3-2-3-4-01

3-2-3-4-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil
2. a Indrek Odamuse ja Reet Visnapuu hagi Eesti Vabariigi vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas läbi kirjalikus menetluses
3. mail
4. a Helvi Niibergi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu
5. septembri
6. a otsuse tsiviilasjas nr 2/3/23-4096/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu
8. septembri
9. a otsusega tunnustati I. Odamuse ja R. Visnapuu kaasomandiõigust võrdsetes mõttelistes osades maatükile suurusega 6225 m2 Kõlviku tee 5 Tallinnas. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et maatüki omandas hagejate isa August Odamus
10. detsembri
11. a ostu-müügilepingu alusel. Asjaolu, et arhiivides puuduvad või ei ole säilinud andmed võõrandamistehingu registreerimise kohta, ei muuda olematuks
12. aastal toimunud omandiõiguse üleminekut. Hagejate kaasomandiõigus maatükile tekkis seadusjärgse pärimisega. II. Kohtuvigade parandamise avaldus ja selle põhjendused Kohtuvigade parandamise avalduses palus H. Niiberg linnakohtu otsuse tühistada. Avalduse põhjendustel avati
13. novembril
14. a kinnistusraamatu registriosa nr 1600 ja registriosa teise jakku kanti Tallinnas Kõlviku tee 3a (kinnistu suurus 2113 m2) maa omanikuna avaldaja.
15. oktoobril
16. a avati kinnistusraamatu registriosa nr 1473 ja selle teise jakku kanti Kõlviku tee 5a (7101 m2) maa omanikuna avaldaja. Tallinna Linnakohus, menetledes hagejate Tallinnas Kõlviku tee 5 maale omandiõiguse tunnustamise hagi, tunnustas osaliselt nende kaasomandiõigust H. Niibergile tagastatud ja kinnistatud maale. Seega otsustas kohus avaldaja õiguste ja kohustuste üle, kuid jättis ta tsiviilasja kaasamata. Tallinna Linnakohus kohaldas samuti ebaõigesti materiaalõiguse normi. Maareformi seaduse § 31 lg 2 kohaselt on maa, mida pole tagastatud, munitsipaliseeritud, erastatud või riigi omandisse jäetud, riigi omandis. Selleks, et saada maatüki omanikuks pidi I. Odamus ja R. Visnapuu maatüki kas erastama või tagasi saama õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ettenähtud korras. Asjaõigusseadus omandireformi suhtes kohaldamisele ei kuulu. Seega ei saanud kohus tuvastada, et maa, mis seaduse alusel kuulus riigile ja mida pole I. Odamusele ja R. Visnapuule tagastatud või mida nad pole erastanud, kuuluks neile kaasomandiõiguse alusel. III. Vastus kohtuvigade parandamise avaldusele I. Odamus ja R. Visnapuu pidasid kohtuvigade parandamise avaldust põhjendamatuks. Tallinna Linnakohus ei võtnud oma otsuses seisukohta H. Niibergi õiguste ja kohustuste suhtes. Järelikult ei saa tema olla ka isik, kes võib nõuda TsMS § 372 lg 1 p 2 alusel jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 2 alusel rahuldada. Linnakohus tunnustas
17. septembri
18. a otsuses vastustajate kaasomandiõigust võrdsetes mõttelistes osades maatükile Tallinnas Kõlviku tee 5, millest enam kui 4000 m2 asub Kõlviku tee 5a ja Kõlviku tee 3a kinnistutel ja mille omanikuna on
19. a kinnistusraamatusse kantud avaldaja. Seega otsustas kohus avaldajat asja kaasamata tema õiguste ja kohustuste üle. Kui hageja on suunanud nõude ka isiku vastu, keda ta ei ole hagiavalduses kostjana märkinud, kuid kes on vaidlustatud õigussuhte osaline, siis vastavalt TsMS § 77 lg 1 kaasab kohus kostjana ka selle isiku. Kohus, tunnustades vastustajate kaasomandiõigust maatükile Kõlviku tee 5 6225 m2, oleks pidanud kaasama Kõlviku tee 3a ja Kõlviku tee 5a kinnistute omaniku. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et omandireformi käigus vara tagastamine toimub AÕSRakS § 2 lg 2 kohaselt omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Taotleja võib vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks pöörduda TsMS § 1 lg 1 kohaselt maa- või linnakohtusse, kuna tegemist on väidetavalt varem eksisteerinud tsiviilõigussuhtest - omandisuhtest - tekkinud vaidlusega. Vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemisega ei tunnista kohus isikut õigustatud subjektiks ega lahenda seega ÕVVTK kohaliku komisjoni pädevusse antud asja. Lahendades küsimust, kes oli vara omanik selle õigusvastaselt võõrandamise hetkel, juhindub kohus omandireformi aluste seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest ning seadustest, mis kehtisid väidetava omandiõiguse tekkimise ajal (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
20. novembri
21. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-97). Juhindudes TsMS §-dest 373 lg 2 ja 362 p 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Linnakohtu
22. septembri
23. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Villu Kõve Advokaadibüroo OÜ-le
24. märtsil
25. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. A. Kull, L. Laarmaa, T. Vernik