KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. juunil 2001. a 3-1-1-70-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas 22. mail 2001. a toi

§ 76lg 1 järgi Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A.

J., tema kaitsja vandeadvokaat Kenno Vilippus ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. J. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et
2. augustil
3. a kell 14.33 toimetas ta Valga-2 piiripunkti kaudu tahtlikult tollikontrolli eest kõrvale hoides üle Eesti Vabariigi tollipiiri Läti Vabariiki ja kell 14.47 ajal uuesti sama piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki 99 450 Soome marka (FIM) ja 21 297 Läti latti (LVL), mille väärtus Eesti Panga ametliku kursi kohaselt oli kokku 870 938 krooni 60 senti. Samal päeval kell 15.36 toimetas A. J. nimetatud valuuta uuesti Valga-2 piiripunkti kaudu Läti Vabariiki ja kell 17.30 tõi ta Läti Vabariigist Valga-2 piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki 50 000 USA dollarit (USD), mille väärtus Eesti Panga ametliku kursi järgi oli 870 418 krooni 50 senti. Tollikontrollist kõrvalehoidmine seisnes valuuta üle piiri toimetamises ilma seda tollis deklareerimata. Seega pani A. J. süüdistuse kohaselt toime salakaubaveo, so tollikontrollile kuuluva kauba ebaseadusliku toimetamise üle Eesti tollipiiri toimetamise suures ulatuses tollikontrollist kõrvale hoides Tolliseaduse (edaspidi TS) § 65 lg 4 p 1 tähenduses, mis on kuritegu

§ 76lg 1 järgi.

1. Valga Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega mõisteti A. J.

§ 76lg 1 järgi õigeks süü tõendamatuse tõttu.

Maakohus jõudis järeldusele, et kohtualune ei toimetanud valuutat üle tollipiiri salaja ega pettuslikul viisil tollikontrollist kõrvale hoides. Kohtualune kandis raha kotis ning piirivalvuri järelepärimisele, mida ta kotis kannab, vastas kohtualune, et kotis on raha. Kontrollimisel selgus, et kotis oli 50 000 USD, mis ei olnud deklareeritud vastavalt Eesti Panga

1. märtsi
2. a käskkirjaga nr 17 fikseeritud valuuta ja väärtpaberite tollivormistuse korrale. Kohus asus seisukohale, et kaasasoleva valuuta deklareerimata jätmise eesmärgiks ei olnud tollikontrollist kõrvalehoidmine, vaid kohtualusel puudus informatsioon, kuidas käituda deklareerimisele kuuluva kauba olemasolu korral ning temalt ei küsitud, kas tal on sellist kaupa kaasas. Kohus leidis, et sellise informatsiooni andmine ja küsimuste esitamine on ametiisikute (piirivalvurite) kohustus ning eraisik ei ole kohustatud teadma kõigi Eesti Vabariigi piiri- ja tollipunktide tegevuse eripära. Ainuüksi asjaolu, et isik ületas piiri piiripunkti kaudu, kus riik ei ole organiseerinud tollikontrolli ja seetõttu pole võimalik täita tollideklaratsiooni, ei ole kvalifitseeritav salakaubaveona.
3. Valga Maakohtu
4. detsembri
5. a otsuse peale esitas Valga Prokuratuuri vanemprokurör Küllike Taits apellatsioonprotesti, milles ta taotles kohtuotsuse tühistamist, A. J. süüdimõistmist

§ 76

lg 1 järgi ja tema karistamist rahatrahviga 150 päevamäära ulatuses, so 6900 krooni.

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsusega Valga Maakohtu
4. detsembri
5. a otsus tühistati. A. J. tunnistati süüdi

§ 76

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv ühe tuhande päevamäära ulatuses, so 46 000 krooni. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi põhjenduste kohaselt kinnitas A. J. ringkonnakohtus, et oli teadlik kohustusest deklareerida kaasas olev valuuta, kuid Valga-2 piiripunktis tal selline võimalus puudus. Seetõttu jäi tal valuuta deklareerimata. Kriminaalkolleegium leidis, et valuuta toimetamine üle riigipiiri toimus tollikontrollist kõrvale hoides, kuna kohtualune ei deklareerinud endaga kaasas olnud valuutat tollis. Ringkonnakohus asus seisukohale, et tollikontrollist kõrvalehoidmine on ka riigipiiri ületamine deklareerimisele kuuluvate kaupadega piiripunktides, mis ei ole allutatud tollikontrollile ja milles puudub tolliteenistus. Tolliseaduse § 15 lg 1 alusel tuleb kauba tolliterritooriumile toimetamise või sellelt väljatoimetamise loa saamiseks deklareeritav kaup tollis deklareerida. Deklareerimise kohustus on pandud kauba omanikule. Deklareeritava kauba olemasolu tuvastamine ei kuulu piirivalvurite ülesannete hulka., Ületades korduvalt riigipiiri kohas, kus polnud võimalik kaupa deklareerida, hoidis A. J. kõrvale tollikontrollist. A. J. ei oleks saanud kaasasolnud valuutaga seaduslikult piiri ületada, kuna Eesti Panga 18. märtsi 1994. a käskkirja nr 17 “Valuuta ja väärtpaberite kord” p 1 sätestab, et valuuta deklareerimise nõue on kehtestatud alates summast 80 000 krooni. Valuutasumma puhul üle 200 000 krooni on ametnikul õigus nõuda valuuta päritolu märkimist ning raha seaduslikku päritolu tõendava dokumendi esitamist. A. J.-il vastavad dokumendid puudusid. AS Tavid kassa väljamineku orderist nähtub, et 25. augustil 2000. a ehk kolm päeva hiljem, on A. J.-ile välja antud 50 000 USD. Tegelikult aga kohtualusele sellist valuutat väljastatud ei ole. Ringkonnakohtu arvates viitab nimetatud asjaolu kaudselt A. J.-i soovile panna toime salakaubavedu. Ringkonnakohus leidis, et prokuröri poolt taotletud karistus ei vasta toimepandud kuriteole ja ei teeni

§-s 20 toodud karistuse eesmärki. Arvestades kohtualuse mitmekordset piiriületamist salakaubaga ning analoogiliste kuritegude rohkust, leidis ringkonnakohus, et A. J.-i tuleb karistada rahatrahviga ühe tuhande päevamäära ulatuses. MENETLUS RIIGIKOHTUS

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja advokaat Urmas Kiik, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja A. J.-i õigeks mõistmist. 5.
4. Kassaator leiab, et salakaubaveoga on tegemist ainult juhul, kui tollikontrollist kõrvalehoidmine toimus pettuslikul viisil. Ringkonnakohtu poolt

§ 76

lg-le 1 antud tõlgendus viiks selleni, et tollikontrollist kõrvale hoidmise mõistel on kriminaalseaduse tähenduses laiem sisu kui haldusvastutuse kohaldamisel, kuna haldusvastutust reguleerivad tolliseaduse sätted eeldavad tollikontrollist kõrvale hoidmist pettuslikul viisil. 5.

1. Veel ei nõustu kassaator ringkonnakohtu seisukohaga, et tollikontrollist kõrvalehoidmiseks saab lugeda ka riigipiiri ületamist deklareerimisele kuuluva kaubaga piiripunktides, milles puudub tolliteenistus. Pole tõendatud A. J.-i poolt riigipiiri ületamine Valga-2 piiripunktis selleks, et hoiduda kõrvale tollikontrollist. Tolliteenistuse puudumisest Valga-2 piiripunktis piiriületajaid ei teavitatud. 5.
2. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, sest kohtuotsus on motiveerimata. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks kohus luges kohtualuse ütlused mitteusaldusväärseteks. Samuti pole motiveeritud prokuröri poolt taotletust tunduvalt raskema karistuse mõistmist.
3. Riigikohtu istungil toetasid A. J. ja tema kaitsja kassatsioonkaebust ja taotlesid selle rahuldamist. Prokuröri arvates ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et kassatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamiseks ja jätab seetõttu kassatsioonkaebuse rahuldamata. 7.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses esitatud väidetega, et kriminaalkorras karistatavat salakaubavedu eristab haldusõigusrikkumisena käsitatavast salakaubaveost tollikontrollist kõrvalehoidmise viis. Haldusõigusrikkumisena kvalifitseeritavat salakaubavedu eristab kuriteost

§ 76

järgi eelkõige üle tollipiiri toimetatava kauba või muu väärtuse kogus ehk ulatus (

§ 76

lg 1) ja kauba liik - eriluba nõudev kaup või muu väärtus, radioaktiivne või lõhkematerjal, narkootiline või psühhotroopne aine või nende ainete lähteaine, mittenarkootiline ravim, mürkaine, strateegiline kaup, tulirelv või laskemoon - (

§ 76lg 2).

Kauba või muu väärtuse üle tollipiiri toimetamise ebaseadusliku viisi osas salakaubaveo kui haldusõigusrikkumise ja kuriteo koosseisud üksteisest ei erine. See tuleneb ka TS § 65 lg-st 4, mis sätestab, mida lugeda kauba üle tollipiiri ebaseaduslikuks toimetamiseks, kuid ei erista haldusõigusrikkumist ja kuritegu teo toimepanemise viisi järgi.

§ 76

sätestab, et ebaseaduslik on kauba või muu väärtuse üle tollipiiri toimetamine, kui see toimub tollikontrolli eest varjatuna või tollikontrollist kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil. Seega loeb kriminaalseadus kauba või muu väärtuse üle tollipiiri toimetamist pettuslikuks, kui see toimub tollikontrolli eest varjatuna või tollikontrollist kõrvale hoides. Samas ei ole kriminaalvastutus välistatud, kui kaup või muu väärtus toimetatakse üle tollipiiri veel mõnel muul pettuslikul viisil, mida kriminaalseaduses kirjeldatud ei ole. Üheks selliseks viisiks on näiteks TS § 65 lg 4 p 3 kohaselt üle tollipiiri toimetatava või toimetatud deklareeritava kauba deklareerimata jätmine või deklareerimist tõendavate dokumentide esitamata jätmine. 7.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et A. J.-i poolt valuuta üle Eesti tollipiiri toimetamine ei toimunud tahtlikult tollikontrollist kõrvale hoides, kuna Valga-2 piiripunktis puudus avalik teave tollikontrolli puudumise kohta. Vastavalt TS § 15 lg-tele 1 ja 2 tuleb kauba tolliterritooriumile toimetamise või sellelt väljatoimetamise loa saamiseks deklareeritav kaup tollis deklareerida. Selleks tuleb tollile kirjalikult või automaatse andmetöötluse süsteemi sidevahendite kaudu esitada tollideklaratsioon. Deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni esitab tollile deklarant või tema volitatud isik. Füüsiliste isikute tollieeskirjade (RT I 1994, 66, 1147) p 7 kohaselt on füüsiline isik kohustatud omal initsiatiivil tolliametnikule deklareerima temaga koos või temast eraldi liikuvas pagasis oleva kauba, kui selles on deklareerimisele kuuluvat kaupa. Sama eeskirja p 11 kohaselt võib tolliametnik olenemata sellest, kas füüsiline isik on suuliselt või kirjalikult deklareerinud deklareerimisele kuuluva kauba puudumist või omamist, valikuliselt kontrollida deklareerimise õigsust. Kontrollimisel avastatud kauba ja isiklike asjade suhtes, mille omamine on vastuolus käesolevate eeskirjade nõuetega, kohaldatakse erikonfiskeerimist TS-ga ettenähtud korras. Piirivalveseaduse (RT I 1994, 54, 903) § 4 lg 2 p 4 kohaselt on piirivalve kohustuseks tõkestada tolliterritooriumile kauba ja muude väärtuste ebaseaduslikku sisse- või sealt väljatoimetamist tollipunktide või –postide vahelisel tollipiiril ja territoriaalvetes. Piirirežiimi eeskirja (RT I 1997, 69, 112) p 4 kohaselt peab Eestisse toodav kaup (vara, sealhulgas asjad, valuuta ja väärtpaberid, samuti loomad) pärast riigipiiri ületamist ja Eestist väljaviidav kaup enne riigipiiri ületamist läbima piiri- ja tollikontrolli. Sama eeskirja p 18 lgte 1 ja 2 järgi on riigipiiri ületav isik kohustatud esitama piirikontrolli teostavale piirivalveametnikule riigipiiri ületamiseks ettenähtud dokumendid; teatama viivitamatult piirikontrolli teostama asuvale piirivalveametnikule kaasasolevatest relvadest, laskemoonast, erivahenditest, lõhkematerjalist, narkootilistest ning radioaktiivsetest ja muudest eriluba vajavatest esemetest ja ainetest; kontrollimise käigus avastatud deklareerimata jäetud eriluba vajavad esemed ja ained kuuluvad erikonfiskeerimisele. Eeltoodud sätetest nähtub, et füüsiline isik peab enne riigipiiri ületamist esitama tollikontrolliks tollideklaratsiooni deklareerimisele kuuluvate kaupade kohta, et saada luba nende riigist väljatoimetamiseks. Piirikontrollile peab isik esitama kõik dokumendid, mis on vajalikud piiri ületamiseks. Järelikult on isik kohustatud piirikontrollile esitama ka tollidokumendid deklareerimisele kuuluva kauba kohta. Kõik need toimingud peab füüsiline isik tegema omal initsiatiivil. Tollikontrollil ja piirivalvel on kontrollifunktsioon. 7.
2. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolude kohaselt liikus A. J. Valga-2 piiripunktis üle riigipiiri mitmel korral. Tema otseseks kohustuseks oli enne riigipiiri ületamist deklareerida kaasasolev valuuta tollikontrollis. Kuna ta valuutat tollis ei deklareerinud, oli tema kohustuseks teatada kaasasolevast deklareerimisele kuuluvast valuutast piirivalveametnikule. Vaatamata korduvatele piiriületamistele ei avaldanud ta piirikontrolli teostanud piirivalveametnikule, et tal on kaasas deklareerimisele kuuluvat valuutat, mida ta sooviks deklareerida. A. J.-i väide, et ta ei olnud teadlik Valga-2 piiripunktis tollikontrolli puudumisest ja piirivalveametnik ei kontrollinud, kas tal on kaasas deklareerimisele kuuluvat kaupa ning seetõttu jättis ta tahtmatult valuuta deklareerimata, ei saa olla salakaubaveo eest tema vastutusest vabastamise aluseks. Eelpool loetletud normatiivaktide kohaselt peab riigipiiri ületav isik omal initsiatiivil hoolitsema selle eest, et piiri ületamise momendiks oleks tal kõik selleks vajalikud protseduurid täidetud. A. J.-i tahtlusele valuutat ebaseaduslikult üle riigi tollipiiri toimetada viitab asjaolu, et ta ületas riigipiiri ja läbis Valga-2 piiripunktis piirikontrolli mitmel korral. Ta nägi, et piiril tollikontroll puudub ja oli teadlik kaasasoleva valuuta tollis deklareerimise kohustusest. Vaatamata sellel ei võtnud ta midagi ette, et tagada valuuta üle riigipiiri toimetamise seaduslikkus. 7.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on A. J.-ile karistuse mõistmisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusest nähtub, et karistuse mõistmisel on kohus arvestanud kõiki

§-des 20 ja 36 sätestatud asjaolusid. Mõistetud karistust on ringkonnakohtus piisavalt motiveerinud. Viidates KrMK § 210 lg-le 1 on ringkonnakohus jõudnud õigele järeldusele, et prokurör esitab kohtule küll arvamuse mõistetava karistuse kohta, kuid see arvamus pole kohtule siduv. A. J.-ile on karistus mõistetud

§ 76

lg 1 sanktsiooni piires, kusjuures karistuseks on valitud kõige kergem karistusliik - rahatrahv ulatuses, mis on vaid neljandik rahatrahvi võimalikust ülemmäärast. Eeltoodud motiividel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2001. a otsus A. J.-i süüdistusasjas

§ 76lg 1 järgi muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub

1. juunil
2. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar