3-2-1-84-01

3-2-1-84-01 MÄÄRUS Tartus

1. juunil
2. a Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. veebruari
4. a määrus menetluse lõpetamiseks Aigar Tuisu hagis Eesti Vabariigi vastu kindlustushüvitise 326 400 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas kirjalikus menetluses
5. mail
6. a läbi Aigar Tuisu erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
7. veebruari
8. a määruse tsiviilasjas nr II-2/140/
9. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
10. juunil
11. a hukkus liiklusõnnetuses kaitseväelane Age Tuisk. Tema alaealise poja Aigar Tuisu (sünd.
12. juulil
13. a) eestkostjaks määrati Rapla Maakohtu
14. augusti
15. a otsusega Age Tuisu ema Helvi Roosimägi. Vabariigi Valitsuse
16. jaanuari
17. a korraldusega nr 49-k keelduti kaitseväeteenistuse seaduse (KTS) § 108 lg 4 alusel kindlustushüvitise väljamaksmisest, kuna Age Tuisk ei hukkunud teenistuskohustuste täitmisel, vaid puhkuse ajal. Esitatud hagis palus Aigar Tuisk TsK § 222 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitada kohustise täitmata jätmisega tekitatud kahju ja välja mõista Eesti Vabariigilt kindlustushüvitise 326 400 krooni. Nõuet põhjendas hageja sellega, et KTS § 108 lg 4 kohaselt kuulub kaitseväelane riigi poolt kohustuslikule kindlustamisele isikukindlustuslepingu alusel, kuid riik jättis Age Tuisu isikukindlustuslepingu sõlmimata. Tallinna Linnakohtu
18. oktoobri
19. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 163 200 krooni. Ringkonnakohtu määrus ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
20. veebruari
21. a määrusega linnakohtu otsus tühistati ja asjas lõpetati menetlus TsMS § 217 p 1 alusel. Määruse põhjendustel tulenes vaidlus asjaolust, et avalik-õigusliku isikuna jättis Eesti Vabariik (Kaitseväejõudude Peastaabi kaudu) sõlmimata hageja kaitseväelasest ema isikukindlustuslepingu. See oli tegevusetus, mille tulemusena tekkis hagejal nõue kostja vastu kindlustushüvitise saamiseks. Tegevteenistuslepingust tulenev vaidlus ei kuulu lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse (HKMS RS) §-st 5, mille kohaselt halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumise ajal
22. juulil
23. a maa- või linnakohtu menetluses olevad õigusvastase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjad, mis on menetlusse võetud enne
24. aasta
25. jaanuari, vaadatakse läbi maa- või linnakohtus tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. Käesoleva hagi võttis linnakohus menetlusse pärast
26. a
27. jaanuari, s.o
28. mail
29. a, ja vaidlust tuleb seetõttu menetleda halduskohtumenetluse reeglite järgi. II. Erikaebus ja selle põhjendused Hageja palus apellatsioonikohtu määruse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Menetluse lõpetamiseks TsMS § 217 p 1 alusel ei olnud alust. Linnakohus võttis asja menetlusse
30. mail
31. a, mil ei olnud avaldatud ega ka jõustunud veel halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seadus. Sellel seadusel puudub tagasiulatuv jõud. Apellatsioonikohus leidis ebaõigesti, et kahju hüvitamise nõue tuleb läbi vaadata halduskohtumenetluses. Kahju tekkis isikukindlustuslepingu sõlmimata jätmisest ning seega on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Põhjendamatu on apellatsioonikohtu seisukoht, et tegemist oli HKMS § 4 lg 5 nimetatud toiminguga, mis seisnes haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuses või tegevusetuses. KTS § 108 lg 4 paneb kohustuse riigile, mitte haldusülesandeid täitvale asutusele, ametnikule või muule isikule. III. Vastus erikaebusele Kostja pidas erikaebust põhjendamatuks. Riigivastutusvaidlus on avalik-õiguslik vaidlus, mille raames haldusakti või -toimingu õigusvastasust ja sellest tulenevat kahju hüvitamist ei ole tsiviilkohus pädev hindama. Kuna hagiavalduse võttis linnakohus menetlusse
32. mail
33. a, s.o pärast
34. jaanuari
35. a, siis ei olnud linnakohtul alust seda nõuet menetleda. Menetlust käsitlevas seadusandluses muudeti üksnes teatud vaidluste osas üld- ja halduskohtu pädevust. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Tegevteenistuslepingust tulenevaid vaidlusi ei lahendata tsiviilkohtumenetluse korras. Halduskohtumenetluse seadustik jõustus
36. a
37. jaanuaril. HKMS § 6 lg 3 p 2 järgi võib kaebuse halduskohtusse esitamisega taotleda õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Toiminguks, mille peale võib kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametiisiku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes (HKMS § 4 lg 2). Väidetavalt tekitati kahju avalik-õigusliku isiku, Eesti Vabariigi (Kaitseväejõudude Peastaabi kaudu), tegevusetusega, mille tõttu jäi sõlmimata kaitseväelase Age Tuisu isikukindlustusleping. Võttes hagi menetlusse
38. a
39. mail, jättis linnakohus tähelepanuta, et HKMS § 6 lg 3 p 2 järgi oli vaidluse lahendamine antud halduskohtu pädevusse. HKMS RS § 5 kohaselt võis halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumise ajal
40. juulil
41. aastal maa- või linnakohtu menetluses olnud õigusvastase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asju, mis olid menetlusse võetud enne
42. jaanuari
43. aastal, läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. Sellest tulenevalt ei võinud linnakohus
44. mail
45. aastal vastu võetud hagi menetleda ja oleks pidanud asjas menetluse lõpetama. A. Tuisul on võimalus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium määras: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
46. veebruari
47. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. A. Kull, J. Luik, T. Vernik