3-1-1-78-01

KOHTUMÄÄRUS Tartus,

1. juunil
2. a 3-1-1-78-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Henn Jõks ja Lea Kivi vaatas
3. juunil
4. a toimunud avalikul kohtuistungil läbi tõlk Lüüli Lombi osavõtul V. P. erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku
5. mai
6. a määruse peale, millega jäeti käiguta V. P. kassatsioonkaebus kui seaduses kehtestatud nõuetele mittevastav ja tagastati kassatsioonkaebus kassaatorile. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V. P., tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
7. Kannatanu T. S. kaebuse alusel algatas Harju maakohtu kohtunik
8. novembril
9. a kriminaalmenetluse V. P. süüdistuses KrK § 113 tunnustel selles, et ta
10. juunil
11. a Harjumaal X vallas K-l AÜ Maidla 2 lõi tahtlikult T. S., põhjustades füüsilist valu.
12. Harju Maakohtu
13. veebruari
14. a otsusega tunnistati V. P. süüdi KrK § 113 järgi ja karistati teda rahatrahviga sada päevamäära, so 4600.- krooni. Samuti mõisteti V. P. riigituludesse sundraha 800.- krooni ja T. S. kasuks esindajatasu 3540.- krooni.
15. Apellatsioonkaebuse esitas V. P. kaitsja V. Ilin, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kohtualuse õigeksmõistmist.
16. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. märtsi
18. a otsusega jäeti Harju Maakohtu
19. veebruari
20. a otsus muutmata.
21. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse V. P. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
22. mai
23. a määrusega jäeti kassatsioonkaebus käiguta kui seaduse nõuetele mittevastav ja tagastati kassaatorile.
24. Määruse põhjenduste kohaselt puudus kassatsioonkaebusel kassaatori allkiri ja kaebusele ei olnud lisatud kassatsioonikautsjoni tasumist tõendava dokumendi koopiat. Lisaks nendele puudustele ei olnud kaebuse esitaja põhjendanud kassatsioonitähtaja ulatuslikku möödalaskmist ega taotlenud tähtaja ennistamist. Menetlus Riigikohtus
25. Ringkonnakohtu kohtuniku
26. mai
27. a määruse peale esitas V. P. erikaebuse, milles teatab kassatsioonkaebuse vormipuuduste kõrvaldamisest ning lisab maksekorralduse koopia kassatsioonkautsjoni tasumise kohta. Ta taotleb määruse tühistamist, kuna ta seaduses ettenähtud edasikaebamise tähtaega ei rikkunud. Erikaebuse kohaselt tehti
28. märtsil
29. a toimunud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi istungil teatavaks ainult kohtuotsuse resolutiivosa ja anti teada, et otsus tehakse avalikult teatavaks kolleegiumi kantselei kaudu kahe nädala jooksul.
30. aprillil
31. a sai V. P. kaitsja otsuse koopia ja
32. mail
33. a esitas V. P. kassatsioonkaebuse.
34. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles V. P. kaitsja menetlusnormide analüüsile tuginedes erikaebuse rahuldamist, esitatud argumentide paikapidavust rõhutas erikaebuse esitanud V. P. Prokurör leidis, et erikaebus tuleks rahuldada, kassatsioonitähtaeg ennistada.
35. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja leides, et erikaebus tuleb rahuldada, peab vajalikuks põhjenduseks märkida järgmist. 9.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal (vt Riigikohtu määrus 3-1-1-13-01 RT III nr 5
36. märtsist 2001 art 57), et kuigi vaidlustatud ringkonnakohtu kohtuniku määruses räägitakse kassatsioonkaebuse käiguta jätmisest, on selle määruse puhul sisuliselt tegemist kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määrusega, mis on erikaebe korras vaidlustatav. 9.2 AKKS § 35 lg 1 kohaselt jõustub ringkonnakohtu otsus selle tervikuna kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. AKKS § 38 lg 1 sätestab, et kassatsioonkaebus- või protest esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult ühe kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. 9.3 Nende nõuete võrdlemisel kriminaalasjas olevate menetlusdokumentide ja neid täpsustavate selgitustega ilmneb, et kassaatori väited kohtuotsuse tervikteksti teatavakssaamisest
37. aprillil
38. a on tõepärased vastavuse tõttu kriminaalasjas kajastatuga.
39. märtsil
40. a toimunud apellatsioonikohtu istung toimus kohtuistungi protokolli (tl 101-102) järgi nimetatud kuupäeval ajavahemikus kell 10.30 kuni 10.
41. Sellesse ajavahemikku pidi mahtuma menetlusosaliste seletuste ärakuulamise ja kohtuvaidluste ning minimaalsete protseduuriliste selgituste kõrval ja järel ka motiveeritud kohtuotsuse tegemine ja kuulutamine. Kassaatori selgitus, et tegelikult kasutas ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tema süüdistusasja läbivaatamisel võimalust kuulutada AKKS § 28 lg-s 4 sätestatud alusel vaid kohtuotsuse resolutiivosa ja talle teatati, et motiveeritud kujul valmib kohtuotsus kahe nädala jooksul, ei ole menetlusdokumentides kajastatu põhjal kummutatav. 9.4 Käsitletud asjaoludest tulenevalt on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et kassaator V. P. poolt kassatsioonitähtaja rikkumine ei ole kriminaalasja materjalidest tulenevalt tõendatud ja seetõttu kuulub erikaebus rahuldamisele. Eeltoodu alusel juhindudes AKKS § 68 lg 1 p-st 9, § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2 Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
42. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
43. mai
44. a määrus, millega jäeti V. P. kassatsioonkaebus käiguta.
45. V. P. erikaebus rahuldada.
46. Välja mõista V. P. riigieelarve tuludesse 1115 krooni 10 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.
47. Suunata V. P. kassatsioonkaebus Riigikohtu loakogusse otsustamaks kassatsioonimenetluseks loa andmise küsimust. Määrus jõustub
48. juunil
49. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Rätsep Liikmed Henn Jõks, Lea Kivi