3-2-1-65-01

3-2-1-65-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a Svetlana Gabidullina hagi AS Mereabi vastu lõpparve, viivise ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamiseks ning AS Mereabi vastuhagi Svetlana Gabidullina vastu 15 909 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi kirjalikus menetluses
3. aprillil
4. a AS Mereabi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. detsembri
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1279/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
8. novembril
9. a esitatud hagiavalduse kohaselt töötas S. Gabidullina kohakaasluse alusel AS-s Mereabi pearaamatupidajana. S. Gabidullina palus AS-lt Mereabi välja mõista lõpparve, palga maksmisega viivitamise eest viivise ja hüvitise lõpparve kinnipidamise eest kokku 180 578 krooni. Kostja esitas
10. jaanuaril
11. a vastuhagi. Vastuhagi kohaselt võttis S. Gabidullina AS Mereabi pangakontolt
12. juunil
13. a 55 000 krooni, millest andis kostjale üle 27 000 krooni. Arvestades seda, et S. Gabidullina lõpparve 13 421 krooni on AS Mereabi valduses, palus AS Mereabi S. Gabidullinalt välja mõista 14 579 krooni ja lisaks 1 330 krooni varalise kahju hüvitamiseks. Tallinna Linnakohtu
14. juuli
15. a otsusega jäeti nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud töösuhte lõppemine
16. juunil
17. a. Sel päeval hagejale lõpparvet ei makstud. Hageja lõpparve väljamaksmist ei nõudnud ja see deponeeriti tema nimele. Hagi on aegunud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
18. detsembri
19. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt. Uue otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja lõpparve ja selle kinnipidamise eest hüvitis 23 478 krooni 30 senti, nõuti sisse riigilõiv 1 139 krooni 15 senti riigituludesse; muudeti linnakohtu otsust vastuhagi 1 330 krooni nõude rahuldamata jätmise põhjenduste osas. Muus osas jäeti otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lõpetati hagejaga töösuhted
20. juunist
21. a. Hageja oli sellest teadlik. TLS § 74 lg 2 järgi on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval; kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja nõudis lõpparvet
22. novembril
23. a. Seega
24. novembril
25. a esitatud hagi ei ole aegunud. Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt oli hagejal lõpparvena õigus saada 18 478 krooni 30 senti ja lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 alusel hüvitist 5 000 krooni. Hagejal ei olnud õigust nõuda viivist palga maksmisega viivitamise eest. Linnakohus kohaldas põhjendatult vastuhagi osas aegumist. Kostja sai oma õiguste rikkumisest teada
26. juunil
27. a ja pidanuks hageja vastu nõude esitama hiljemalt
28. jaanuaril
29. a. Kostja 1 330 krooni nõude rahuldamata jätmist linnakohus otsuses ei ole põhjendanud. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja audiitorile makstud tasu ei ole käsitatav hageja tekitatud kahjuna ning puuduvad ka teised kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalused, siis nõue rahuldamisele ei kuulu. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 23 478 krooni ja riigituludesse riigilõiv ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada
30. novembril
31. a. Ringkonnakohus tõlgendas vääralt TLS § 74 lg 2, sidudes lõpparve saamise õiguse rikkumise kohta kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguse sellekohase nõude esitamisega tööandjale. Hageja sai oma õiguse rikkumisest teada töösuhte lõpetamisel
32. juunil
33. a. Asjaolu, et hageja sel päeval lõpparvet ei nõudnud, ei ole aluseks aegumise kohaldamata jätmisele. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust õigeks ja palus jätta kaebuse rahuldamata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval; kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Kohtud on tuvastanud, et töösuhe hagejaga lõpetati
34. juunil
35. a. Hageja sellel kuupäeval lõpparvet kätte ei saanud. Seega hageja pidi lõpparve saamise õiguse rikkumisest teada saama töösuhte lõpetamise päeval. Tema lõpparve nõude aegumistähtaja kulg algas seetõttu temaga töölepingu lõpetamisele järgnenud päevast. Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamise ja rikutud õiguste kaitse nõuete, välja arvatud töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõue, aegumistähtaeg on tulenevalt ITLS § 6 lg-st 1 neli kuud. Kui hageja esitas lõpparve nõude pärast nelja kuu möödumist päevast, mil ta pidi töölepingu lõpetamise päeval lõpparve saamise õiguse rikkumisest teada saama, peab kohus kostja nõudel ITLS § 8 lg 2 alusel kohaldama aegumist nii lõpparve nõudele kui väljamaksmisega viivitamise aja eest hüvitise nõudele. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
36. detsembri
37. a otsus osas, millega mõisteti AS-lt Mereabi Svetlana Gabidullina kasuks välja 23 478 krooni 30 senti ja riigituludesse riigilõiv 1 139 krooni 15 senti ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Rahuldada AS Mereabi kassatsioonkaebus. Tagastada AS-le Mereabi
38. jaanuaril
39. a makstud kautsjon 246 (kakssada nelikümmend kuus) krooni 20 (kakskümmend) senti. A. Kull, J. Luik, T. Vernik