3-2-1-68-01

3-2-1-68-01 MÄÄRUS Tartus

1. juunil
2. a Eesti Vabariigi hagi OÜ B&E, OÜ Agrin Partion ja AS Verest vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil
3. mail
4. a läbi OÜ B&E erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. detsembri
6. a määruse tsiviilasjas nr II-2/1641/
7. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu
8. augusti
9. a otsusega rahuldati Eesti Vabariigi hagi ning Tallinnas Küti 17A asuvad ehitised ja rajatised nõuti välja OÜ B&E ja OÜ Agrin Partion ebaseaduslikust valdusest. Kostja OÜ B&E esitas kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, tasudes sellelt riigilõivu 60 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse Tallinna Linnakohtule põhjendusega, et apellant ei ole tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud suuruses. Tallinna Linnakohtu
10. oktoobri
11. a kirja kohaselt nähtub toimikus olevast
12. septembri
13. a ostu-müügilepingust, et vaidlusalune objekt on müüdud OÜ-le Agrin Partion 32 miljoni krooni eest. Sama kirjaga andis linnakohus apellandile riigilõivu 1 120 000 krooni tasumiseks tähtaja
14. novembrini
15. a. OÜ B&E esitas kohtule
16. novembril
17. a tõendi täiendava riigilõivu 35 940 krooni tasumisest. Linnakohus tagastas
18. novembri
19. a määrusega apellatsioonkaebuse OÜ-le B&E. Määruse põhjendustel ei täitnud apellant kohtu nõudmist, mistõttu kaebust ei ole võimalik läbi vaadata ning vastavalt TsMS §-le 304 lg 2 tuleb see tagastada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
20. detsembri
21. a määrusega jäeti linnakohtu
22. novembri
23. a määruse muutmata. Määruse motiividel on kohus apellatsioonkaebuse TsMS § 304 lg 2 alusel põhjendatult tagastanud, kuna OÜ B&E ei ole kohtu nõutud suuruses riigilõivu tasunud. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLvS) §le 37 lg 1 ja 15 tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu vaidlustatud summast lähtudes seaduse lisas 2 ettenähtud suuruses. OÜ B&E vaidlustas apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse temalt Küti 17A hoonete ja rajatiste väljamõistmises. Kohus on vaidlustatud summa määramisel õigesti lähtunud
24. septembri
25. a ostu-müügi- ja pandilepingus märgitud objekti hinnast 32 miljonit krooni, millelt tasutakse riigilõivu 3,5%. II. Erikaebus ja selle põhjendused OÜ B&E palus erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada protsessiõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 13 029 krooni. Ringkonnakohus määras kostjale apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu 1 120 000 krooni seadusevastaselt
26. septembri
27. a ostu-müügilepingu ja pandilepingu alusel. III. Vastus erikaebusele Hageja leidis, et kostja erikaebus on põhjendamatu. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Tallinna Linnakohtu
28. augusti
29. a otsusega rahuldati Eesti Vabariigi hagi, tunnustati hageja omandiõigust Tallinnas Küti 17A asuvatele ehitistele ja rajatistele ja nõuti need välja OÜ B&E ebaseaduslikust valdusest. OÜ B&E esitas sellele otsusele apellatsioonkaebuse. RLvS § 37 lg 14 kohaselt tasutakse kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 15 sätestatud juhul, riigilõivu samas ulatuses, mis tasutakse avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. RLvS § 37 lg 15 sätestab, et varalistes vaidlustes tasutakse riigilõivu sama paragrahvi lõikes 1 toodud riigilõivumäära järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes. Apellatsioonkaebuses vaidlustatud summa määramisel tuleb lähtuda väljanõutud vara hagihinnas väljenduvast väärtusest. TsMS § 48 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määratakse nii omandiõiguse tunnustamise kui vara väljanõudmise hagis hagihind hagetava vara väärtusega ning sama paragrahvi
30. lõike kohaselt nimetab hagihinna hageja. Hagihinna määrab kohus, kui hageja nimetatud hagihind ilmselt ei vasta vara tegelikule väärtusele (TsMS § 48 lg 2). Seega peab hagi hinna - hagetava vara väärtuse kohus kindlaks määrama hagiavalduse vastuvõtmisel. Üksnes juhul, kui hagi esitamisel on hagi hinda raske kindlaks määrata, määrab kohus TsMS § 50 lg 1 alusel riigilõivu esialgse suuruse. Riigilõivu lõpliku suuruse määrab kohus kohtuotsuses. Linnakohtu otsusega on OÜ-lt B&E välja mõistetud riigilõiv 13 029 krooni. Kuna kohtuotsusest tulenevalt on väljamõistetud vara väärtuseks hageja nimetatud hagihind, millelt riigilõiv on 13 029 krooni, ei saa apellatsioonkaebuses vaidlustatud summa sellest hagihinnast erineda. Seega puudus kohtul alus nõuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu lähtudes
31. septembri
32. a ostu-müügi ja pandilepingust. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
33. detsembri
34. a määrus. Ringkonnakohtul võtta apellatsioonkaebus menetlemiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada Viktor Perevalovile OÜ B&E erikaebuselt
35. jaanuaril
36. a tasutud kautsjon 700 (seitsesada) krooni. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik