← Eesti

3-1-1-81-01

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. augustil
  2. a 3-1-1-81-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas
  3. augustil
  4. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi X Kaabeltelevisiooni AS-i (käesoleval ajal AS X) kassatsioonkaebuse Kaabelleviseaduse § 37 p 1 järgi. Menetlusosalisi kohtuistungile ei ilmunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Sideameti inspektor Anne Tuisk koostas
  6. jaanuaril
  7. a haldusõiguserikkumise protokolli nr 22, mille kohaselt tuvastati
  8. detsembril
  9. a kontrollimise käigus, et X Kaabeltelevisiooni AS (edaspidi AS X) ei ole täitnud Sideameti
  10. detsembri
  11. a ettekirjutust nr 7-4-5/139 ega lõpetanud
  12. detsembriks
  13. a kaabeltelevisioonivõrgu kaudu kaabeltelevisiooniprogrammide ebaseaduslikku edastamist abonentidele Tallinnas X pst N majas. Sellega on AS X rikkunud Kaabelleviseaduse (KLS) § 9 lg 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud vastutus KLS § 37 p 1 alusel.
  14. Tallinna Linnakohtu
  15. veebruari
  16. a otsusega määrati AS-le X KLS § 37 p 1 alusel rahatrahv 150 000 krooni kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise eest aadressil X pst N ilma KLS § 9 lg-s 1 ettenähtud loata.
  17. Otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses taotles AS-i X esindaja advokaat Toomas Vaher Tallinna Linnakohtu
  18. veebruari
  19. a otsuse tühistamist ja antud asjas menetluse lõpetamist. Apellatsioonkaebuse motiivide kohaselt on AS-i X karistatud sama rikkumise eest kahel korral. Tallinna Halduskohus karistas AS-i X
  20. detsembril
  21. a rahatrahviga 100 000 krooni kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise eest X tn N majas. X tn N ja X pst N majad asuvad samas võrguosas, mistõttu nendes majades mõõdetud signaali puhul on tegemist sama signaaliga. Samuti leidis apellant, et kohus on laiendavalt tõlgendanud abonendi mõistet.
  22. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  23. aprilli
  24. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu
  25. veebruari
  26. a otsus muutmata. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandi väitega, et abonendina on käsitletav ainult isik, kellel on kehtiv liitumisleping võrgu operaatoriga. Kriminaalkolleegium leidis, et KLS § 12 kohaselt on abonendi mõistega hõlmatud ka kaabeltelevisioonivõrguga eeldatav võimalik ühineja, keda silmas pidades määratletakse kaabeltelevisioonivõrgu piirkond ja kelle jaoks kaabeltelevisioonivõrk rajatakse ning seda opereeritakse. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale ei oma seejuures tähtsust asjaolu, et AS-i X oli varem karistatud ebaseadusliku opereerimise eest X tn N majas. Tegemist ei ole mitte jätkuva, vaid korduva haldusõiguserikkumisega, mis on toime pandud sama subjekti poolt sarnasel viisil, kuid erinevas kohas ja erineval ajal. MENETLUS RIIGIKOHTUS
  27. Esitatud kassatsioonkaebuses taotleb AS-i X esindaja advokaat Toomas Vaher Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  28. aprilli
  29. a otsuse tühistamist ja asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. 5.1 Kassatsioonkaebuses leitakse, et AS-i X on sama õiguserikkumise eest karistatud kahekordselt. AS X ehitab Tallinnas, X piirkonnas telekommunikatsioonivõrku, mis katab ühtse tervikliku allsüsteemina X pst ja X tn ning X tänava vahele jäävat kolmnurkset piirkonda, sealhulgas X pst N ja X tn N maju. Kaabeltelevisioonisignaali olemasolu alusel nimetatud võrguosas algatas Sideamet kaks haldusõiguserikkumise asja " X tn N maja puudutava haldusõiguserikkumise asja ning X pst N puudutava haldusõiguserikkumise asja.
  30. detsembril
  31. a karistas Tallinna Halduskohus AS-i X KLS § 37 p 1 alusel rahatrahviga 100 000 krooni kaabeltelevisioonivõrgu loata opereerimise eest aadressil X tn N. Kassaator leiab, et selle otsusega karistatigi AS-i X kaabeltelevisiooniprogrammide edastamise eest X telekommunikatsioonivõrgu võrguosas, kuna tegemist on ühtse süsteemiga ning õigusaktidest ei tulene, et kaabeltelevisioonivõrgu eraldiseisvaks üksuseks oleks maja. Kuna AS-i X juba karistati KLS jätkuva rikkumise eest vaadeldavas telekommunikatsioonivõrgus seisuga
  32. detsember
  33. a, ei saa AS-i X sama jätkuva rikkumise eest paralleelselt ja teistkordselt karistada põhjendusega, et sama jätkuv õigusrikkumine tuvastati ka
  34. detsembril
  35. a. 5.2 Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on asunud seadusevastasele seisukohale, et abonentide puudumine ei välista vastutust kaabeltelevisioonivõrgu ebaseadusliku opereerimise eest. Kaabeltelevisioonivõrgu operaatori mõiste tuleneb KLS § 6 esimesest lausest, mille järgi on operaator isik, kes edastab kaabeltelevisioonivõrgu kaudu abonentidele programme. Vastavalt KLS §-le 7 on abonentideks kaabeltelevisioonivõrguga liitunud isikud, kellele edastatakse tasu eest programme. Kui abonendid puuduvad, ei ole seega võimalik kaabeltelevisioonivõrgu opereerimine KLS tähenduses. 5.3 Nii Tallinna Linnakohus kui Tallinna Ringkonnakohus jätsid hindamata AS-i X poolt esitatud tõendid.
  36. Sideamet vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. 6.1 Aadressidel X tn N ja X pst N toime pandud rikkumised on erinevad rikkumised. Tallinna teatud piirkondades oli AS X õigus kaabeltelevisiooniprogramme edastada ja seda
  37. veebruaril
  38. a Sideameti poolt väljastatud ajutise loa CA00019 alusel, mille lisas on toodud majad, millistes AS-il X on lubatud kaabeltelevisioonivõrku opereerida ja programme edastada. Selles nimekirjas ei ole nimetatud maju X tn N ja X pst N. Lisaks on võimalik ühtsesse võrku kuuluvaid maju eraldi opereerida, neid on võimalik ükshaaval sisse ja välja lülitada või neisse vastava filtri paigaldamisega signaal välja filtreerida. Seega on erinevates protokollides fikseeritud ka erinevad rikkumised. 6.2 Sideamet leiab, et kirjaliku lepingu puudumine X pst N elanikega ei välista KLS § 9 lg 1 rikkumist. Operaatori-abonendi suhe võib tekkida mitmel alusel, KLS § 7 toob neist vaid ühe võimaliku.
  39. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ning Tallinna Linnakohtu kohtuotsused tuleb tühistada kohtute poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.
  40. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  41. juuni
  42. a otsusega 3-1-1-64-01 seisukohal, et kaabeltelevisioonivõrgu opereerimisega KLS kuni
  43. juulini
  44. a kehtinud redaktsiooni kohaselt on tegemist vaid siis, kui on tõendatud abonentide olemasolu, kellega on sõlmitud vastav leping ja kellele edastatakse programm raha eest. Kriminaalkolleegium ei pea siinkohal vajalikuks korrata oma eelpool märgitud otsuses toodud põhjendusi. Käesolevaks ajaks ei nähtu kohtuotsustest ega asjas kogutud tõenditest, et AS-il X oleks olnud abonente Tallinnas X pst N majas või et programme oleks edastatud raha eest konkreetsetele isikutele. Seetõttu tuleb asjas menetlus lõpetada HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel, kuna pole tõendatud haldusõiguserikkumise sündmus.
  45. AS X taotleb käesolevas asjas õigusabi eest makstud tasu hüvitamist riigieelarve vahenditest 55 514,30 krooni ja kassatsioonkautsjoni tagastamist. AS-i X esindasid menetluse vältel advokaadibüroo Raidla ja Partnerid advokaadid Toomas Vaher ja Raino Paron. Advokaadibüroo poolt esitatud arvetega ja AS-i X poolt esitatud maksekorraldustega on tõendatud väljamõistmist taotletud summa õigsus ja HÕS § 3511 lg 1 kohaselt kuulub taotlus rahuldamisele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HÕS § 218 lg 1 p-st 1, § 311 lg-st 2, § 324 lg 1 p-st 3, § 325 lg-st 1, § 327 lg-st 2, §-st 328 ja § 3511 lgst 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
  46. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  47. aprilli
  48. a otsus nr II-4/89-2001 ja Tallinna Linnakohtu
  49. veebruari
  50. a otsus nr 4-35/2001 X Kaabeltelevisiooni AS haldusõiguserikkumise asjas Kaabelleviseaduse § 37 p 1 järgi ning lõpetada asjas menetlus haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu.
  51. AS X kassatsioonkaebus rahuldada.
  52. Välja mõista riigieelarve tuludest 55 514,30 krooni (viiskümmend viis tuhat viissada neliteist krooni ja 30 senti) AS X (registrikood xxxxxxxx, X tee N, Tallinn) kasuks.
  53. Tagastada AS-le X kassatsioonkautsjon 800 (kaheksasada) krooni. Kohtumäärus jõustub
  54. augustil
  55. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.