3-1-1-75-01

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil 2001 3-1-1-75-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Jüri Rätsep vaatas tõlgi Lüüli Lombi osavõtul
2. juunil
3. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi S. H. haldusõiguserikkumise asja HÕS 1031 lg 1 järgi Menetlusosalisena võtsid kohtuistungist osa S. H., tema esindaja vandeadvokaat Jaak Pikma ja Ida-Viru Politseiprefektuuri ülemkomissar Herman Piirsalu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Ida-Viru Politseiprefektuuri vaneminspektor Igor Penkin koostas
5. mail
6. a haldusõiguserikkumise protokolli S. H. suhtes, mille järgi tuli viimase poolt juhitud sõiduautol
7. mail
8. a kell 22.00 Kohtla-Järvel X tn. N maja ees ratas alt ära ja veeres otsa kõnniteel liikunud jalakäijale. Protokolli kohaselt ei veendunud autojuht enne väljasõitu sõiduki korrasolekus ja ei jälginud teel olles selle tehnoseisundit, mille tagajärjel toimus liiklusavarii. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, millega rikkus liikluseeskirja (edaspidi LE) p 53.1 ja p 196.3 nõudeid ning seega pani toime haldusõiguserikkumise HÕS § 1031 lg 1 järgi. Nimetatud haldusõiguserikkumise eest karistati S. H. Ida-Viru Politseiprefektuuri ülemkomissari Herman Piirsalu
9. augusti
10. a otsusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheteistkümneks kuuks.
11. S. H. vaidlustas otsuse. Kohtla-Järve Linnakohus rahuldas
12. detsembril
13. a kaebuse, tühistades Ida-Viru politseiprefektuuri ülemkomissari otsuse haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu ja lõpetas asjas menetluse. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on S. H. inkrimineeritud haldusõiguserikkumise protokollis ja otsuses LE p 53 lg 1 rikkumine, kuid selle eest teda karistatud ei ole, mistõttu kohus leidis, et neid asjaolusid puudutavad tõendid ei ole asjakohased ja ei kuulu arvestamisele asja läbivaatamisel. Samuti ei arvestanud kohus asja arutamisel A. K. ütlusi S. H. võimaliku alkoholijoobe kohta, kuna seda õiguserikkumist ei ole S. H. inkrimineeritud. S. H. karistati HÕS § 1031 lg 1 alusel, mis näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest mitteteatamise eest, kui teatamine oli kohustuslik, või sealjuures politseilt saadud korralduste eiramise eest. Kohus asus seisukohale, et nimetatud haldusõiguserikkumist saab toime panna vaid otsese tahtlusega " süüdlane peab tahtlikult eirama kohustust teatada liiklusõnnetusest politseile. Tõendamist leidis, et S. H. helistas Ida-Virumaa Häirekeskusesse ja teatas avariist ning sellest, et kannatanu vajab meditsiinilist abi. Sellega luges S. H. kohustuse täidetuks. Ta ei teadnud ega pidanudki teadma, miks politsei õnnetuskohale ei saabunud. Tal oli põhjust eeldada, et häirekeskus edastab teate politseile. Seega on tõendatud S. H. süü puudumine.
14. Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Ida-Viru Politseiprefektuur, kes palus vaidlustatav kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus.
15. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas Kohtla-Järve Linnakohtu
16. detsembri
17. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis Ida-Viru Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissar H. Piirsalu
18. augusti
19. a otsuse muutmata. Kriminaalkolleegium leidis, et tegemist oli liiklusõnnetusega sel ajal kehtinud LE p 2 tähenduses. Vastavalt LE p-dele 196.2 ja 196.3 peab juht juhul, kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, kutsuma vajaduse korral välja kiirabi ning teatama juhtunust politseisse. Järelikult on liiklusõnnetuse puhul politseile teatamine kohustuslik. Haldusõiguserikkumise materjalide kohaselt kutsus S. H. häirekeskuse numbril 112 välja kiirabi. Teede- ja sideministri
20. juuni
21. a määruse nr 37 kohaselt on üleriigiline politsei väljakutse lühinumber 110, millele helistamise kohta andmed puuduvad. Ringkonnakohus lisas, et peab S. H. määratud karistust põhjendamatult rangeks, kuid kolleegiumil puudub alus selle vähendamiseks või muutmiseks, kuna haldusõiguserikkuja ega tema esindaja ei ole seda taotlenud. MENETLUS RIIGIKOHTUS
22. Kassatsioonkaebuse esitas S. H. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Jaak Pikma, kes palub tühistada Viru Ringkonnakohtu otsus S. H. halduskaristuse määramise kohta ja lõpetada haldusõiguserikkumise asjas menetlus. Ta leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu otsus on põhjendatud, seaduslik ja vastab asja tehioludele. 5.1 Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt on apellatsioonkaebus esitatud tähtaega rikkudes, apellant ei tõendanud, millal ta kohtuotsuse kätte sai. 5.2 Viru Ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjused on vastuolus kohtuotsuse resolutiivosaga. Kohus leidis, et määratud karistus on põhjendamatult range, kuid jätab otsuse resolutiivosas siiski selle muutmata. 5.3 H. Piirsalu poolt on S. H. halduskaristus määratud
23. augustil
24. a, so ajal, mil haldusõiguserikkumine oli juba aegunud.
25. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustunud Ida-Viru Politseiprefektuuri ülemkomissar kaebusega ja leidis, et Viru Ringkonnakohtu otsus on õige. 6.1 Eesti Vabariigis kehtib kaks häirenumbrit: 112 " häirekeskus ja 110 " politsei korrapidamisteenistus. Politseile teatamiseks tuleb lugeda helistamine viimasel numbril. 6.2 Kassaator ei ole täpsustanud, millist HÕS sätet on ringkonnakohus rikkunud. Samuti pole täpsustatud ega tõendatud väidet selle kohta, et apellatsioonkaebus oleks esitatud hilinenult. 6.3 Halduskaristus on määratud õigeaegselt kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse suhtes.
26. Riigikohtu istungil toetasid S. H. ja tema kaitsja esitatud kassatsioonkaebust. Ülemkomissari arvates on Viru Ringkonnakohtu otsus õige ja kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.
27. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Viru Ringkonnakohtu järeldustega selles, et S. H. pani
28. mail
29. a toime liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kannatada jalakäija. Vastavalt tol ajal kehtinud Liikluseeskirja p-le 196.3 pidi juht teatama juhtunust politseisse. Käsitletavas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et S. H. kui autojuht selle kohustuse täitis. Asjaolu, et erinevad operatiivtalitused - kiirabi, häirekeskus, päästeteenistus, politsei- vahetavad omavahel informatsiooni, ei vabasta sõidukijuhti kohustusest teatada juhtunust politseisse, kui liiklusõnnetuses on kannatanuid.
30. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses väidetuga, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Vastavalt HÕS §-le 306 on menetluses osalenud õigus isikutel maa- või linnakohtu otsust haldusõiguserikkumise asjas edasi kaevata 10 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast. Asja materjalidest nähtub, et kooskõlas HÕS §-s 305 sätestatuga on Kohtla-Järve Linnakohtu kohtunik saatnud Ida-Viru Politseiprefektuurile kohtuotsuse
31. detsembril
32. a (tl 65). Kohtukolleegium märgib, et isegi kui lähtuda sellest kuupäevast ja eeldada, et kohtuotsuse väljastamise ja kättesaamise kuupäev on kokkulangevad, on apellatsioonkaebuse esitamine
33. jaanuaril 2001 seaduslik, sest tähtpäev langeb puhkepäevale ja seetõttu on õigustatud kaebuse esitamine puhkepäevale järgnenud tööpäeval. Sõltuvalt postitamise ajast on tõenäoline kohtuotsuse kättesaamine
34. detsembril, mida väidetakse ka apellatsioonkaebuses.
35. Ekslik on kassaatori väide , et S. H. määrati karistus ajal, mil õiguserikkumine oli juba aegunud. Kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-1-131-01 (RT III, 2001, 12, 126) peab aegumise puhul lähtuma teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsioonist. Liiklusõnnetus toimus
36. mail
37. a. Teo toimepanemise ajal kehtis HÕS § 30 lg 2 järgmises redaktsioonis: "Kui kriminaalasja algatamisest keeldutakse või kriminaalasi lõpetatakse, kuid haldusõiguserikkuja tegevuses on haldusõiguserikkumise tunnused, võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise või selle lõpetamise määruse tegemise päevast alates. Seega tuleb haldusõiguserikkumise asjas teha otsus hiljemalt kahe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse tegemisest. Kuna vastav määrus tehti
38. juunil 2000, siis
39. augustil 2000 tehtud otsus on tähtaegne.
40. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub aga sellega, et Viru Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium märgib, et S. H. määratud karistus on põhjendamatult range, kuid leiab, et kolleegiumil puudub alus selle vähendamiseks või muutmiseks, sest haldusõiguserikkuja ega tema esindaja pole vastavat taotlus kohtule esitanud. Ringkonnakohtu see järeldus ei tulene asja materjalidest ega seadusest. S. H. kaebuses Ida-Viru Maakohtule sisaldub taotlus karistuse vähendamiseks (tl 5). Kohtla-Järve Linnakohus rahuldas S. H. kaebuse täies ulatuses, tühistas tema süüditunnistamise ja karistamise HÕS § 1031 lg 1 järgi ning lõpetas asjas menetluse. Selle otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse karistuse määranud isik, kelle kaebuse alusel ringkonnakohus asja läbi vaatas. Apellatsioonkaebusele esitas S. H. kirjalikud vastuväited ja ringkonnakohtu istungil taotles ta linnakohtu otsuse jõusse jätmist. Ringkonnakohus, tühistades täielikult linnakohtu otsuse ja jättes jõusse politseikomissari poolt tehtud otsuse, pidi otsuse tegemisel lähtuma ka S. H. esitatud kaebuses sisalduvatest taotlustest. Vastavalt HÕS § 30726 lg-le 2 on ringkonnakohtul õigus muuta või tühistada esimese astme kohtulahend. Seega lasub ringkonnakohtul kohustus kontrollida, kas ametiisiku poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning lahendama uue otsuse tegemisel ka vastutusele võetud isiku kaebuses sisalduvad taotlused. Riigikohus leiab, et ringkonnakohus on rikkunud asja arutamisel HÕS §-s 247 sätestatud asjaosaliste võrdõiguslikkuse põhimõtet ja pannud põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda isiku, kelle suhtes linnakohtus menetlus lõpetati. Sellise menetlusnormi rikkumise loeb Riigikohus oluliseks ja tühistab seetõttu osaliselt ringkonnakohtu otsuse.
41. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÕS § 311 lg-st 2, § 324 lg 1 p-st 2 ja § 326 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
42. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
43. märtsi
44. a otsus S. H. haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 1031 järgi osas, millega jäeti jõusse Ida-Viru Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissari poolt määratud karistus.
45. Saata selles osas haldusõiguserikkumise asi uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.
46. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kassatsioonkautsjon tagastada. Kohtumäärus jõustub
47. juunil 2001 ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Lea Kivi, Jüri Rätsep