KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. septembril 2001 3-1-1-82-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ja liikmed Ott Järvesaar ning Jüri Rätsep vaatas 14. augustil 2

§ 186ja § 188 järgi Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T.

T., tema kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. T. T. anti

§ 186järgi kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 9.

jaanuaril

1. a kasutas Tallinnas X tn N asuvas notariaalkontoris teadvalt võltsitud dokumenti " Harju Maavalitsuse Harjumaa Hooneregistritalituse 31.detsembri
2. a õiendit nr 328 - eesmärgiga omandada kohviku "X" müügiõigus, mis tegelikult Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi poolt
3. juunil
4. a tsiviilasjas nr 11-2/303 tehtud kohtuotsuse alusel kuulus X Tarbijate Ühistule (edaspidi X TÜ) ning millest oli T. T. teadlik.

§ 188järgi oli T.

T. antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta kohvikule "X" tehtud 1888 krooni ulatuses tehtud kulutuste hüvitamiseks

1. jaanuaril
2. a Tallinnas X tn N asuvas notariaalkontoris, esitades teadvalt võltsitud dokumendi "
3. detsembril
4. a välja antud hooneregistriõiendi nr 328 " müüs X TÜ-le kuuluva kohviku "X" 510 000 krooni eest M. T-le, M. A. K-le ja V-J. M-le, s.o teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, millega põhjustas X TÜ-le olulise kahju summas 508 112 krooni.
5. Tallinna Linnakohus mõistis T. T. nii

§ 186

järgi kui ka

§ 188järgi esitatud süüdistustes õigeks.

Linnakohus põhjendas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist sellega, et vastav õiend on hooneregistritalituse poolt väljastatud seaduslikult ning kohtus ei leidnud tuvastamist, et õiendile oleks võltsimise teel tehtud juurdekirjutusi või seda muul viisil võltsitud. Arvesse võttes asjaolu, et kohviku omandiõiguse suhtes puudus selgus, ei olnud kohtualune kui juriidilisi teadmisi mitteomav isik võimeline hindama õiendi sisu korrektsust. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kohtualune oleks toime pannud temale inkrimineeritava teo, teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise. Samuti leidis linnakohus, et tõendatud ei ole kohtualuse poolt oma oletatava õiguse teostamine teadvalt ebaseaduslikus vormis. 3. Apellatsioonprotestis taotles prokurör Helgi Veinberg Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada T. T. süüdi

§ 186

järgi ja mõista karistuseks rahatrahvi 70 päevamäära ulatuses ning

§ 188järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 100 päevamäära ulatuses.

Taotlust T. T. süüdimõistmiseks

§ 186järgi põhjendas prokurör sellega, et T.

T. sai aru, et kohviku "X" tegelik omanik ei ole tema, vaid X TÜ. Seetõttu oli Harjumaa hooneregistritalituse poolt T. T. väljastatud õiend nr 328 tema jaoks teadvalt võltsitud dokument formaalselt autentne dokument sisaldas ebaõigeid andmeid.

§ 188järgi taotles prokurör T.

T. süüdimõistmist seoses sellega, et ta võltsitud dokumenti kasutades müüs maha talle mittekuuluva vara " kohviku "X" " tekitades olulise varalise kahju X TÜ-le.

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis Tallinna Linnakohtu
2. veebruari
3. a otsuse muutmata ja apellatsioonprotesti rahuldamata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses toodud motiivide kohaselt eeldab teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamine, et kasutatav dokument on eelnevalt kellegi poolt võltsitud. Ainuüksi asjaolu, et dokumendi sisu on ebaõige, ei tee veel dokumendist võltsitud dokumenti. Võltsimine eeldab kellegi tahtlikku tegevust dokumendi sisu või vormi muutmisel. Käesolevas kriminaalasjas ei ole leidnud tõendamist, et kasutatud õiendit oleks võltsitud " see on väljastatud selleks ettenähtud korras ja sellele olid kantud hooneregistris olevad andmed. Isiku poolt teadvalt sisult ebaõige dokumendi kasutamine ei ole samastatav teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisega, mistõttu puudub T. T. käitumises

§ 186järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis.

Kriminaalkolleegium leidis, et kriminaalvastutuse

§ 188

järgi välistab sellise kvalifitseeriva tunnuse puudumine, nagu õiguste teostamine ebaseaduslikus korras. T. T. teostas oma oletatavat õigust - müüa kohvik "X" - notari juures, seega selleks ettenähtud korras. MENETLUS RIIGIKOHTUS 5. Kassatsioonprotestis taotleb riigiprokurör Anne Talp T. T. süüdistusasjas

§-de 186 ja 188 järgi Tallinna Linnakohtu

1. veebruari
2. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises koosseisus. 5.
5. Kassatsioonprotesti põhjenduste kohaselt ei ole

§ 186

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiks mitte ametlik dokument kui selline, vaid vastavad ühiskondlikud suhted, mida teadvalt ebaõige sisuga dokumendi esitamisega rünnatakse. Kuivõrd notarile esitatud

1. detsembri
2. a õiendis nr 328 sisalduv informatsioon omandiõiguse kuuluvusest ei vastanud tegelikele asjaoludele, on tegemist fiktiivset omandiõigust tõendava dokumendiga. Seega on antud asjas tegemist intellektuaalse võltsimisega. 5.
3. Kassatsioonprotestis leitakse, et kohtud on liiga kitsalt tõlgendanud süüdistust

§ 188järgi, sidudes selle liialt dokumendi võltsimise ja tehingu teostamise kohaga.

Süüdistus oli esitatud selles, et T. T. teostas oma oletatavat õigust "realiseerida kohvik", et saada tagasi sellele tehtud kulutused.

1. Riigikohtu istungil taotles prokurör kassatsioonprotesti rahuldamist selles toodud motiividel. T. T. ja tema kaitsja leidsid, et kassatsioonprotest on põhjendamatu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et kassatsioonprotestis esitatud seisukohad ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks ning seetõttu tuleb kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Vastuseks kassaatori põhjendustele märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgnevat. 7.
5. Põhjendatud ei ole kassaatori väide, et Harjumaa Hooneregistritalituse
6. detsembri
7. a õiendi nr 328 puhul on tegemist intellektuaalselt võltsitud dokumendiga. Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid. Hooneregistritalituse õiend peab kajastama õiendi väljaandmise momendil kehtivaid registrikandeid. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid, et ülalmärgitud õiendis nr 328 kajastatud andmed erineksid õiendi väljaandmise ajal kehtinud registrikannetest. Samuti ei ole tuvastatud kuritegude toimepanemist Harjumaa Hooneregistritalituse töötajate poolt (tl-d 82, 161-164). Seega on kohtud õigesti asunud seisukohale, et ei ole tuvastatud nimetatud õiendi nr 328 intellektuaalset ega materiaalset võltsimist. Kui ei ole tuvastatud dokumendi võltsimist, siis on ka välistatud sama dokumendi kasutamine võltsitud dokumendina. Asjaolu, et dokumendis kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele seetõttu, et registrikanded, mille alusel õiend väljastati, ei kajasta tegelikkust, ei muuda dokumenti võltsituks. Dokumenti ei muuda sellisel juhul võltsituks ka asjaolu, et selle kasutaja teadis, et registrikanded ja sellest tulenevalt ka nende alusel väljastatud õiend ei kajastanud tegelikku olukorda. Sellise dokumendi kasutaja subjektiivsest küljest lähtuvalt on vaid võimalik kaaluda, kas tegemist on pettusega või mitte. Kassatsioonprotestis ei ole esitatud taotlust, et tunnistada T. T. poolt nimetatud õiendit kasutades teostatud tehing pettuse teel teostatud tehinguks. Seega puudub vajadus selles küsimuses T. T. käitumisele hinnangu andmiseks. 7.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu ka kassaatori väitega, et alusetu on T. T. õigeksmõistmine

§ 188järgi esitatud süüdistuses.

Kassatsioonprotesti kohaselt on T. T. esitatud süüdistus selles, et ta teostas oma oletatavat õigust - realiseerida kohvik, et saada tagasi kohvikule tehtud kulutused, kusjuures sellega põhjustati oluline kahju. Samas ei nähtu protestist, milles seisnes ostu-müügitehingu teostamise ebaseaduslik kord, mis on

§ 188järgi kvalifitseeritava kuriteo üheks oblikatoorseks koosseisu elemendiks.

T. T.

§ 188

järgi esitatud süüdistuse kohaselt (tl 282) on ostu-müügitehingu teostamise ebaseaduslikuks korraks loetud Harjumaa Hooneregistritalitusest saadud õiendi nr 328 võltsitud dokumendina kasutamine. Kohtud on eespool näidatud motiividel õigustatult tulnud järeldusele, et nimetatud õiendit ei saa käsitada võltsitud dokumendina. Seega ei ole tuvastatud, et T. T. oleks ostu-müügitehingut teostanud ebaseaduslikus korras

§ 188mõttes.

Võimaliku pettuse käsitamist ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks, kuna see väljuks arutatava kriminaalasja piiridest. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 2001. a otsus T. T. süüdistusasjas

§ 186ja § 188 järgi muutmata ja kassatsioonprotest rahuldamata.

1. Kohtukulud võtta riigi kanda. Kohtuotsus jõustub
2. septembril
3. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep