3-1-1-74-01

KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. juunil
2. a 3-1-1-74-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas
3. mail
4. a toimunud kohtuistungil läbi K. J. erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Julia Katškovskaja
5. aprilli
6. a määruse peale, millega jäeti K. J. erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. aprilli
8. a määruse peale läbi vaatamata. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa K. J. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
9. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K. J. tunnistati Tallinna Linnakohtu
10. detsembri
11. a otsusega süüdi KrK § 17 lg 6 ja § 143 lg 2 p-de 11 ja 2 ning § 17 lg 6 ja § 186 järgi ja talle mõisteti lõplikuks karistuseks vabadusekaotus kolmeks aastaks tingimisi kolmeaastase katseajaga. Kohtualune mõisteti katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.
12. Kriminaalhooldusosakond esitas
13. märtsil
14. a kohtule erakorralise ettekande K. J. kohtuotsuse täitmisele pööramiseks põhjendusel, et ta rikkus kriminaalhoolduse ajal KrK § 471 lg 1 p -des 1, 3, 4 ja 5 toodud kontrollinõudeid.
15. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Anne Krameri
16. märtsi
17. a määrusega pöörati K. J. süüdimõistev kohtuotsus täitmisele ja ta võeti kohtusaalis vahi alla.
18. Selle määruse peale esitas K. J. erikaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis oma
19. aprilli
20. a määrusega rahuldamata, märkides muuhulgas, et see määrus on lõplik.
21. K. J. esitas Tallinna Ringkonnakohtu viimatinimetatud määruse peale erikaebuse, adresseerides selle Riigikohtule. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Julia Katškovskaja, tuginedes AKKS § 71 lg-te 1 ja 2 ning § 77 lg 1 sätetele leidis oma
22. aprilli
23. a määruses, et erikaebus ei kuulu edastamisele Riigikohtusse ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Määruses leiti, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vaatas oma
24. aprilli
25. a määrusega esimese astme kohtu kohtuniku määruse peale esitatud erikaebuse läbi ning nõustudes määruse motiividega täielikult, lahendas selle küsimuse AKKS § 71 lg 1 alusel lõplikult. Vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 ja § 77 lg-le 1 puudub K. J. seaduslik alus vaidlustada määrust Riigikohtus. Menetlus Riigikohtus
26. Süüdimõistetu K. J. esitas siiski Riigikohtule erikaebuse, milles ta jätkuvalt vaidlustab Tallinna Linnakohtu kohtuniku A. Krameri
27. märtsi
28. a, Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. aprilli
30. a ja sama kohtu kohtuniku J. Katškovskaja
31. aprilli
32. a määrused ja palub saata tema kariminaalasi karistuse täitmisele pööramise osas esimese astme kohtusse uueks arutamiseks. Erikaebuse esitaja leiab, et tema asja läbivaatamisel on kohtud rikkunud KrMK § 351 lg 3, § 361 lg 1, § 202, § 234 ja § 280 sätteid.
33. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud erikaebusele lisatud materjalidega ning kuulanud ära advokaadi, kes toetas erikaebust ja prokuröri, kes leidis, et vaidlustatud määrused ei ole seadusest tulenevalt edasikaevatavad, l e i d i s: Vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid, mis on esitatud esimese astme kohtu ja kohtunike määruste peale, lõplikult. AKKS § 71 lg 2 sätestab ammendavalt juhtumid, mil ringkonnakohtu määruse peale on võimalik esitada erikaebusi ja -proteste Riigikohtule. Täitemenetluse käigus tehtavad määrused sellesse loetellu ei kuulu. Seetõttu puudub alus kaevatava määruse tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Julia Katškovskaja
34. aprilli
35. a määrus, millega K. J. erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
36. aprilli
37. a määruse peale jäeti läbi vaatamata, jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep