← Eesti

3-3-1-35-01

Obsah (5)§ 52§ 18§ 20§ 44§ 46

3-3-1-35-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. juunil 2001 Meelis Rosenfeldi ja Rae valla valimiskomisjoni kassatsioonkaebuste läbivaatamine

§ 52

kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

  1. juunil 2001 avalikul kohtuistungil läbi Meelis Rosenfeldi ja Rae valla valimiskomisjoni kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  2. märtsi
  3. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/74/
  4. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Meelis Rosenfeld ja tema esindaja vandeadvokaat Arvo Junti ning Rae valla valimiskomisjoni esindaja vandeadvokaat Kai Amos. Istungisekretär oli Tiiu Varend. Rae valla valimiskomisjon otsustas
  5. aprilli
  6. a. otsusega nr. 13, et Rae Vallavolikogu liikmeteks astuvad viie valimisnimekirja esindajad, kokku 19 liiget. Sama otsusega peatati kolme volikoguliikme volitused. Otsuse alusena märgiti

§ 18lg.

1 p. 1, 20 lg. 1, 3 ja 6 ning 52 lg. 1 p. 1 ja 2, Rae valla valimiskomisjoni

  1. oktoobri
  2. a. otsust nr. 10 ja Rae vallasekretäri
  3. märtsi
  4. a. kirja nr. 514/1.61-
  5. Selle kirjaga teatas vallasekretär, et Rae Vallavolikogu pole vastu võtnud Rae valla
  6. a. eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest, mistõttu volikogu on muutunud tegutsemisvõimetuks. M. Rosenfeld, E. Albin, R. Raudsik, P. Nõmmik, E. Loik, K. Tamm, E. Mänd, I. Uuemaa, M. Valgma ja R. Väinsar esitasid Harju Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palusid tühistada valimiskomisjoni selle otsuse. Harju Maakohtu halduskohtuniku
  7. novembri
  8. a. otsusega haldusasjas nr. 3/1-109/00 jäeti kaebus rahuldamata. M. Rosenfeld, E. Albin, R. Raudsik, P. Nõmmik, E. Loik, K. Tamm, E. Mänd, I. Uuemaa, M. Valgma ja R. Väinsar esitasid halduskohtuniku otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada halduskohtuniku otsuse ja teha uus otsus, millega tühistada valimiskomisjoni otsus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  9. märtsi
  10. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muutis halduskohtuniku otsust motiivide osas ja jättis halduskohtule esitatud kaebused rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud motiividel. Ringkonnakohus leidis: Ebaõige on halduskohtuniku seisukoht, et valimiskomisjonil on ainult vormistav roll ja et enne sisulise otsustuse tegemist ei pea komisjon kontrollima tegelikke asjaolusid. Valimiskomisjon, otsustades volikogu liikmete volituste üle, teeb sisulisi otsustusi. Komisjoni otsustusõigus tuleneb

§-st 20 lg.

  1. Komisjoni esimehe selgitustest nähtub, et enne otsuse vastuvõtmist räägiti volikogu liikmete ja vallasekretäriga; komisjon teadis, et volikogu istung, kus pidi arutatama eelarvet, katkestati. Seega polnud komisjoni roll pelgalt vormistav. Tekkinud erimeelsuste tõttu kuulutas volikogu istungi juhataja
  2. märtsi
  3. a. istungi katkenuks ja tegi ettepaneku jätkata istungit
  4. märtsil
  5. Valla eelarvet sellel istungil vastu ei võetud. Kuna istung katkestati, siis ei saanud kohale jäänud kümme volikogu liiget istungit jätkata ja päevakorraga edasi minna. Eelarvet ei võetud vastu ka
  6. märtsil
  7. Seega ei võetud valla eelarvet vastu kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest.

§ 52lg.

1 p. 1 järgi peab volikogu võtma valla eelarve vastu kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest ja kui ta seda ei tee, siis on ta tegutsemisvõimetu. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, siis loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ja nende asemele asuvad asendusliikmed. Siit tuleneb, et tegutsemisvõimetu volikogu liikmete volitused lõpevad olenemata sellest, kas valimiskomisjon vormistab või ei vormista selle oma otsusega. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused M. Rosenfeld ja Rae valla valimiskomisjon. M. Rosenfeld palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Kassaator väidab, et ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et 21. märtsil 2000 toimunud vallavolikogu istungil ei võetud vastu valla eelarvet. Aseesimehe teade volikogu istungi katkestamise kohta oli tema seisukoht, mida volikogu enamus ei kiitnud heaks. Kohale jäänud volikogu enamus valis uue juhataja ja viis istungi lõpuni. Istungi juhatamine on protseduuriline küsimus ja volikogu on pädev otsustama, kes juhatab istungit. Rae valla valimiskomisjon palub muuta ringkonnakohtu otsust, jättes välja otsusest põhjendused, millega nähti ette valimiskomisjoni kohustus kontrollida enne otsuse tegemist tegelikke asjaolusid. Kassaator väidab, et valla valimiskomisjon, saanud

