3-2-1-109-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. septembril 2001. a Tavi Nirk"i hagi Viktor Jõgi vastu kulutuste hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, li

§ 121

lg 8 kohaselt, kui üürnik on seaduslikul alusel teinud eluruumi kapitaalremondi või eluruumi ümber ehitanud, hüvitab eluruumi omanik üürnikule üürilepingu pikendamata jätmisel kapitaalremondi või ümberehitusega tehtud vajalikud kulutused asjaõigusseaduse tähenduses.

§ 121

lg 4 annab üürileandjale õiguse vaidlustada üürilepingu pikenemist, mida kostja ka tegi. Üürileping lõpetati siiski poolte kokkuleppel ja hageja vabastas korteri vabatahtlikult. Hüvitise nõude rahuldamine ei ole sõltuvuses pooltevahelisest vaidlusest, oluline on lepingu pikendamata jätmise fakt, mida hageja aktsepteeris. Nõutud hüvitise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas

1. märtsil
2. a linnakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäeti Tallinna Ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a otsusega rahuldamata V. Jõgi hagi T. Nirki vastu õiguse tunnustamiseks keelduda üürilepingu pikendamisest. Kuna kohtuotsuse kohaselt puudus üürilepingu pikendamata jätmiseks alus, üürileping pikenes ja seejärel lõppes ennetähtaegselt poolte kokkuleppel.

§ 121

lg 8 alusel on eluruumi omanik kohustatud üürnikule hüvitama remondiga tehtud vajalikud kulutused üksnes juhul, kui üürileping lõpeb selle pikendamata jätmise tõttu. Samuti ei tõendanud hageja kulutuste suurust ega remondi seaduslikkust. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kuigi apellatsioonikohus leidis, et alused üürilepingu pikendamata jätmiseks puudusid, ei lahkunud ta vaidlusalusest eluruumist mitte vabatahtlikult, vaid V. Jõgi poolt avaldatud surve tagajärjel. Rikkudes TsMS § 95, jättis ringkonnakohus tähelepanuta ja hindamata tõendid, mis kinnitavad remondi tegemist hageja kulul ja remondi seaduslikkust. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

§ 121

lg 8, mille kohaselt üürileandja hüvitab üürnikule eluruumi üürilepingu pikendamata jätmisel üürniku poolt seaduslikul alusel tehtud kapitaalremondi või ümberehitamisega tehtud vajalikud kulutused asjaõigusseaduse tähenduses, kehtestati

1. märtsil
2. a. Selle normi eesmärgiks on üürnikule kulutuste hüvitamine siis, kui ta ei saa eluruumi edasi kasutada seetõttu, et üürileandja ei pikenda üürilepingut.

§ 121

lg 8 ei näe kapitaalremondi või ümberehitamisega tehtud vajalike kulutuste hüvitamist ette üürilepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel, olenemata asjaoludest, mis kokkuleppele viivad. Küll on poolte kokkuleppel üürilepingu lõpetamisel võimalik kokku leppida ka remondikulude hüvitamises. Seega on apellatsioonikohus põhjendatult leidnud, et kuna üürilepingut ei jäetud pikendamata ja see pikenes, siis ei tekkinud üürnikul õigust vajalike kulutuste hüvitamisele osundatud normi alusel. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. märtsi 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. L. Laarmaa, J. Luik, H. Jõks