3-1-1-53-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a 3-1-1-53-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas
3. aprillil
4. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. V. süüdistuses KrK § 188 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa P. V. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, kannatanu M. K. ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
5. P. V. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 188 järgi selles, et ta
6. märtsil
7. a kella 09.45 paiku, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, teostas oma oletatavat õigust saada tagasi K. K. auto ostu-müügitehinguga seotud võlg. Sellel eesmärgil sisenes ta Tartus X tn N-N asuvasse M. K. korterisse, lõi viimast jalaga kõhtu ja rusikaga näkku, põhjustades kannatanule kergeid terviserikketa kehavigastusi. Korterist lahkudes haaras P. V. kaasa K. K. kuuluva jope väärtusega 776 krooni.
8. Tartu Maakohtu
9. septembri
10. a otsusega mõisteti P. V. süüdistuses KrK § 188 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus märkis esmalt, et kohus hindab kannatanu ütlusi objektiivseteks, sest tema ütlused kehavigastuste tekkimise kohta on antud vahetu tajumise põhjal. Järgnevalt, tõlgendades kriminaalasjas esinevad kahtlused kohtualuse kasuks, tuli maakohus aga järeldusele, et P. V. tegevuse ja M. K. esinenud kehavigastuste vahel puudub põhjuslik seos ning seetõttu tuleb kohtualune õigeks mõista.
11. Esitatud apellatsioonprotestis vaidlustas Tartu Prokuratuuri prokurör Marju Persidskaja P. V. õigeksmõistmise. Apellant leidis, et kohtu järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele ning palus P. V. süüdi mõista ning karistada viiekuulise vabadusekaotusega tingimisi üheaastase katseajaga.
12. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. jaanuari
14. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
15. septembri
16. a otsus osaliselt. P. V. tunnistati süüdi KrK § 188 järgi ja talle mõisteti karistuseks arest 42 päeva. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata, esitatud apellatsioonprotest rahuldati osaliselt. Kriminaalkolleegium ei nõustunud maakohtu järeldustega P. V. süü hindamisel ja leidis, et süü puudumise järeldus on vastuolus faktiliste asjaoludega. Ringkonnakohus märkis, et nii kannatanu M. K. kui ka tunnistaja K. K. on andnud järjepidevaid ütlusi kuriteo tehiolude kohta. P. V. nõustus süüdistusega selles, et teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, kuid eitas M. K. suhtes vägivalla kasutamist. Küll aga võttis kohtualune õigeks rüseluse M. K., mille käigus võis viimane saada kehavigastusi. K. K. jope võttis P. V. võla katteks. Menetlus Riigikohtus
17. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. jaanuari
19. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu P. V. kaitsja vandeadvokaadi abi Cardo Soosaar, kes palus selle otsuse tühistada ning saata kriminaalasi Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 5.1 Kassaator leiab, et ringkonnakohus, jõudes samade tõendite hindamise tulemusel maakohtuga võrreldes vastupidisele järeldusele, rikkus AKKS § 29 lg-te 4 ja 6, KrMK § 50 ja § 273 p 3 sätteid. Ringkonnakohtu otsus on kaitsja arvates motiveerimata ning see on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. 5.2 Veel leiab kaitsja, et P. V. teos puudub KrK § 188 ettenähtud kuriteokoosseis, sest pole tõendatud tema poolt süüdistuses märgitud vägivalla kasutamine. Ringkonnakohus rajas P. V. süüdimõistmise oletuse vormis tehtud järeldusele, et kohtualune võis tekitada M. K. süüdistuses märgitud kehavigastused. Vastuolus süütuse presumptsiooniga mõisteti P. V. süüdi omavolis, selgitamata välja, kas ta oli isik, kes selle kuriteo toime pani.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus järgmistel motiividel. 6.1 Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. jaanuari
22. a kohtuotsuses on sisukohaselt hinnatud tuvastatuks loetud tehiolusid ja nende seost menetluse käigus kogutud tõenditega. Valdavalt samade tõendiallikate puhul on apellatsioonikohus andnud tõenditele seotuma hinnangu. Sündmuses osalenud isikute ütlusi on analüüsitud nende huvide arvestamise kaudu. Samas on märkimisväärses ulatuses arvestatud ka tehiolusid, mida on sisuliselt tuvastatuks lugenud maakohus oma otsuses, kus tõendite analüüsina käsitletavas tekstis on vaid pikkade lõikudena tsiteeritud asjaosaliste ütlusi. Apellatsioonikohus on asjakohaselt märkinud, et KrK § 188 järgi kohtu alla antud P. V. on esimese astme kohtu istungil ennast osaliselt süüdi tunnistanud ja oma viimases sõnas avaldanud toimunu pärast kahetsust. P. V. on tunnistanud, et läks K. K. juurde oma võlga nõudma, kuid M. K. ei tahtnud teda korterisse lasta, et tal oli seetõttu M. K. rüselus, mille käigus M. K. võis kehavigastusi saada ning et ta tahtis võtta kaasa K. K. vormijopet võla katteks. Sellise muude tõenditega kooskõlas oleva tegevusega panigi P. V. toime KrK § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 6.2 Kassaator on pidanud kahe kohtuastme järelduste lahknevust sellest tingituks, et apellatsioonikohus ei pööranud olulist tähelepanu tunnistaja H. P. ütlustele. Läbivaadatava kriminaalasja menetlusdokumentidest nähtuvalt on H. P. ise selgitanud ülekuulatuna, et ta oli sündmuste arengu üksikasjade suhtes ükskõikne, politseiametnike saabumise puhul hoidus olukorra selgitamisest kõrvale. H. P. ütlusi, milles ta taotluslikult lahknes ülejäänud asjaosaliste poolt antud ütlustest üksikasjade teravuselt, ei olnud alust kasutada muude tõendite kogumi kummutamiseks. 6.3 Kannatanu M. K. esinenud kehavigastused on kohtuarstliku ekspertiisi akti ja asjaosaliste ütluste kaudu seostatud konfliktiga kannatanu ja P. V. vahel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
23. Tartu Ringkonnakohtu
24. jaanuari
25. a kohtuotsus P. V. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
26. Mõista P. V. riigieelarve tuludesse 743 krooni 40 senti kohtukulu seoses kaitsja osavõtuga kriminaalasja läbivaatamisest Riigikohtus. Kohtuotsus jõustub
27. mail
28. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep