Obsah (6)

§ 147§ 149§ 5§ 146§ 238§ 94

3-2-1-82-01 MÄÄRUS Tartus 29. mail 2001. a Kristina Karu seadusliku esindaja Regina Schumanni avalduse tagastamine. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Ku

§ 147

lg 1 p-de 1-7 nõuetele ja andis

§ 149lg 4 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Järva Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusega keelduti

§ 149

lg 4 alusel avaldust menetlusse võtmast ja tagastati see avalduse esitajale, kuna tähtajaks ei kõrvaldatud hagiavalduse puudusi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna ringkonnakohtu 23. veebruari 2001. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Ringkonnkohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestab

§ 5

lg 1 tsiviilasja algatamise kohtus ja nimetatud sättest ei tulene, et kohus võiks omal initsiatiivil teatud liiki tsiviilasju algatada.

§ 146

alusel on tsiviilasja algatamise aluseks hagiavaldus.

§ 147sätestab hagiavaldusele esitatavad vormi ja sisu nõuded.

Kui kriminaalmenetluses jäetakse kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata ja jäetakse see lahendada tsiviilmenetluses, siis laienevad

§ 147nõuded ka nendele hagiavaldustele.

K. Karu hagiavaldus ei vastanud

§ 147nõuetele.

II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palus K. Karu ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tühistada ja kohustada maakohut menetlema kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi. Järva Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega kriminaalasjas jäeti tsiviilhagi toitjakaotusest tingitud hüvitise täpse suuruse määramiseks lahendada tsiviilmenetluse korras. Hageja arvates ei ole vajalik uue tsiviilasja algatamine ja kriminaalasjas tuleks teha täiendav tsiviilhagi rahuldamist käsitlev otsus

§ 238lg 1 p 2 alusel.

III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. KrMK § 269 lg 1 kohaselt otsustatakse kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi kohtuotsuse tegemisel ja lõige 2 kohaselt rahuldab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kas täielikult või osaliselt tsiviilhagi või jätab selle rahuldamata, olenevalt hagi tõendatusest. Kui kriminaalasja arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust, võib kohus KrMK § 270 kohaselt süüdimõistva otsuse tegemisel tunnistada, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, kuid hagi rahuldamise täpne suurus määratakse kindlaks tsiviilmenetluse korras. Käesoleval juhul jäeti tsiviilhagi hüvitise täpse suuruse määramiseks lahendada tsiviilmenetluse korras. Pärast seda, kui Järva Maakohus kriminaalasjas otsuse tegi, oleks kohane olnud, et sama kohus oleks tsiviilhageja seaduslikule esindajale selgitanud, et kui ta soovib oma lapse K. Karu tsiviilhagi tsiviilmenetluses läbivaatamist, siis tuleb kohtule esitada tsiviilasja algatamiseks

§ 147nõuetele vastav hagiavaldus.

Tsiviilkohtumenetlust läbivaks põhimõtteks on dispositiivsus. See tähendab, et kohus ei algata ega aruta asja ilma protsessiosalise taotluseta.

§ 5

lg 1 p 1 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset taotleb, samuti selle isiku esindaja avalduse alusel.

§ 146

kohaselt otsustab kohus asja menetlusse võtmise pärast hagiavalduse esitamist kohtule. Hagiavaldus peab vastama

§-s 147 esitatud vormi- ja sisunõuetele. Kui hagiavaldus ei vastu esitatud nõuetele, annab kohus

§ 149lg 4 kohaselt tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. K. Karu erikaebuse väide, et kohus oleks pidanud tegema kriminaalasjas täiendava tsiviilhagi rahuldamist käsitleva otsuse, ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse koodeksi sätetega. Jõustunud kohtuotsus on

§ 94

lg 3 kohaselt kriminaalasjas teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik. Juhindudes

§-st 362 p 1, kolleegium määras: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, A. Kull