§-s 18 lg. 2 nimetatud vallasekretäri teate, ei pidanud kontrollima teate aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus tõlgendas laiendavalt

§ 20lg.

6 ja see tõi kaasa kohtuotsuse ebaõige põhistuse. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1.

§ 18lg.

1 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused. Selle lõike punkti 1 järgi lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega seoses volikogu tegutsemisvõimetusega.

§ 52lg.

1 loetleb volikogu tegutsemisvõimetuse alused. Selle lõike punkti 1 järgi on volikogu tegutsemisvõimetu, kui ta pole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks. Paragrahvi 52 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, siis loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed sama seaduse §-s 20 sätestatud korras. Rae Vallavolikogu

  1. märtsi
  2. a. istungit juhatanud aseesimees kuulutas istungi katkenuks ja tegi ettepaneku jätkata istungit
  3. märtsil. Kohalejäänud volikogu enamus aga otsustas istungit jätkata vanima kohaloleva volikogu liikme juhatusel. Volikogu võttis vanima liikme juhatamisel vastu valla eelarve. Käesolevas asjas vaidlustatud valimiskomisjoni otsusega leiti, et kuna vallavolikogu pole kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest vastu võtnud valla eelarvet, siis on volikogu muutunud tegutsemisvõimetuks ja volikogu liikmete asemele astuvad asendusliikmed. Vaidlus käib selle üle, kas Rae Vallavolikogu sai pärast seda, kui istungit juhatanud aseesimees teatas, et istung on katkestatud ja lahkus istungilt, jätkata istungit vanima liikme juhtimisel ja võtta vastu eelarve. Selle küsimuse lahendamisest sõltub see, kas M. Rosenfeldi volitused Rae Vallavolikogu liikmena lõpetati õiguspäraselt või õigusvastaselt. Vaidlus käib ka selle üle, kas valimiskomisjon pidi kontrollima vallasekretäri teate aluseks olevaid materjale.
  4. Riigikohus lähtub asja lahendamisel sellest, et vallavolikogu liikme volituste lõpetamine volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise põhjendusega on sekkumine volikogu liikme passiivsesse valimisõigusesse, mis on sätestatud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s
  5. Käesolevas asjas tuleb hinnata seda, kas M. Rosenfeldi passiivsesse valimisõigusesse sekkuti õiguspäraselt või õigusvastaselt. Kuna tegutsemisvõimetuks tunnistatud vallavolikogu liikmetest esitas kassatsioonkaebuse üksnes M. Rosenfeld, siis annab Riigikohus õigusliku hinnangu ringkonnakohtu, halduskohtuniku ja Rae valla valimiskomisjoni vaidlustatud otsusele üksnes M. Rosenfeldi puudutavas osas. 3.

§ 44lg.

1 sätestab, et volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Seadus ei sätesta seda, kes on volikogu esimehe asendajaks üldjuhul. Vaid üksikutel juhtudel sätestab seadus volikogu töö tõrgeteta laabumise huvides selle, kes volikogu esimehe asemel juhatab vastava küsimuse arutamisel volikogu istungit. Nii sätestab

§ 46lg.

2, et volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, siis juhatab

§ 52lg.

2 järgi volikogu istungit kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. Sellise regulatsiooniga on seadusandja üldjuhul jätnud vallavolikogu enese otsustada selle, kes asendab volikogu esimeest istungi juhatamisel. Rae Vallavolikogu

  1. jaanuari
  2. a. määrusega nr. 8 kinnitatud Rae valla põhimääruse § 28 lg. 2 järgi juhatab istungeid volikogu esimees, tema äraolekul aga aseesimees volikogu kodukorras sätestatud korras. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu esimees või aseesimees; kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, siis juhatab istungit kuni esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja (§-d 29 lg. 2 ja 30 lg. 2). Seega saab Rae valla põhimääruse järgi Rae Vallavolikogu istungit üldjuhul juhatada vaid volikogu esimees või aseesimees. Rae Vallavolikogu pole valla põhimääruses kasutanud Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega võimaldatud paindlikumaid regulatsioone. Põhimääruses sätestatud õiguslikust regulatsioonist ei saa aga järeldada, et volikogu osutub alati tegutsemisvõimetuks, kui istungit juhatab isik, keda pole valla põhimääruses nimetatud.

§ 52lg.

1 p. 1 seostab volikogu tegutsemisvõimetuse mitte sellega, kes juhatab istungit, vaid sellega, et eelarve on ettenähtud ajaks jäänud vastu võtmata. Volikogu istungi juhatamine on protseduuriline küsimus. See, kas volikogu on või pole tegutsemisvõimetu, ei saa sõltuda sellest, kes juhatab volikogu istungit, kui juhataja on valitud demokraatlikult. Rahva poolt valitud esindusorgani liikmete mandaat ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest ega esindusorgani poolt sätestatud ebatäielikust õiguslikust regulatsioonist. Vastupidine järeldus oleks vastuolus Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 3 sätestatud passiivse valimisõigusega. Volikogu liikmete passiivse valimisõiguse kaitse huvides tuleb tunnustada volikogu õigust valida uus istungi juhataja ja jätkata istungit eelarve menetlemiseks ka pärast seda, kui valla põhimääruse järgi istungit juhatama pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. Kuna Rae Vallavolikogu võttis

  1. märtsil
  2. a. vanima liikme juhatusel vastu valla eelarve, siis ei muutunud vallavolikogu tegutsemisvõimetuks. Rae valla valimiskomisjoni
  3. aprilli
  4. a. otsus, millega M. Rosenfeldi asemele määrati volikokku asendusliige, rikub M. Rosenfeldi passiivset valimisõigust. M. Rosenfeldi kassatsioonkaebus rahuldatakse. Tallinna Ringkonnakohtu ja Harju Maakohtu halduskohtuniku otsus tühistatakse. Riigikohus teeb uue otsuse, millega tühistatakse Rae valla valimiskomisjoni
  5. aprilli
  6. a. otsus vallavolikokku M. Rosenfeldi asemele asendusliikme määramise osas. M. Rosenfeldi esindaja esitas Riigikohtule taotluse välja mõista Rae vallalt M. Rosenfeldi poolt kantud õigusabikulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus kokku 5000 krooni. Kuna M. Rosenfeldi kassatsioonkaebus rahuldatakse, siis mõistab Riigikohus Rae vallalt M. Rosenfeldi kasuks välja 5000 krooni õigusabikuludena ja 20 krooni riigilõivu. 4.

§ 18lg.

2 kohustab valla- või linnasekretäri saatma kolme tööpäeva jooksul volikogu tegutsemisvõimetusest teatavakssaamisest teate valla või linna valimiskomisjonile. Sama seaduse § 20 lg. 2 järgi registreerib valla või linna valimiskomisjon volikogu asendusliikmeid. Lõike 6 järgi lõpevad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest volikogu liikme volitused ja algavad asendusliikme volitused. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus tõepoolest ei sätesta selgesõnaliselt, et valimiskomisjon peab kontrollima vallasekretäri teate aluseks olevaid materjale. On aga enesestmõistetav, et valimiskomisjon peab kontrollima asjaolusid, mis tingivad volikogu asendusliikmete nimetamise otsuse tegemise. Ilma sellise kontrollita pole tagatud otsuse õiguspärasus. Rae valla valimiskomisjoni kassatsioonkaebust ei rahuldata. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 1 ja 4, 90 lg. 2 ning 93 lg. 1, Riigikohus otsustab: Jätta rahuldamata Rae valla valimiskomisjoni kassatsioonkaebus. Rahuldada Meelis Rosenfeldi kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2001. a. otsus haldusasjas nr. II-3/74/2001 ja Harju Maakohtu halduskohtuniku 22. novembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. 3/1-109/00 Meelis Rosenfeldi osas. Teha uus otsus, millega tühistada Rae valla valimiskomisjoni 3. aprilli 2000. a. otsus nr. 13 Meelis Rosenfeldi asemele Rae Vallavolikokku asendusliikme määramise osas. Tagastada Meelis Rosenfeldile kautsjon. Mõista Rae vallalt Meelis Rosenfeldi kasuks välja kohtukuludena õigusabikulud 5000 krooni ja riigilõiv 20 krooni. Rae valla kautsjon kanda riigituludesse. Otsus jõustub 27. juunil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.