3-1-3-9-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a 3-1-3-9-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas
3. augustil
4. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasjad V.T. süüdistuses KrK § 15 lg 2- § 140 lg 2 p 1 ja 3 ning § 139 lg 2 p 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V.T. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Pärnu Maakohtu
6. jaanuari 2000.a otsusega tunnistati V.T. süüdi KrK § 15 lg 2 ja 140 lg 2 p 1 ning 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust tingimisi kolmeaastase katseajaga. V.T. tunnistati süüdi selles, et ta, olles varem karistatud KrK § 140 lg 2 p 3 järgi, püüdis
7. augustil
8. a kella 12.50 paiku Pärnus J tn teenindusmaja lähedases pargis avalikult varastada K.K-lt tema pükste vasakus taskus olnud rahakotti, kuid vargus jäi lõpule viimata, kuna vargust märganud I.T. püüdis seda takistada. Seejärel lõi V.T. I.T-le vastu pead, tarvitades seega vägivalda, mis ei olnud ohtlik elule ja tervisele. Samal ajal püüdis V.T. avalikult varastada I.T. käekotti, kuid vargus ei õnnestunud, sest I.T. ei lasknud käekotti lahti. Seega jäid vargused lõpule viimata kohtualuse tahtest olenemata.
9. Pärnu Maakohtu
10. juuni
11. a otsusega tunnistati V.T. süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et ta, viibides
12. aprillil
13. a kella 16.00 paiku koos M-R.A-ga viimase ema A.A. elukohas Pärnu linnas S tn x-x, varastas salaja elutoas asuvalt laualt mobiiltelefoni Nokia 1611, põhjustades sellega B.A-le 1000 krooni suuruse materiaalse kahju. Karistuseks mõisteti üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust. Nimetatud karistusele liideti KrK § 41 lg 1 alusel osaliselt Pärnu Maakohtu poolt
14. jaanuaril
15. a KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 1 ja 3 järgi mõistetud kandmata karistus kaks aastat vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse alusel loeti kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.
16. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. septembri
18. a kohtuotsusega jäeti Pärnu Maakohtu
19. juuni
20. a otsus V.T. suhtes muutmata.
21. Kohtuvea parandamise avalduse, milles V.T. taotles tõenditest tuletatud tehiolude ümberhindamist, jättis Riigikohtu kriminaalkolleegium
22. märtsi
23. a otsusega rahuldamata. MENETLUS RIIGIKOHTUS
24. V.T. on esitanud järjekordse kohtuvigade parandamise avalduse, milles taotleb süüdistuse ja karistusmäära muutmist. Tõendite hindamisele lisaks vaidlustab V.T. asjaolu, et ta tingimisi karistatuna täitis 11 kuu jooksul katseajaks tema suhtes kehtestatud nõudeid, kuid kohus ei arvestanud seda aega kantud karistusena.
25. Eeltooduga seoses peab Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega ja ära kuulanud ilmunud menetlusosalised, vajalikuks selgitada järgmist: 6.1 AKKS § 65 lg 4 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Sellega seonduvalt ei anna avalduses väljendatud kriitika kahes kohtuastmes kontrollitud tõendiallikate kohta küllaldast alust kohtute õiguslike järelduste ümberhindamiseks. 6.2 KrK § 47 käsitleb tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslikku kohaldamata jätmist. Selle sätte rakendamist pidas Pärnu Maakohus
26. jaanuari
27. a otsuse puhul V.T. suhtes võimalikuks ja kohus määras, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kutitegu või haldusõiguserikkumist ning täidab temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Seaduse tekstist tulenevalt ei ole süüdimõistetu poolt õiguskuulekalt läbitud katseaja osa võrdsustatav kantud karistusega ja KrK § 47 lg 7 kohaselt mõistab kohus katseaja kestel tahtliku kuriteo toimepanijale karistuse vastavalt KrK § 41 sätetele. Selliselt V.T.t Pärnu Maakohtu
28. juuni
29. a otsusega koheldigi. Eeltoodu alusel juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
30. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
31. septembri
32. a kohtuotsus V.T. süüdistusasjas muutmata ja avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldamata.
33. Välja mõista V.T-lt riigieelarve tuludesse 991 krooni 20 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
34. septembril
35. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Rätsep Liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar