Obsah (5)

§ 271§ 26§ 69§ 74§ 2

3-2-1-58-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. juunil 2001. a Raivo Paala kaebus AS TSC Henry Motors võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus ees

§ 271

lg 3 alusel tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osas, millega jäeti talle häälte arv määramata, ja määrata häälte arvuks 866

1. Samuti palus R. Paala tunnistada kehtetuks teised üldkoosolekul vastuvõetud otsused, kui kohtu antav häälte arv erineb teistele võlausaldajatele antud häälte arvust määral, mis oleks tinginud üldkoosoleku teistsugused otsused. Võlausaldajate üldkoosoleku esindaja ja pankrotihaldur vaidlesid kaebusele vastu, leides, et häälte andmata jätmise põhjuseks oli R. Paala nõude ebaselgus. Valga Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendustel on

§ 26

lg 4 kohaselt halduri pädevuses temal olevate dokumentide alusel võlausaldajatele häälte arvu määramine ja sellest tulenevalt on halduril, võlausaldajate üldkoosolekul ja kohtul õigus hinnata nõude õigsust enne häälte arvu määramist. Võlausaldaja võib nõude õigsust tõendada nõuete kaitsmise koosolekul. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis otsuses, et R. Paala nõude ebaselgust kinnitab ka asjaolu, et AS TSC Henry Motors võlast 2 401 389 krooni on R. Paala tasaarvestuste tõttu nõudnud üksnes 866 097 krooni, kuid R. Paala ei ole tõendanud tasaarvestuse toimumist ja suurust. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused R. Paala palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Asja lahendas maakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik lahendas asja ainuisikuliselt ega selgitanud TsMS § 164 lg 1 p-st 5 tulenevalt välja, kas protsessiosalised soovivad asja arutamist kollegiaalselt. Maakohus tugines otsuses põhjendamatult halduri seletustele. R. Paala esitas kaebuse võlausaldajate üldkoosoleku otsusele ja üldkoosolekut esindas kohtus koosolekul selleks valitud isik. Haldur ei olnud protsessiosaline. Protsessiosalistel ei olnud vaidlust nõude suuruse üle. Seega ei olnud apellatsioonikohtu järeldus, et nõude suurus on ebaselge, asjakohane. TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei või kohus otsust rajada asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Kui haldur on jätnud võlausaldajale hääled määramata, otsustatakse häälte määramine võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Häälte määramisel ei ole üldkoosolekul seaduslikku alust otsustada nõude põhjendatuse üle, seda tehakse nõuete kaitsmise koosolekul. Käesolevaks ajaks on R. Paala nõue TSC Henry Motors AS vastu tunnustatud ja kaitstud. III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada pankrotimenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Tulenevalt pankrotiseaduses sätestatust on halduri või võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevuses võlausaldajatele häälte arvu määramine. Maakohus tõlgendas vääralt

§ 26

lg 4, kui leidis, et häälte arvu määramisel on halduril ja sellest tulenevalt ka üldkoosolekul alus hinnata nõude vaieldavust. Nõue esitatakse haldurile kirjalikult, selles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on eesõigusnõue. Nõudeavaldusele lisatakse tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad (

§ 69lg 1).

Iga võlausaldaja häälte arvu määrab haldur temal olevate dokumentide alusel võrdeliselt võlausaldaja nõude suurusega (

§ 26lg 4).

Kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga, otsustab tema häälte arvu üldkoosolek (

§ 26lg 5).

Eeltoodust tulenevalt, kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on lisatud tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on vaieldav ega jätta hääli sel põhjusel andmata. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub hagiavalduse alusel kohtus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud (

§ 74). Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et R.

Paala nõude saab lugeda ebaselgeks seetõttu, et ta ei esitanud haldurile tõendeid nõude tasaarvestamise kohta. R. Paala esitas koos tõendavate dokumentidega nõude, mille suurusele 866 097 krooni protsessis osalenud asjast huvitatud isikud vastuväiteid ei esitanud. Pankrotiseadusest tulenevalt ei pea võlausaldaja esitama dokumente selle kohta, mida ta ei nõua. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Pankrotimenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (

§ 2lg 4).

Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise korda ei ole pankrotiseaduses sätestatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on üldine hagimenetluse kord ja sellest mõneti erinev hagita menetluse kord. Viimane neist sobib enam käsiloleva asja lahendamiseks. Hagita menetluses puudub õiguslik vaidlus ja protsessiosalisteks on avaldaja ning asjast huvitatud isikud (TsMS § 66 lg 1 p 2). Kaebuses võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale on menetlusosalisteks

§ 271

lg 5 alusel kaebuse esitaja, haldur ja võlausaldajate üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees või kui pankrotitoimkonda pole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. TsMS § 11 lg 3 kohaselt lahendab hagita asjad kohtunik ainuisikuliselt. Seega oli maakohtus kaebust lahendanud kohtukoosseis seaduslik. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Raivo Paalale 12. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik