3-1-1-69-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil 2001 3-1-1-69-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas
2. mail
3. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L. K. süüdistuses KrK § 1331 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa L. K. kaitsja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tallinna Linnakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega tunnistati L. K. süüdi KrK § 1331 lg 2 järgi, talle mõisteti karistuseks vabadusekaotus üheks aastaks ja kuueks kuuks ning ta vabastati katseajaga kolmeks aastaks tingimuslikult karistuse kandmisest. Tsiviilhagi rahuldamiseks mõisteti L. K. välja 1 miljon krooni Pankade Kaardikeskus AS kasuks. L. K. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades Pankade Kaardikeskuse AS makseterminaalide tehnikuna, seega isikuna, kel puudub õigus jälitustegevuse seaduse (JtS) § 12 lg 2 p-s 1 sätestatud jälituse erandtoiminguteks, sisenes
7. a juunis tahtlikult oma töökohas Tallinnas X tn N asuva Pankade Kaardikeskus AS-i andmepankadesse teabe kogumise ja salvestamise eesmärgil. L. K. tööülesannetesse ei kuulunud töö andmepankades, kuid kasutades ära oma teenistusseisundit ning enda ja teise kaardikeskuse töötaja kasutajanime ning parooli, otsis ta välja kaardikeskuse kliente puudutavat teavet. L. K. salvestas CD plaadile ja sellelt hiljem oma kodus asuva arvuti kõvakettale Pankade Kaardikeskus AS arvuti andmebaasist leitud failid piirid.dbf, cleterm.dbf ja clie0010.dbf, mis sisaldasid andmeid firmasaladusest: Eurocardi omanike nimesid, krediitkaardi numbreid, pangakontosid, krediidilimiite ja andmeid osaliselt sooritatud tehingute kohta. Nende tegudega teostas L. K. jälituse erandtoiminguid, omamata selleks jälitustegevuse seadusest tulenevat õigust. L. K. diskrediteeris oma tegevusega eelnimetatud aktsiaseltsi ja tekitas viimasele kahju 1 miljon krooni.
8. Tallinna Linnakohtu
9. jaanuari
10. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualuse L. K. kaitsja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann, kes taotles otsuse tühistamist ja L. K. õigeksmõistmist.
11. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. veebruari
13. a otsusega jäeti linnakohtu eeltoodud otsus muutmata. Täpsustuse korras jäeti kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast välja L. K. süüditunnistamine varjatult tööruumi sisenemise eest, sest selles teos süüdistatuna ei olnud teda kohtu alla antud. Muus osas nõustus kriminaalkolleegium L. K. tegevusele I astme kohtu poolt antud õigusliku hinnanguga. Ringkonnakohtu otsuses märgitu kohaselt on apellatsioonkaebuses õigesti avatud JTS § 2 lg 2 sisu. Nimelt on kõnealuses õigusnormis muuhulgas sätestatud, et andmepankadesse varjatult sisenemine teabe kogumise ja salvestamise eesmärgil on jälituse erandtoiming. Kohtukolleegium, nõustudes ka apellandi selle väitega, et jälitustegevusel on oma eesmärk, täpsustas, et jälitustegevuse eesmärgid on loetletud JTS §-s
14. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandiga selles, et L. K. vastutus KrK § 1331 lg 2 järgi on välistatud seetõttu, et tal puudus eesmärk koguda andmeid konkreetse isiku kohta. Viidates taas JTS § 2 lg-le 2 rõhutas ringkonnakohus, et ebaseaduslik on igasugune jälitustegevus, mida teostavad JTS § 6-s loetlemata ametkonnad. Ringkonnakohtu otsuses rõhutatakse ka seda, et KrK § 1331 lg-s 2 ettenähtud kuriteokoosseis, erinevalt sama paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud kuriteokoosseisust, ei eelda, et jälitustegevusega rikutaks perekonna, eraelu või kodu puutumatust. Seetõttu ei omagi L. K. tegevuse kvalifitseerimisel KrK § 1331 lg 2 järgi tähtsust asjaolu, kas füüsilised isikud, kelle eraelu puudutavaid andmeid kohtualune kogus ja salvestas, on realiseerinud oma õigusi kannatanuna või mitte. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsusega ka L. K. tsiviilhagi väljamõistmise osas. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et L. K. poolt sõlmitud töölepingu p 12.1 kohaselt pidi ta hüvitama firmale firmasaladuse rikkumise või töölepingu muul viisil rikkumisega põhjustatud kahju. On tuvastatud, et L. K. poolt toimepandud kuriteo tulemina sai firmasaladus teatavaks kolmandale isikule, sest konfidentsiaallepingu p 1 kohaselt on kolmandaks isikuks muuhulgas iga isik peale Panga ja Kaardikeskuse. Samuti on tuvastatud, et nimetatud konfidentsiaallepingu alusel on kaardikeskus heastanud pankadele tekitatud kahju. Menetlus Riigikohtus
15. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. veebruari
17. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat I. Kullerkann, kes taotleb selle kohtuotsuse tühistamist ja L. K. õigeksmõistmist järgmiste põhjendustega. 4.1 Kassaator rõhutab, et ebaseaduslik jälitustegevus on kuritegu isiku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastu ning eeldab seetõttu isiku tuvastamist, kelle õigusi on rikutud. KrK § 1331 mõtte järgi peab isiku tegevus esiteks vastama JTS § 12 lg-s 2 sätestatud jälituse erandtoimingu tunnustele ja teiseks tuleb kindlaks teha, et jälitustegevus pandi toime JTS tähenduses, s.t konkreetse isiku suhtes või kuriteo toime pannud konkreetse isiku välja selgitamiseks. Need asjaolud on kaitsja arvates tuvastamata. 4.2 Kohus on kassaatori arvates ebaõigesti mõistnud jälitustegevuse seadust ja see on viinud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamiseni. Kassaator väidab, et L. K. huvitasid küll kõnealustes andmebaasides paiknevad andmed, kuid tema eesmärgiks ei olnud jälitustegevus mingi konkreetse isiku suhtes. Kaitsja möönab sisuliselt, et L. K. tegevuses võisid olla KrK §-s 271 ettenähtud kuriteo tunnused. 4.3 Vandeadvokaat I. Kullerkann on seisukohal, et kohus on oluliselt rikkunud KrMK § 41 lg-s 1 sätestatut ja taotleb selle rikkumise tunnistamist kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes. Kassaator rõhutab, et käesoleva juhtumi puhul on kohus rahuldanud tsiviilhagi ilma, et oleks analüüsitud ja tuvastatud põhjuslikku seost L. K. teo ja põhjustatud kahju vahel. Siinjuures viitab kassaator Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
18. novembri
19. a otsusele nr III - 1/1-75/95, milles on märgitud, et kuriteo läbi varalise kahju kandmisest on alust rääkida siis, kui kuriteo ja tekkinud varalise kahju vahel on otsene ja vahetu põhjuslik seos.
20. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust, prokurör taotles ringkonnakohtu vaidlustatud kohtuotsuse muutmata jätmist.
21. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. 6.1 KrK §-s 1331 seostatakse ebaseaduslikku jälitustegevust JtS § 12 lg-tes 1 ja 2 loetletud jälitustoimingutega. Kuid nii seadusliku kui ka ebaseadusliku jälitustegevuse olemuse mõistmisel ei saa lähtuda mitte üksnes JtS §-st 12 vaid tuleb arvestada kogu JtS-s süstemaatiliselt sätestatut. Tuleb nõustuda kassatori põhimõttelise seisukohaga, et lubatud jälitustoiming JtS mõttes, sealhulgas ka JtS § 12 lg 2 p-s 1 ettenähtud varjatud sisenemine andmepankadesse on käsitatav kas ühe või mitme konkreetse isiku suhtes salajase teabe kogumisena. Siinjuures on oluline rõhutada, et nii erialakirjanduse kui ka uurimispraktikas tavatsetakse kõnealuse jälitustoimingu olemuslikke tunnuseid silmas pidades nimetada seda toimingut andmepankade ristkasutuseks. Selline terminikasutus osutab asjaolule, et kõnealuse jälitustoiminguga ei ole tegemist mitte lihtsalt andmepanka sisenemisel vaid alles siis, kui andmepangast või erinevatest andmepankadest saadavat teavet võrreldakse omavahel eesmärgiga saada uut teavet mingi konkreetse isiku kohta. 6.2 Kooskõlas eelöelduga nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium kassaatoriga ka selles, et ebaseaduslikust jälitustegevusest KrK §-s 1331 lg 2 mõttes on põhjust rääkida siis, kui mingi JtS § 12 lg-s 2 loetletud erandtoimingule vastava teo on toime pannud isik, kes ei olnud selleks JtS kohaselt õigustatud ja kui sellise teoga sooviti saada salaja teavet kas ühe või mitme konkreetse isiku kohta. 6.3 Nõustuda tuleb kassaatoriga selleski, et käsitletava kriminaalasja menetlemisel ei ole tuvastatud, et L. K. oleks tunginud Pankade Kaardikeskus AS-i andmepankadesse eesmärgiga saada, koguda ja töödelda salaja teavet mingi konkreetse isiku suhtes. Seetõttu puudub L. K. käitumises KrK § 1331 lg-s 2 ettenähtud kuriteokoosseis. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 ning KrMK § 268 lg-st 4 ja § 269 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
22. Tühistada Tallinna Linnakohtu
23. jaanuari
24. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. veebruari
26. a otsused L. K. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 1331 järgi ja mõista L. K. õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
27. Tsiviilhagi jätta läbivaatamata. Kohtuotsus jõustub
28. juunil
29. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep