3-2-1-80-01

3-2-1-80-01 MÄÄRUS Tartus

1. juunil
2. a Olga Akulenko hagi Andrei Kuznetsovi vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja lapsele elatisraha saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. juunil
4. a O. Akulenko kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. jaanuari
6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/130/
7. Istungist võtsid osa hageja O. Akulenko ja tema esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ning kostja A. Kuznetsov. Istungil osales tõlk L. Lomp. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik O. Akulenko ja A. Kuznetsov elasid Eestis koos alates
8. aastast. Sellest kooselust sündis
9. märtsil
10. aastal poeg Dmitri Kuznetsov. Poolte abielu registreeriti
11. detsembril
12. aastal. O. Akulenko viibis Eestis viisa alusel. Kuna talle keelduti Eestis elamisluba andmast, siis lahkus ta Eestist
13. aasta aprillis Sankt-Peterburgi. Poolte abielulised ja majanduslikud suhted katkesid. Poeg Dmitri jäi Eestisse isa A. Kuznetsovi juurde. Hagiavalduses palus O. Akulenko abielu lahutada, jätta poeg tema kasvatada ning A. Kuznetsovilt välja mõista igakuine elatisraha 1000 krooni lapse ülalpidamiseks kuna poeg elab alates
14. a aprillist koos temaga Sankt-Peterburis. Tallinna Linnakohtu
15. augusti
16. a otsusega hagi rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte seletustega tõendatud, et pooltevahelised abielulised suhted lõppesid
17. aasta aprillis, pooled elavad erinevates riikides ja kumbki ei soovi abielu jätkata. Tuginedes tunnistajate ütlustele ja kummagi riigi eestkosteasutuse arvamusele, leidis kohus et 5aastane poeg Dmitri on otstarbekas, tema vanust arvestades, jätta ema kasvatada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu
18. jaanuari
19. a otsusega jäeti muutmata linnakohtu otsus osas, millega lahutati poolte abielu. Linnakohtu otsus tühistati osas, millega poeg jäeti ema kasvatada ja mõisteti välja isalt elatisraha poja ülalpidamiseks. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jäeti poeg isa kasvatada. Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad perekonnaseaduse (PkS) § 51 kohaselt kokku, kumma vanema juures laps elab. Lapse ema lahkus Eestist
20. aasta aprillis ja pooled leppisid kokku, mil viisil lapsest lahus elav ema lapsega suhtleb ja tema kasvatamisest osa võtab. Lapse isa pidi võimaldama lapsel emaga kohtuda ning tasuma sellega seotud kulud. Nii toimisid pooled kuni
21. a septembrini, mil ema enam poega Sankt-Peterburist isa juurde Tallinnasse tagasi ei toonud. Otsuse põhjenduste kohaselt rikkus ema lapse kasvatamise kokkulepet. Ema ei ole alates
22. a septembrist võimaldanud lapsel isaga kohtuda ning on varjanud lapse elukohta. Ajal, mil laps elas isa juures, oli lapsele tagatud nii ema kui isa hellus ja hoolitsus, kuna isa võimaldas lapsel emaga vabalt suhelda. Poja jätmisel isa kasvatada on lapse huvid paremini tagatud. Ema ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis tingiks lapse kasvatamise kokkuleppe muutmise. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada osas, millega laps anti isa kasvatada. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet lapse elukoha suhtes, lahendab vaidluse PkS § 51 kohaselt vanema nõudel kohus. Vaatamata kokkuleppele on pooltel tekkinud vaidlus lapse elukoha määramisel. Laps on veel väike ja vajab rohkem ema hoolitsust. Lapse elamistingimused SanktPeterburis on head. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja pidas kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Otsuse tegemisel lähtus apellatsioonikohus lapse huvidest. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Riigikohtu tsiviilkolleegiumi istungil esitas A. Kuznetsov taotluse lapse kasvatamise kokkuleppe sõlmimiseks. O. Akulenko nõustus kokkuleppe sõlmisega ja pooled esitasid kolleegiumile kinnitamiseks kirjaliku kokkuleppe. Kolleegium selgitas pooltele TsMS § 352 lg 2 järgi, et kokkuleppe kinnitamise korral tühistab Riigikohus eelnevad kohtulahendid lapse elukoha määramise osas ja lõpetab määrusega asjas menetluse. Kassatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kolleegium leidis, et poolte kokkulepe lapse elukoha, tema kasvatamise ja temaga suhtlemise määramiseks on seaduslik ja kooskõlas PkS §-des 49-52 sätestatuga ning tuleb kinnitada. Juhindudes TsMS § 351 lg-st 3 ning § 352 lg-test 1 ja 2 kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
23. jaanuari
24. a otsus osas, millega poeg Dmitri elukohaks määrati isa Andrei Kuznetsovi elukoht Tallinnas. Menetlus selles osas lõpetada. Kassatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Kinnitada Olga Akulenko ja Andrei Kuznetsovi kokkulepe poeg Dmitri (sünd. 04.03.1995) elukoha ning tema kasvatamise ja temaga suhtlemise korra kohta. Olga Akulenko (sünd. 27.12.1971, eluk. Zaharjevskaja 3-32 Sankt-Peterburg) ja Andrei Kuznetsov (isikukood 36511040328, eluk. Männiku tee 97-4, Tallinn), sõlmisid alljärgneva kokkuleppe poja hooldusõiguse kohta:
25. Arvestades asjaolu, et poeg Dmitri on juba
26. aasta aprillist elanud koos emaga SanktPeterburis ning tema elukoha uus muutus tekitaks temale asjatuid psüühilisi traumasid, jääb tema elukohaks edaspidi poolte kokkuleppel ema elukoht Sankt-Peterburis;
27. pojaga suhtlemise õiguste teostamiseks isa A. Kuznetsovi poolt lepivad pooled kokku, et tal on õigus võtta poeg enda juurde iga kooliaasta talvevaheajal ja suvevaheaja esimeses pooles vastavalt lapse soovidele alates
28. septembrist
29. a;
30. A. Kuznetsov omab õiguse vabalt suhelda pojaga Sankt-Peterburis, eelnevalt informeerides oma saabumisest O. Akulenkot;
31. O. Akulenko omab õiguse vabalt suhelda pojaga tema Tallinnas viibimise ajal, eelnevalt informeerides oma saabumisest A. Kuznetsovi;
32. O. Akulenko kohustub eelnevalt informeerima A. Kuznetsovi poja elu- või õppimiskoha muutustest;
33. pooled kinnitavad allkirjadega kokkuleppel, et nendevaheline vaidlus lapse hooldamisõiguse üle on sellega lahendatud ja mingeid pretensioone kummalegi poolele ei ole;
34. kokkulepe on vormistatud viies identses eksemplaris - üks vene keeles kummalegi poolele, üks eesti keeles kummalegi poolele ja üks eesti keeles kohtule. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik