← Eesti

3-3-1-36-01

3-3-1-36-01 MÄÄRUS Tartus

  1. juunil 2001 OÜ Sikfordi ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse erikaebuste läbivaatamine kaebuse esitamise tähtaja asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  2. mail 2001 kirjalikus menetluses läbi osaühingu Sikford ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse erikaebused Tartu Ringkonnakohtu
  3. märtsi
  4. a. määruse peale haldusasjas nr. 2-3-74/
  5. Kohtla-Järve Linnavalitsuse
  6. novembri
  7. a. korralduse nr. 786 p-ga 1 tunnistati OÜ Sikford Kohtla-Järvel Kalevi tn. 33 asuva ehitise erastamise eelläbirääkimistega enampakkumise võitjaks. Selle korralduse peale esitas OÜ Bestand Lüx
  8. jaanuaril 2001 Jõhvi Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada linnavalitsuse korraldus ja tegevus ehitise erastamisel õigusvastaseks ning korraldus tühistada. Kaebuse esitaja on enda väitel üks vaidlusaluse ehitise rentnikest. Ta väidab, et sai erastamiskonkursi võitja väljakuulutamisest teada
  9. jaanuaril 2001, mil ta käis linnavalitsuses selgitamas rendivõlgnevuse küsimust ja sai ühtlasi kätte vaidlustatud korralduse. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. OÜ Sikford ja Kohtla-Järve Linnavalitsus leiavad kaebuse kohta esitatud vastustes, et kaebaja sai enampakkumise võitja väljaselgitamisest teada praktiliselt kohe pärast vaidlustatud korralduse väljaandmist. OÜ Sikford palus lõpetada asja menetluse, sest kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Halduskohtunik korraldas
  10. veebruaril 2001 kaebetähtaja küsimuse arutamiseks eelistungi. Jõhvi Halduskohtu määrusega
  11. märtsist 2001 loeti "kaebus esitatuks seaduses sätestatud tähtaega järgides". Kohus leidis, et teised protsessiosalised ei ole ümber lükanud kaebuse esitaja väiteid kaevatavast korraldusest teada saamise asjaolude kohta. OÜ Bestand Lüx pidi küll olema erastamisest ja hoone uue omaniku olemasolust teadlik varem, kui ta seda ise tunnistab. Sellest aga ei piisa järeldamaks, et kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama, et erastamise aluseks on linnavalitsuse korraldus, mis võib rikkuda tema õigusi. Selle määruse peale esitasid Kohtla-Järve Linnavalitsus ja OÜ Sikford erikaebused. Tartu Ringkonnakohtu
  12. märtsi
  13. a. määrusega tagastati erikaebused läbivaatamatult. Ringkonnakohus leidis, et see halduskohtu määrus ei ole apellatsiooni korras edasi kaevatav. Määruse peale võib erikaebuse esitada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Vastavalt HKMS § 12 lg-le 3 võib erikaebuse esitada üksnes tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale. Kuna käsitletava määrusega ei tuvastatud, et tähtaega oleks rikutud, ei saa selle peale esitada erikaebust. Erikaebustes ringkonnakohtu määruse peale paluvad Kohtla-Järve Linnavalitsus ja OÜ Sikford määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Linnavalitsus leiab: 1) halduskohtu määruse peale võis esitada erikaebuse, sest halduskohus ennistas sisuliselt kaebuse esitamise tähtaja, kuigi vastavasisulist taotlust ei olnud kaebaja esitanud; 2) pärast tähtaja möödumist esitatud kaebus rikub protsessi ökonoomsuse printsiipi ning linnavalitsuse õigusi ja õiguspärast ootust, et tähtaegselt vaidlustamata õigusakt jääb kehtima. OÜ Sikford leiab: 1) halduskohus on rikkunud menetlusnorme, jättes määruses viitamata, kas see kuulub edasikaebamisele või mitte; 2) ringkonnakohtule esitatud erikaebuses olid toodud "seaduslikud alused, mille järgi " antud määrus kuulub edasikaebamisele". Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et Jõhvi Halduskohtu
  14. märtsi
  15. a. määruse peale ei saa esitada erikaebust.
  16. HKMS § 31 lg. 3 kohaselt võib halduskohtu määruse peale esitada erikaebuse, kui see õigus on sätestatud Halduskohtumenetluse seadustikus ja määrus on vormistatud eraldi dokumendina. Selle sätte eesmärk on vältida asja menetluse pikenemist selliste protsessuaalsete vaidluste tõttu, mis ei mõjuta asja sisulist lahendit. Protsessinormi rikkumist saab üldjuhul vaidlustada apellatsiooni või kassatsiooni korras.
  17. Kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimist reguleerib HKMS § 12 lg. 3, mis on sõnastatud järgmiselt: "

