← Eesti

3-3-1-30-01

3-3-1-30-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. mail 2001 Stella-Ingrid Lippuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine ORAS § 12 lg. 8 punktide 1 ja 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  2. mail 2001 avalikul kohtuistungil läbi Stella-Ingrid Lippuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  3. veebruari
  4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/493/
  5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Stella-Ingrid Lippus ja tema esindaja vandeadvokaat Marje Mängel ning AS Rime Kinnisvara esindaja vandeadvokaat Aare-Heino Raig. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Tallinna Linnavalitsuse
  6. jaanuari
  7. a. korralduse nr. 10-k punktiga 1 jäeti rahuldamata StellaIngrid Lippuse taotlus Tartu mnt. 29 asuva hoone tagastamise kohta põhjusel, see pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Nimetatud korralduse preambulas viidati muuhulgas Omandireformi aluste seaduse §-dele 7, 8, 12 lg. 3 p. 2 ja lg. 8 p. 2 ja aktsiaseltsi Kommunaalprojekt eksperthinnangule. S. I. Lippus esitas
  8. märtsil 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse
  9. jaanuari
  10. a. korralduse nr. 10-k. Kaebuse kohaselt ei järginud Tallinna Linnavalitsus Tartu mnt. 29 asuvale elamule ehitusekspertiisi läbiviimisel kehtestatud korda, sest ei teatanud kaebajale kui õigustatud subjektile ekspertiisi määramisest. Sellega rikuti Vabariigi Valitsuse
  11. veebruari
  12. a. määrusega nr. 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti
  13. Kaebajal ei olnud võimalik osa võtta taotletava elamu tehnilise seisukorra ülevaatusest, anda omapoolseid selgitusi ja esitada dokumente. See võis viia ebaõigetele järeldustele eksperthinnangus. Tallinna Halduskohtu
  14. novembri
  15. a. otsusega haldusasjas nr. 3-826/2000 rahuldati S.-I. Lippuse kaebus, Tallinna Linnavalitsuse
  16. jaanuari
  17. a. korraldus nr. 10-k tühistati ja linnavalitsusele tehti ettekirjutus vaadata Tartu mnt. 29 asuva õigusvastaselt võõrandatud ehitise tagastamise küsimus kahe kuu jooksul uuesti läbi ning anda uus korraldus. Halduskohus leidis, et antud juhtumil rikuti ehitusekspertiisi tegemisel Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti
  18. Vabariigi Valitsuse
  19. novembri
  20. a. määrusega nr. 220 kinnitatud "Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika" punkti 9 järgi määrab ekspert ehitise kohapealseks ülevaatuseks ülevaatuse aja ja teatab selle toimumisest ehitise hindamise tellijale ja teistele asjasthuvitatud isikutele vähemalt kolm päeva ette. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud omandireformi õigustatud subjekt ega tema esindaja teadlikud eksperdi poolt määratud Tartu mnt. 29 asuva ehitise kohapealse ülevaatuse toimumise ajast. Nimetatud menetluskorra rikkumise tõttu ei saanud kaebuse esitaja osaleda eksperdi poolt hinnatava ehitise paiksel ülevaatusel, anda omapoolseid selgitusi ja esitada täiendavalt dokumente. Ebaseadusliku ekspertiisiakti aktsepteeris Tallinna Omandireformiamet. Vaidlusaluse ehitise praegune omanik AS Rime Kinnisvara esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsus ning jätta S.-I. Lippuse kaebus rahuldama. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  21. veebruari
  22. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, Tallinna Halduskohtu
  23. novembri
  24. a. otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega jäeti S.-I. Lippuse kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  25. jaanuari
  26. a. korralduse nr. 10-k tühistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et menetlusnormide rikkumine haldusmenetluses saab kaasa tuua haldusakti tühistamise vaid siis, kui selline rikkumine viis asja ebaõigele otsustamisele. Ringkonnakohus märkis: "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra ja ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika osundatud sätete rikkumine võiks vara tagastamise korralduse tühistamise aluseks olla siis kui menetlusnormide rikkumine on viinud ebaõige ekspertarvamuse tegemiseni ehk kui menetlusnormide rikkumise tõttu jäid esitamata teave ja dokumendid, mis võisid mõjutada eksperthinnangut". Kaebuse esitaja pole halduskohtule esitatud kaebuses ega ka apellatsioonkaebuses osundanud, milles seisneb ekspertarvamuse sisuline ebaõigsus ja millised asjas tähtsust omavad tõendid jäid tal eksperdile esitamata. Kaebaja poolt halduskolleegiumi istungil esitatud tõendid ei anna alust kahelda ekspertarvamuse põhjendatuses. Eeltoodut arvestades on halduskohus leidnud ekslikult, et haldusmenetlusnormide rikkumine võis viia ebaõigete järeldusteni eksperthinnangus. S.-I. Lippus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  27. veebruari
  28. a. otsuse ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
  29. novembri
  30. a. otsus. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil muutis kassaator kassatsioonkaebuses esitatud taotlust ja palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus rikkus HKMS § 43, sest tühistades halduskohtu otsuse ei kontrollinud ta vahetult ühtegi tõendit, samuti ei motiveerinud, miks tuleb tõendeid teisiti hinnata. Kassaator leiab, et Tallinna Linnavalitsus ja ekspert rikkusid ORAS § 17 lg. 8, Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktides 26 ja 27 ning Ehitise individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punktides 8 ning 9 sätestatud õigustatud subjekti garantiisid, mis kogumis võisid kaasa tuua Tallinna Linnavalitsuse
  31. jaanuari
  32. a. korralduse aluseks oleva ekspertarvamuse ebaõigsuse. AS Rime Kinnisvara kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassaator oli teadlik ekspertiisi läbiviimisest, samuti eksperdi isikust ja kontaktandmetest, mistõttu temale oli tagatud võimalus teostada oma õigusi, mis on sätestatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktides 26 ja 27, s.o esitada eksperdile või Tallinna Linnavalitsusele mistahes tõendeid ja dokumente, mida saanuks arvestada ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta otsuse tegemisel. Ringkonnakohus on asunud õigesti seisukohale, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kassaatori poolt nimetatud menetlusnormide rikkumised võisid viia ebaõigete järeldusteni eksperthinnangus. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht
  33. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et menetlusnormide rikkumine haldusmenetluses toob kaasa haldusakti tühistamise vaid siis, kui selline rikkumine viis või võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra ja ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika osundatud sätete rikkumine võiks vara tagastamise korralduse tühistamise aluseks olla siis, kui menetlusnormide rikkumine viis ebaõige ekspertarvamuse tegemisele ehk kui menetlusnormide rikkumise tõttu jäid esitamata teave ja dokumendid, mis võisid mõjutada eksperthinnangut.
  34. Korraldus kui haldusakt peab tuginema õiguslikule alusele. Haldusakti andmiseks peavad täidetud olema õiguslikus aluses sätestatud eeldused. Vaidlustatud haldusakti preambulas viidatakse muuhulgas ORAS §-dele 7, 8, 12 lg. 3 p. 2, ja lg. 8 p. 2 ja aktsiaseltsi Kommunaalprojekt poolt teostatud eksperthinnangule. Kaebuse esitaja S.-I. Lippus taotles halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustatud korralduse tühistamist põhjusel, et see tugineb eksperthinnangule, mille järeldused on ebaõiged. Halduskohus peab HKMS § 19 lg. 7 järgi asja läbi vaatama kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Halduskohus ei ole seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis halduskohus ekslikult, et haldusmenetlusnormide rikkumine ehitusekspertiisi läbiviimisel võis antud juhtumil viia ebaõigetele järeldustele eksperthinnangus. Sellest tulenevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et halduskohtu otsus tuleb tühistada ja teha uus otsus ning jätta S.-I. Lippuse kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsusest aga ei nähtu, et kohus oleks uue otsuse tegemisel kontrollinud eksperthinnangu järelduste seaduslikkust, ja seda, kas vaidlustatud korraldus on kooskõlas viidatud seaduse sätetega. Seega on ringkonnakohus kontrollinud vaidlustatud haldusakti õiguspärasust vaid osaliselt.
  35. ORAS § 12 lg. 3 p. 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole säilinud sama paragrahvi
  36. lõikes sätestatud endisel individualiseeritaval kujul.
  37. juunil 2000 jõustunud redaktsioonis sätestavad ORAS § 12 lõike 8 punktid 1 ja 2 järgmist: "1) ehitis loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus ei ületa 1/4 ehitise koguväärtusest; 2) ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus moodustab vähemalt 3/4 ehitise koguväärtusest". Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtis ORAS § 12 lg. 8 punkt 1 redaktsioonis: "ehitis loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus ei ole kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud rohkem kui 1/4 võrra". Sama lõike punkt 2 sätestas: "ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud vähemalt 3/4 võrra." Eeltoodud redaktsioonide vahel ei ole sisulist erinevust. Muudetud on üksnes sätete sõnastust, et selgitada paremini nende mõtet. Ka kuni
  38. juunini 2000 kehtinud ORAS § 12 lg. 8 punktide 1 ja 2 redaktsioonist järeldub, et õigusvastaselt võõrandatud ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemiseks tuli ehitise juures tehtud parenduste/uuenduste tõttu lisandunud väärtust võrrelda ehitise kui terviku jääkväärtusega hindamise ajal. See järeldub ka Vabariigi Valitsuse
  39. novembri
  40. a. määrusega nr. 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punktist 3, mis sätestas, et ehitise hindamise eesmärk on välja selgitada, millisel määral on õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud. Sama korra punkt 21 sätestas, et ehitise säilinud väärtusele vastava mõttelise osa suuruse arvutamise aluseks on ehitise jääkväärtuse osa ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse osa, mis kokku moodustavad varalise terviku (100 %).
  41. Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punkti 15 alapunkti 4 järgi peab ekspertarvamuses olema ühe osana järeldused arvutustulemuste kohta, milles näidatakse, millisel määral on ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud, ning olenevalt paranduste/uuenduste ulatusest ka ehitise säilinud jääkväärtuse ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse mõtteliste osade suurused. Ringkonnakohtu otsuses viidatud aktsiaseltsi Kommunaalprojekt ekspertarvamuses on märgitud, et tuginedes ORAS § 12 lg. 8 punktide 1 ja 2 on õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtuse muutus "ehitise kui terviku osas 1 763 559 : 1 468 722 x 100 = 120 % ". Ekspertarvamuse juures on "Tallinn, Tartu mnt. 29 ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra insener-tehniliste arvutuste koondtabel", milles on kirjas, et "õigusvastaselt võõrandatud vara jääkväärtus kokku" on 1 468 722 ja "Asendus-, remont- ja juurdeehituse jääkväärtus kokku" on 1 763 559 krooni. Seega on parenduste/uuenduste jääkväärtust võrreldud arvestusliku jääkväärtusega, mis ehitisel oleks siis, kui parendusi/uuendusi poleks tehtud, mitte aga ehitise kui terviku jääkväärtusega hindamise ajal. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, kui suure osa Tartu mnt. 29 asuva õigusvastaselt võõrandatud ehitise koguväärtusest moodustab parenduste/uuenduste jääkväärtus. Kohtuotsusest ei selgu, miks nimetatud ehitis ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ORAS § 12 lg. 3 p. 2 ja lg. 8 p. 2 mõttes. Sellega rikkus ringkonnakohus HKMS §-de 34 lg. 2 ja 47 lg. 3 ja TsMS § 330 lg. 4 sätteid. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas antud juhtumil on alus kohaldada ORAS § 12 lg. 9, mis sätestab, et kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu oluliselt suurenenud ja puudub sama paragrahvi
  42. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud alus ehitise tervikuna tagastamiseks või tagastamata jätmiseks, tagastatakse ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa.
  43. Kuna haldusasi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei oma antud juhtumil kassaatori väited ringkonnakohtu poolt HKMS § 43 rikkumise kohta olulist tähtsust. Seetõttu jätab halduskolleegium need väited tähelepanuta. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Stella-Ingrid Lippuse kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  44. veebruari
  45. a. otsus haldusasjas nr. II-3/493/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub
  46. mail 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.