3-3-4-1-01 ERIKOGU MÄÄRUS Tartus 15. juunil 2001 Pädeva kohtu määramine Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu koosseisus Uno Lõhmus (eesistuja) ning liikmed Tõnu Anton, Jaak Luik,

§ 13lg.

2 kohaselt laienevad abiteenistujale Töölepingu seadus ja muud seadused niivõrd, kuivõrd Avaliku teenistuse seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti.

§ 160lg.

2 järgi on abiteenistujal õigus pöörduda töölepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks maa- või linnakohtusse. HKMS § 3 lg. 1 p. 1 järgi lahendab halduskohus avalik-õiguslikke vaidlusi. Käesolev vaidlus pole tekkinud avalik-õiguslikust suhtest, vaid tööõigussuhtest. Tööõigussuhtes olevale abiteenistujale käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramisel ei teosta rektor avalik-õiguslikku funktsiooni. Tööõigussuhtest tekkinud vaidlusi mõistab TsMS § 1 lg. 2 tsiviilasjana. M. Järve kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohtu erikogu seisukoht Avaliku teenistuse seaduse § 1 lg. 1 järgi on avalikuks teenistuseks töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Ametiasutuseks on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine (

§ 2lg.

1). Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a. määrusega nr. 125 kinnitatud Sisekaitseakadeemia põhimääruse p. 1 järgi on akadeemia riigi rakenduskõrgkool. Sama põhimääruse punkti 2 järgi on akadeemia Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Seega ei saa Sisekaitseakadeemias töölepingu alusel töötav komandant olla riigiteenistuja Avaliku teenistuse seaduse mõttes. Talle laieneb üldalustel Töölepingu seadus ja teised tööseadused. Töölepingu alusel töötavale Sisekaitseakadeemia komandandile määratud distsiplinaarkaristuse üle peetav vaidlus pole haldusasi. See on tsiviilasi. TsMS §-s 1 lg. 2 mõistetakse tsiviilasjana ka tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Kuna M. Järv töötas töölepingu alusel, siis on talle määratud distsiplinaarkaristuse pinnalt tekkinud vaidlus tsiviilasi, mis tuleb läbi vaadata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Sisekaitseakadeemia rektori käskkiri, millega töölepingu alusel töötanud isikule määrati distsiplinaarkaristus, pole haldusakt HKMS § 4 lg. 1 mõttes, sest see käskkiri pole antud avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Käskkiri on antud tööõigussuhtes. Tegemist on Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-s 11 nimetatud dokumendiga, millega vormistati distsiplinaarkaristuse määramine. Kuna tegemist on tsiviilasjaga ja Sisekaitseakadeemia põhimääruse p. 2 järgi asub akadeemia Tallinnas Kase 61, siis on vastavalt TsMS §-le 138 lg. 2 käesolevas asjas pädevaks kohtuks Tallinna Linnakohus. Juhindudes HKMS §-st 11 lg. 5 ja TsMS §-le 3731 lg. 3, Riigikohus määrab: Tühistada Tallinna Linnakohtu
3. mai
4. a. määrus tsiviilasjas nr. 2/5/242-2653/
5. Saata asi läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule. Tõnu Anton, Jaak Luik, Uno Lõhmus, Jüri Põld, Triinu Vernik