← Eesti

3-2-1-31-01

3-2-1-31-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. juunil 2001. a Viktor Rõmari hagi AS Benetreks Casino Group vastu 131 772 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A.

§ 7lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse keel eesti keel.

Kohtu ja protsessiosaliste nõusolekul võib asja menetleda ka muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad. Linnakohtu istung toimus vene keeles, milleks kostja esindajalt Hindrek Vainult nõusolekut ei küsitud. Kostja esindaja vene keelt ei valda ja protsessi pidamine vene keeles halvendas oluliselt kostja huvide kaitsmist. On kahtlus, et kohtule esitatud eestikeelsed tõendid jäid kohtunikule arusaamatuks, sest ühtegi kohtule esitatud eestikeelset dokumentaalset tõendit ei uuritud kohtuistungil sisuliselt ja ühelegi eestikeelsele tõendile kohtuotsuses ei viidatud. Samuti jäeti arvestamata kõik eesti keeles antud tunnistajate ütlused. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Linnakohtu istungid toimusid vene keeles. Kuigi linnakohus protsessiosaliste nõusolekut asja menetlemiseks vene keeles ei küsinud, ei saa seda pidada oluliseks protsessiõigusnormi rikkumiseks, kuna kohtuistung toimus tõlgi juuresolekul. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kohtu kohustust eestikeelsete tõendite vastuvõtmisel nende tõlkimist vene keelde. Seda ei taotlenud ka protsessiosalised. Kostja esindaja andis istungitel seletusi ega esitanud taotlusi. Kostja väide kohtuniku eesti keele oskuse kohta on oletuslikku laadi. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus tuvastas, et istungid linnakohtus toimusid vene keeles.

§ 7lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse keel eesti keel.

Kohtu ja protsessiosaliste nõusolekul võib asja menetleda ka mõnes muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad. Kostja esindajalt ei küsitud nõusolekut istungi pidamiseks vene keeles. Samuti ei saanud kohus tõendite hindamisel täpselt aru kostja poolt kohtule esitatud eestikeelsete tõendite sisust ja jättis need uurimata, mida kinnitas ka apellatsioonikohus. Kostja kahtlusi kohtuniku eesti keele oskuses kinnitavad keelelised ebatäpsused eestikeelsete dokumentide uurimisel, mis omasid asja õige lahendamise seisukohalt olulist tähtsust. Kohus ei viidanud otsuses ühelegi eestikeelsele dokumentaalsele tõendile ega arvestanud kostja taotlusel ülekuulatud tunnistajate ütlustega. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja pidas apellatsioonikohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palus jätta selle muutmata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus ja ühtlasi ka linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 7lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse keel eesti keel.

Kohtu ja protsessiosaliste nõusolekul võib asja menetleda ka muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad. Apellatsioonikohus tuvastas, et kostja esindaja nõusolekut linnakohtus asja menetlemiseks vene keeles ei olnud, kuid ei pidanud seda oluliseks protsessiõigusnormi rikkumiseks, sest kohtuistungil oli tõlk. Kohtu järeldus ei ole kooskõlas

§-ga 7 lg 1. Tõlgi juuresolek kohtuistungil, mida ei peeta eesti keeles, on asjakohane, kui kohus ja protsessiosalised on nõusoleku andnud asja menetleda mõnes muus keeles, mida nad valdavad, kuid vajavad tõlki juhuks, kui keeleoskus võib napiks jääda. Tõlgi juuresolek ei asenda protsessiosalise seaduslikku õigust eestikeelsele menetlusele kohtus. Asja menetlemist vene keeles ilma kostja esindaja nõusolekuta tuleb pidada oluliseks protsessiõigusnormi rikkumiseks ning apellatsioonikohus oleks pidanud esimese astme kohtu otsuse tühistama ja saatma asja

§ 333lg 2 kohaselt esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Kuna seda protsessiõiguse normi rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tuleb asi, juhindudes tsiviilkohtumenetluse ülesandest vaadata tsiviilasi läbi õigesti ja võimalikult kiiresti, saata uueks läbivaatamiseks linnakohtule. Juhindudes

§-dest 362 p 4, kolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus ja Narva Linnakohtu
  3. mai
  4. a otsus ning saata Viktor Rõmari hagi uueks läbivaatamiseks Narva Linnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Lepik & Luhaäär
  5. novembril
  6. a makstud kautsjon 1317 (üks tuhat kolmsada seitseteist) krooni 70 senti. A. Kull, J. Luik, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.