KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. augustil 2001 3-1-3-10-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 14. augustil 200

§ 2025lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S.B. kaitsja Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohtu
2. veebruari
3. a otsusega tunnistati S.B. süüdi KrK § 2025 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks kuu aresti. S.B. tunnistati süüdi selles, et ta olles
4. augustil
5. a halduskorras vastutusele võetud HÕS § 158 lg 1 järgi narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta, tarvitas
6. oktoobril
7. a teistkordselt aasta jooksul ilma arsti ettekirjutuseta narkootikume. Apellatsiooni korras kohtuotsust ei vaidlustatud. MENETLUS RIIGIKOHTUS
8. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas S.B. kaitsja Igor Belugin avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja S.B. õigeksmõistmist. Avaldaja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-32-01 A.D.

§ 2025

lg 1 järgi, mille kohaselt peab isik pärast halduskaristuse kohaldamist vähemalt kaks korda tarvitama narkootikume ebaseaduslikult, enne kui teda saab võtta kriminaalvastutusele. Seega puudub avaldaja arvates S.B. käitumises kuriteokoosseis.

1. Riigikohtu istungil toetas kaitsja avaldust kohtuvea parandamiseks ja taotles avalduse rahuldamist. Prokurör leidis, et avaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-32-01 A.D.

§ 2025

lg 1 järgi on kriminaalkolleegium andnud vaid kriminaalseaduse kohaldamiseks uue tõlgenduse, millel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu KrK § 6 lg 2 mõttes, kuna tegemist ei ole seadusega.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna käesolevas kriminaalasjas on vääralt kohaldatud kriminaalseadust. Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks korrata juba oma
2. aprilli
3. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-32-01 A.D.

§ 2025lg 1 järgi (RT III; 13; 134) väljendatud seisukohta, et Kr

K § 2025 lg 1 näol on tegemist kuriteokoosseisuga, mis kasutab ühe kriminaliseeriva tunnusena haldusprejuditsiooni - eelnevat halduskorras karistatust. Erinevalt teistest haldusprejuditsiooni eeldavatest kuriteokoosseisudest (nt KrK § 1481, KrK § 155 jt) oli kuni

1. juulini
2. a kehtinud seaduse redaktsiooni kohaselt KrK § 2025 lg-s 1 seadusandja kasutanud sõnastust vähemalt teistkordselt aasta jooksul pärast halduskaristuse kohaldamist. Seega eeldas kuni
3. juulini
4. a kehtinud seaduse redaktsiooni kohaselt kuriteokoosseis KrK § 2025 lg 1 järgi, et isik pidi pärast halduskaristuse kohaldamist vähemalt kaks korda tarvitama narkootikume ebaseaduslikult, enne kui teda sai selle seaduse alusel võtta kriminaalvastutusele. Sellist seisukohta kinnitas kriminaalkolleegiumi hinnangul ka KrK § 2025 lg 1 grammatiline tõlgendus ning just seadusandja poolt kasutatud sõnast vähemalt lähtudes. Nimelt kui oleks piisanud ühekordsest ilma arsti ettekirjutuseta narkootikumide tarvitamisest, poleks olnud võimalik sellest ühest korrast vähem narkootikume tarvitada. Ka see viitab üheselt, et kuni
5. juulini
6. a pidi KrK § 2025 lg 1 puhul kriminaalvastutuse aluseks olema narkootikumide tarvitamine vähemalt kahel korral aasta jooksul pärast halduskaristuse kohaldamist.
7. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et S.B., olles
8. augustil
9. a halduskorras vastutusele võetud HÕS § 158 lg 1 järgi narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta, tarvitas
10. oktoobril
11. a teistkordselt aasta jooksul ilma arsti ettekirjutuseta narkootikume. Seega tarvitas ta peale halduskaristust narkootikume vaid ühe korra. Tegu oli toime pandud enne
12. juulit
13. a, so enne KrK § 2025 lg 1 uue redaktsiooni (RT I, 2001, 65, 378) kehtestamist. Kuna uus seaduse redaktsioon tunnistab karistatavaks teo, mis teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud kuritegu, siis ei saa uus seadus KrK § 6 lg 3 kohaselt omada tagasiulatuvat jõudu varem toimepandud teo suhtes ning KrK § 6 lg 1 järgi kuulub kohaldamisele teo toimepanemise ajal kehtinud seadus. Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et S.B. tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema käitumises.
14. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu prokuröri väitega, et kriminaalasja nr 3-1-1-32-01 A.D.

§ 2025

lg 1 järgi otsuses väljendatud seisukohad on üksnes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalseaduse kohaldamiseks antud tõlgendused, mis ei oma KrK § 6 lg 2 kohaselt tagasiulatuvat jõudu. Ülaltoodud motiividel on nii A.D. kui ka käesolevas kriminaalasjas tegemist teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega, mis ei tulene Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtadest vaid seaduse sõnastusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on A.D. süüdistusasjas ja käesolevas kriminaalasjas vaid selgitanud, milles seisneb kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 3; § 64 p-st 2; § 65 lg-st 3 ja §-st 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Narva Linnakohtu 7. veebruari 2001. a kohtuotsus S.B. süüdistusasjas KrK § 2025 lg 1 järgi. 2. Mõista õigeks S.B.

§ 2025lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

1. S.B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
2. Kohtukulud võtta riigi kanda. Kohtuotsus jõustub
3. augustil
4. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep