← Eesti

3-2-1-88-01

3-2-1-88-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. juunil 2001. a Voldemar Pilman'i hagi Ene Tiidelepp'a vastu ühisvara jagamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa,

§ 19

lg 2 p 1, leidis kohus, et õiglane on kostjalt hageja kasuks välja mõista 1/3 korteri väärtusest. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Pooled jagasid vara kokkuleppel ja seda tõendavad tunnistajad. Ühisvaraks oli ka sõiduauto Opel Kadett. Kohus aga arvestas ühisvarana ainult korterit. Selle hinna määramisel lähtus kohus ebaseaduslikust hindamisaktist. Korteris ei ole hindajat käinud. Selles märgitud hind oli tunduvalt kõrgem keskmisest müügihinnast. Akt oli kehtiv 90 päeva. See tähtaeg lõppes

  1. augustil
  2. a. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et abielu ühisvara jagamise kokkulepet tuleb tõendada dokumentaalse tõendiga.

§ 18lg 3 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel.

Vaidluse korral jagab ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel kohus (

§ 18lg 5). Ühisvara jagamise kokkulepe on tehing Ts

ÜS § 60 lg 1 mõistes. Selle sätte kohaselt on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.

§-st 16 tulenevalt võivad abikaasad omavahel sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid. TsÜS § 91 lubab pooltel teha tehingu mis tahes vormis või selle tegemise vormis kokku leppida, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. Kostja väitel jagati poolte ühisvara kokkuleppel abielusuhete lõppemisel 1995. aastal. Ühisvarasse kuuluva vallasasja jagamise kokkuleppe vorminõuet perekonnaseadus ei sätesta. Üksnes ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt (

§ 18lg 4). Samuti ei keela seadus vara kokkuleppel jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Ts

MS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 90 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud ning lõige 2 järgi on tõendiks tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdi arvamus. Üksnes siis, kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei saa seda asjaolu TsMS §-st 93 tulenevalt tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Seega võis kostja sõiduauto ja korteri jagamise kokkulepet tõendada enda seletuse ja tunnistajate ütlustega. TsMS §-s 3 sätestatud tsiviilasja õigesti lahendamise põhimõttega ei ole kooskõlas ringkonnakohtu otsusest tulenev: sõiduauto jagamise osas poolte kokkulepe kehtib - kohus seda ühisvara jagamisel ei arvestanud, korteri osas aga mitte. Seetõttu peab kohus hageja väitele, et sõiduauto ja korteri jagamise kokkulepet ei ole sõlmitud, hinnangut andes välja selgitama, kas hageja sõiduautot müües pidas seda ühisvaraks.

§ 17

lg 4 sätestab, et abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Ene Tiidelepale
  3. juulil
  4. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja
  5. septembril
  6. a tasutud kautsjon 606 (kuussada kuus) krooni 85 senti. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.