(3)Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.". Otseselt ei ole selles sättes nimetatud õigust esitada erikaebus määruse peale, millega kohus loeb kaebuse tähtaegselt esitatuks. Seaduse tõlgendamisel tuleb aga arvestada ka regulatsiooni eesmärki ja sätete omavahelisi seoseid. Halduskohtumenetluse seadustiku varasem,
  1. aastal jõustunud redaktsioon reguleeris kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimise ja tähtaja ennistamise küsimusi oluliselt teisiti võrreldes kehtiva seadustikuga. Erikaebuse esitamise võimalus oli antud vaid kaebajale kaebuse tagastamise või tähtaja ennistamata jätmise korral (vastavalt HKMS varasema redaktsiooni § 10 lg. 2 või § 7 lg. 4). Varasemas kohtupraktikas leidis otsesõnu kinnitust, et tähtaja ennistamise peale ei saa erikaebust esitada. Seda ka siis, kui ennistamise kohta ei olnud tehtud määrust, vaid kohus oli asunud kaebust sisuliselt läbi vaatama ilma tähtajast kinnipidamisele tähelepanu pööramata. Kaebuse esitamise tähtaeg loeti sellistel juhtudel vaikivalt ennistatuks (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. juuni
  3. a. määrus nr. 3-3-1-9-95). Hilinenud kaebuse läbivaatamist ei olnud võimalik vaidlustada ka asja sisulise lahendi peale edasi kaevates. Selline lahendus võis viia ebaõiglastele tulemustele. Tähtaega rikkudes esitatud kaebuse rahuldamine võib märkimisväärselt kahjustada avalikke huve ja ka kolmandate isikute huve, sealhulgas õiguskindlust. Pärast tähtaja möödumist võivad isikud olla käitunud usus, et vaidlustamata haldusakt jääb kehtima. Halduskohtumenetluse seadustiku uue,
  4. jaanuaril 2000 jõustunud redaktsiooni kehtestamisel oli üks eesmärke lahendada tähtaja küsimus tasakaalustades protsessiosaliste huvid ja avalikud huvid. See ilmneb HKMS § 12 lg. 3 esimeses lauses, mis kohustab halduskohut kontrollima eelmenetluses tähtajast kinnipidamist ja kaasama erinevalt varasemast regulatsioonist teised protsessiosalised tähtaja küsimuste lahendamisele. Sama lõike neljas lause näeb nüüd selgelt ette ka tähtaja ennistamise määruse peale erikaebuse esitamise õiguse.
  5. Need kaalutlused ei anna siiski alust tõlgendada HKMS § 12 lg. 3 neljandat lauset selliselt, et seal sisalduv erikaebuse esitamise õigus hõlmaks ka käesolevas asjas vaidlustatud määrust. Seadus eristab selgelt tähtaja ennistamist ja tähtajast kinnipidamise kontrollimist. Seega on väär linnavalitsuse väide, et halduskohus on sisuliselt ennistanud tähtaja. Halduskohtumenetluse normid ei kohusta halduskohut erinevalt tähtaja ennistamisest tegema kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimisel eraldi dokumendina vormistatud määrust. Kui kohus sellist määrust ei tee, ei saa protsessiosaline sõltumata HKMS § 12 lg. 3 neljanda lause kitsendavast või laiendavast tõlgendamisest esitada erikaebust kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise peale. Selline lahendus oleks vastuoluline.
  6. Seadusandja eesmärki - tagada teiste protsessiosaliste kaitse hilinenud kaebuse läbivaatamise eest on võimalik tulemuslikult saavutada ka menetlusvigade vaidlustamise üldise regulatsiooni abil. Riigikohtu halduskolleegium leidis
  7. veebruari
  8. a. määruses nr. 3-3-1-68-00, et vastustajal ja kolmandal isikul "on " vastavalt HKMS § 15 lg-le 1 õigus taotleda tähtaja küsimuse lahendamist ka pärast eelmenetlust juhul, kui kohus ei ole andnud eelmenetluses võimalust tähtaja küsimuses seisukohta võtta või kui kohus on asunud asja sisuliselt läbi vaatama, kuid protsessiosalise arvates on kaebus esitatud tähtaega rikkudes". Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kui halduskohus asub läbi vaatama hilinenud kaebust ilma tähtaega ennistamata, võib protsessiosaline taotleda asja menetluse lõpetamist. Protsessiosaline võib vaidlustada protsessinormi rikkumise kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses. Hilinenult esitatud kaebuse läbivaatamine, ilma et oleks ennistatud kaebetähtaeg, kujutab endast protsessinormi rikkumist. Apellatsioonkaebuses saab tähtaja rikkumisele tugineda aga vaid see protsessiosaline, kes on esimese astme halduskohtult taotlenud kaebuse tagastamist tähtaja rikkumise tõttu. Juhindudes HKMS § 72 lg. 1 p-st 1 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Jätta Kohtla-Järve Linnavalitsuse erikaebus ja OÜ Sikfordi erikaebus rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu
  9. märtsi
  10. a. määrus haldusasjas nr. 2-3-74/2001 muutmata. Kanda kautsjon riigituludesse. Määrus jõustub
  11. juunil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.