3-2-1-86-01

3-2-1-86-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil
2. a Arnold Treiali hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. juunil
4. a Arnold Treiali kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. veebruari
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-43/
7. Istungist võtsid osa A. Treial ja kostja esindaja vandeadvokaat I. Koolmeister. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Arnold Treial viibis
8. aastal vahi all
9. märtsist
10. detsembrini. Uurija lõpetas kriminaalasjas menetluse A. Treiali käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
11. novembril
12. a esitatud hagis palus A. Treial välja mõista Eesti Vabariigilt hüvitise ebaseaduslikult vahi all pidamisega tekitatud varalise ja moraalse kahju eest. Tartu Linnakohtu
13. mai
14. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 43 930 krooni. Tartu Ringkonnakohtu
15. jaanuari
16. a otsusega tühistati linnakohtu otsus põllukultuuridelt saamata jäänud tulu osas ning asi saadeti selles osas linnakohtule uueks läbivaatamiseks. Linnakohtu otsust muudeti moraalse kahju hüvitise osas, lugedes hüvitiseks 15 750 krooni.
17. jaanuari
18. a hagiavalduse täienduses nõudis hageja kostjalt kolme aasta saamata jäänud rukkisaagi eest 122 736 krooni 60 senti, kartulisaagi eest 151 200 krooni ning 1 500 000 krooni vara kaotsiminekuga tekitatud psühhotrauma eest. Tartu Maakohtu
19. juuni
20. a otsusega rahuldati hageja varaline nõue osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 49 560 krooni. Kohtuotsuse motiividel on põhjendatud mõista hagejale välja saamata jäänud tulu
21. a kartulisaagi eest ja hüvitis kulutuste eest, mida ta pidi kandma seoses seemnekartuli ja -vilja ostmisega, et seda
22. a külvata. Teravilja eest saamata jäänud tulu ei ole hageja tõendanud. Moraalse kahju 1 500 000 krooni nõue ei ole põhjendatud. Ebaseadusliku vahi all pidamise eest on hagejale hüvitis juba välja mõistetud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu
23. veebruari
24. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja saadeti asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt hüvitatakse vastavalt TsK §-le 451 lg 1 ametiisikute süüst olenemata seadusega kehtestatud korras täielikult kahju, mida riik on isikule tekitanud tõkendina vahi alla võtmise ebaseadusliku kohaldamisega. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui ei oleks õigusvastaselt kahju tekitatud. Kahju hüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai seoses kahju tekitamisega, eelkõige tema poolt säästetud kulutused, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Vastavalt TsMS §-le 171 lg 1 tagab kohus protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Kohus on saamata jäänud tulu arvutamisel arvestanud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi
25. veebruari
26. a õiendit, kuid jätnud põhjendusi esitamata tähelepanuta OÜ Öhne
27. septembri
28. a õiendid. See on vastuolus TsMS §-s 231 lg 4 sätestatud otsuse põhjendusnõuetega. Maakohus on hagi rahuldanud
29. aasta kartulisaagi eest saamata jäänud tulu osas ja lisaks seemnekartuli ja -vilja ostmise kulu, et seda
30. aastal külvata, kuid jätnud arvestamata hageja säästetud kulutused, mida hageja oleks pidanud tegema
31. aasta kartulisaagi koristamiseks ja realiseerimiseks. Peale selle ei ole põhjendatud seemnekartuli ostmise kulu väljamõistmine eelnevalt kontrollimata, kas nimetatud kulu on juba hüvitatud saamata jäänud puhastulu väljamõistmisega. Kohus on jätnud hagi rahuldamata
32. aasta teraviljasaagi eest saamata jäänud tulu osas põhjusel, et tõendid rukki külvipinna osas olid lahknevad (5 ha, 9 ha või 7 ha) ja seetõttu ei ole hageja tõendanud, kui palju tal rukist oli külvatud. Selline järeldus ei ole kooskõlas TsMS §-s 231 lg 4 sätestatud nõuetega. Märkinud otsuses küll tõendid rukki külvipinna kohta, ei ole kohus neid analüüsinud ega teinud ka järeldust nende arvestamise või mittearvestamise kohta. Enne järelduse tegemist tõendite arvestamise küsimuses ei saa teha järeldust asjaolu tõendatuse osas ja seega ka hagi põhjendatuse osas. Kui asja uuel arutamisel kohus tuvastab saamata jäänud tulu nõude põhjendatuse ka teraviljasaagi osas, siis tuleb kahju ulatuse kindlakstegemisel arvestada samu põhimõtteid nagu kartulisaagi osas. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Hageja esitas hagiavalduse lähtuvalt moraalsest kahjust, mida riik tekitas talle seoses ebaseadusliku vahi alla võtmisega. Hagi täienduses suurendas hageja oma nõuet TsMS § 154 kohaselt. Hagi täiendus põhineb asjaolul, et hageja ei ole saanud ka järgneva kuue aasta jooksul oma vara vaba tahte kohaselt kasutada. Sellega seotud vaimsed ja füüsilised kannatused jätkuvad. Riik ei taganud vahi alla võtmisel hageja vara säilimist vastavalt KrMS §-le 75 lg
33. Säilinud ei ole samuti arestitud ja M. Treialile üle antud vara. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et
34. a saamata jäänud saagi eest on hagejal õigus hüvitist saada, järgnevate aastate eest aga mitte. Tulu oleks hageja saanud igal aastal, kui temalt ei oleks ära võetud võimalus uuesti külvata. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja pidas ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palus jätta selle muutmata. Hageja nõue on seotud ebaseadusliku vabaduse võtmisega. Moraalse kahju eest on hagejale hüvitis juba välja mõistetud. Menetletakse hageja varalise kahju hüvitamise nõuet. Ringkonnakohus ei ole võtnud sisulist seisukohta saamata jäänud tulu hüvitamise ajalise ulatuse kohta. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Riigikohtu istungil jäi hageja kassatsioonkaebuse väidete juurde ning leidis, et asi tuleks saata siiski esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kostja jäi istungil kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et kassatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kassatsioonkaebuse väide, et ebaseadusliku vahi all pidamisega tekitatud moraalse kahju nõuet võis hageja asja uuel läbivaatamisel TsMS § 154 kohaselt suurendada, ei ole õige. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
35. jaanuari
36. a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu
37. mai
38. a otsus osaliselt põllukultuuridelt saamata jäänud tulu 88 000 krooni osas ja selles osas saadeti asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Linnakohtu otsusega väljamõistetud moraalse kahju hüvitist ringkonnakohus vähendas ning luges selle kahju hüvitiseks 15 750 krooni. TsMS § 154 lg 1 sätestab hageja õiguse kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Ebaseadusliku vahi all pidamisega tekitatud moraalse kahju osas jõustus linnakohtu otsus ringkonnakohtu
39. jaanuari
40. a otsusega. Muuta ei saa nõuet, mille kohta on kohtuotsus seadusjõus. Maakohtu otsuse tühistamise ja varalise kahju nõudes asja uueks läbivaatamiseks saatmise ringkonnakohtu põhjendused on seadusega kooskõlas. Varalise kahju suurust käsitlevaid väiteid on hagejal õigus esitada asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu
41. veebruari
42. a otsus muutmata ja A. Treiali kassatsioonkaebus rahuldamata. A. Kull, J. Luik, T. Vernik