KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. juunil 2001. a 3-1-3-8-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 29. mail 2001. a t

§ 204lg 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa U.N. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu
2. veebruari
3. a otsusega tunnistati U.N. süüdi KrK § 204 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus kuud vabadusekaotust ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. Vabadusekaotusliku karistuse suhtes kohaldati KrK § 47 alusel katseaega kaks aastat. U.N. tunnistati süüdi selles, et tema olles
4. jaanuaril
5. a karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes HÕS § 96 lg 1 järgi, juhtis
6. jaanuaril
7. a jällegi mootorsõidukit alkohoolses joobes, pannes sellega toime kuriteo KrK § 204 lg 3 järgi. Apellatsiooni korras kohtuotsust ei vaidlustatud. MENETLUS RIIGIKOHTUS
8. Linnakohtu otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat M. Missik, paludes kohtuotsuse tühistamist ja U.N. õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Avaldaja märgib, et linnakohtu otsus on vastuolus KrK § 7 lg-ga 2, mis sätestab, et kui kriminaalkoodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus-või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. Nimetatud seisukohale jõudis ka Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-20-
9. U.N. juhtis teistkordselt mootorsõidukit joobeseisundis aga pärast ühe aasta möödumist halduskaristuse kohaldamisest ning seetõttu ei ole ta KrK § 204 lg-s 3 sätestatud kuriteokoosseisu subjekt ja ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista.
10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil U.N. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa toetas kohtuvea parandamise avaldust. Riigiprokurör M. Püss vaidles avalduses käsitletule vastu, põhjendusega, et seadust tõlgendavatel Riigikohtu lahenditel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
11. Riigikohtu kriminaalkolleegium lähtub jätkuvalt KrK § 7 lg-s 2 ühemõtteliselt väljendatud seadusandja seisukohast, et kui kriminaalkoodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus- või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. 4.1 U.N. karistati mootorsõiduki joobnuna juhtimise eest halduskorras
12. jaanuaril
13. a HÕS § 96 lg 1 järgi. Vastavalt KrK § 7 lg-le 2 oli selle karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel ehk kuni
14. jaanuarini
15. a. U.N. juhtis teistkordselt mootorsõidukit joobeseisundis
16. jaanuaril
17. a s.o pärast ühe aasta möödumist halduskaristuse kohaldamisest ja seetõttu ei olnud ta KrK § 204 lg-s 3 toodud kuriteokoosseisu subjekt ning ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. 4.2 Seejuures on oluline selgitada, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu hinnangust (3-1-1-20-01) tulenevalt on kriminaalkoodeksi üldosa, kuhu kuulub ka KrK § 7 lg 2, põhiülesanne tagada eriosa normide ühetaoline kohaldamine ja kõigi kuriteo toimepannud isikute võrdne kohtlemine ning kriminaalvastutuse piiride määratlemine. Viidatud kohtulahendi kaudu ei tõlgendatud seadust, vaid rõhutati vajadust selgelt väljendatud seadust täpselt täita. Ülaltoodud alusel juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja § 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
18. Tühistada Tallinna Linnakohtu
19. veebruari
20. a kohtuotsus U.N.

§ 204lg 3 järgi.

2. Mõista õigeks U.N.

§ 204lg 3 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

1. U.N. kaitsja vandeadvokaat Mart Missiku kohtuvea parandamise avaldus rahuldada.
2. Kassatsioonkautsjon tagastada.
3. Kaitsjatasu 495 krooni 60 senti jätta riigi kanda. Kohtuotsus jõustub
4. juunil
5. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep