3-3-1-38-01 MÄÄRUS Tartus 19. juunil 2001 Tallinna Linnavalitsuse erikaebuse läbivaatamine kaebetähtaja ennistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Ha

§ 12lg.

3 mõttes on objektiivsed asjaolud, mis on takistanud õigeaegselt realiseerida kaebeõigust ja kaitsta rikutud õigusi. Selliseid põhjusi kaebaja ei esitanud. Alusetu on väide, et alles hilisema haldusakti (Harju maavanema korraldus) vastuvõtmisel tekkis kaebajal õiguslik alus kohtusse pöördumiseks varasema haldusakti (Tallinna Linnavalitsuse korraldus) seaduslikkuse vaidlustamiseks. AS Rime Kinnisvara esitas Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määrus ja ennistada Tallinna Linnavalitsuse 8. märtsi 2000. a. korralduse nr. 1056-k peale kaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuses leiti, et nimetatud akti vaidlustamine

§-s 9 lg. 1 sätestatud tähtaja jooksul ei olnud võimalik, kuna kaebust saab esitada ainult isik, kelle õigusi akt rikub. Käesoleval juhul ei rikkunud Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatav korraldus kaebaja õigusi sellest teadasaamise ajal, vaid alles koosmõjus Harju maavanema korraldusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

1. aprilli
2. a. määrusega halduskohtu määruse ja ennistas kaebuse esitamise tähtaja. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise võimalus on ette nähtud juhtudeks, kus seaduses sätestatud tähtaja jooksul pole isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel võimalik kaebeõigust realiseerida. Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatud korraldus on iseseisev haldusakt, mida tulnuks vaidlustada Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30päevase tähtaja jooksul. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebuse esitaja pole esile toonud objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebeõiguse realiseerimist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kuid leidis samas, et vaidlustatud haldusaktide eripära silmas pidades on käesoleval juhul võimalik arvestada subjektiivse kriteeriumiga. Kohalik omavalitsus võttis maa erastamise eeltoimingute käigus vastu eelotsustuse, milles fikseeriti maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt olulised tingimused. Maa erastamise küsimus otsustati maavanema korraldusega. Kuni maavanema varasem korraldus, millega oli siduvalt kindlaks määratud kaebuse esitaja erastamisõigus, oli jõus, võis kaebaja olla arvamusel, et kohaliku omavalitsuse eelotsuse tühistamine iseenesest ei ohusta tema õigusi ja tal puudub vajadus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kaebuse esitaja subjektiivne arusaam oma õiguste kaitse võimalustest on antud juhul tinginud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise ning kohtu arvates on tegemist tähtaja ennistamise mõjuva põhjusega. Tallinna Linnavalitsuse erikaebuses Riigikohtule palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse halduskohtu määrus. Erikaebuses leitakse: Kaebajal puudusid kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks ja ringkonnakohtul tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused. Kohtud on tuvastanud, et kaebuse esitaja ei ole esile toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses ettenähtud ajal.

§-s 9 lg. 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg on piisav, et välja selgitada kaevatava akti sisu ning sellest tulenev võimalik õiguste ja vabaduste rikkumine. Kaebaja ebaõige hinnang oma õiguste väidetava rikkumise tekke asjaolude kohta ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tallinna Linnavalitsuse korraldus, millega tunnistati kehtetuks ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korraldus, võib rikkuda ehitise omaniku õigusi maa ostueesõigusega erastamisel ning seda olenemata Harju maavanema korralduse muutmisest või kehtetuks tunnistamisest. Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab AS Rime Kinnisvara, et halduskohtumenetluse eesmärgiks on isiku maksimaalse õiguskaitse efektiivne tagamine.

§ 12lg.

3 alusel saab kohtunik isiku õiguskaitse huvides kohtulikku kaalutlusõigust kasutades hinnata, kas kaebaja põhjendused on kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks piisavad või mitte. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et tulenevalt vaidlustatud aktide eripärast on tähtaja ennistamine põhjendatud. Käesoleval juhul esinevad subjektiivsed kriteeriumid, mis asjaoludest lähtuvalt on piisavalt kaalukad kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1.

§ 9lg.

1 kohaselt tuleb kaebus haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai kaevatavast aktist teada või pidi teada saama, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesolevas haldusasjas on tuvastatud, et Tallinna Linnavalitsuse

1. märtsi
2. a. korraldusest nr. 1056-k sai AS Rime Kinnisvara teada
3. märtsil
4. Kaebus halduskohtule nimetatud korralduse vaidlustamiseks esitati alles
5. septembril 2000.

§ 12lg.

3 kohustab halduskohut kontrollima eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning lahendama pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. 2. Seadusandja on

§-s 9 lg. 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. Vastavalt

§-le 7 lg. 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse esitamise tähtaja jooksul peab haldusakti adressaat jõudma selgusele, kas akti vaidlustamine on tema õiguste kaitsmiseks vajalik või mitte. Juhul, kui eelhaldusakt muudab lõpliku haldusakti andmise vältimatuks või loob õiguslikult vajalikud eeldused lõpliku haldusakti andmiseks või kui muudel põhjustel on tõenäoline, et eelhaldusakt toob kaasa lõpliku haldusakti andmise, peab oma õigusi kaitsta sooviv isik esitama kaebuse eelhaldusakti tühistamiseks

§-s 9 lg. 1sätestatud tähtajal. Kui haldusakti adressaat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste rikkumises selgusele ei jõua ning akti ei vaidlusta, on haldusakti hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus kaebaja taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja. 3. Vastavalt

§-le 12 lg. 3 rahuldab halduskohus taotluse tähtaja ennistamiseks, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Sellise määratlemata mõiste nagu "mõjuvad põhjused" sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Sellisele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud ka

1. jaanuari
2. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-58-00 ja
3. jaanuari
4. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-59-
5. Käesoleva vaidluse puhul on kohtud tuvastanud, et kaebaja pole niisuguseid objektiivseid asjaolusid esile toonud. Ringkonnakohtu seisukoht subjektiivse kriteeriumi arvestamise võimalikkusest tähtaja ennistamise põhjuste hindamisel ei ole kooskõlas senise Riigikohtu praktikaga.
6. Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla haldusakti andja tegevus, mille tõttu haldusakti adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakti sisu ja hinnata akti oma õigusi rikkuvaks. Seda näiteks juhtumil, kui akti pole adressaadile vajalikul määral või kohasel viisil teatavaks tehtud või kui akt pole piisavalt motiveeritud. Kuid ka sellisel juhul ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgust akti sisu osas ning välja selgitada selle õiguslik tähendus ja vaidlustamise vajalikkus, et pöörduda halduskohtusse tähtaegselt või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike. Pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Ülaltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu määrus. Juhindudes

§-dest 72 lg. 1 p. 6 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Tallinna Linnavalitsuse erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a. määrus haldusasjas nr. II-3/220/01 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
3. märtsi
4. a. määrus haldusasjas nr. 3-1347/
5. Tagastada kautsjon. Määrus jõustub
6. juunil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann