3-2-1-101-97

3-2-1-101-97 MÄÄRUS Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. septembril
4. a. Sergei Filini erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. mai
6. a. määruse erikaebuse läbivaatamatult tagastamise kohta Mare Priisalu hagis Sergei Filini vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Harju Maakohus rahuldas
7. novembri
8. a. tagaseljaotsusega Mare Priisalu hagi Sergei Filini vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Kostja esitas avalduse menetluse taastamiseks (kaja).
9. novembri
10. a. määrusega jättis kohus TsKS § 203 lg 2, 3 ja 4 alusel kaja käiguta ning määras, et puudused tuleb kõrvaldada
11. detsembriks
12. a. Kuna kostja tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud, tagastas kohus
13. detsembri
14. a. määrusega kaja läbivaatamatult. Kostja esitas
15. detsembril
16. a. maakohtu
17. novembri
18. a. kaja käiguta jätmise määrusele erikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas
19. veebruari
20. a. kirjaga nimetatud erikaebuse Harju Maakohtule. Selle kirja järgi ei saa kaja käiguta jätmise määrust edasi kaevata. Kirjas selgitati, et TsKS § 205 lg 3 kohaselt saab 10 päeva jooksul esitada erikaebuse määrusele, millega kaja läbivaatamatult tagastatakse.
21. veebruaril
22. a. tagastas maakohus määrusega kostjale tema
23. detsembril
24. a. esitatud erikaebuse. Kostja ei nõustunud maakohtu
25. veebruari
26. a. määrusega ning esitas erikaebuse. Maakohus tagastas selle kaebuse esitajale
27. märtsi
28. a. kirjaga, milles leidis, et
29. veebruari
30. a. määrusele ei saa TsKS § 279 lg 3 kohaselt edasi kaevata.
31. aprillil
32. a. esitas kostja maakohtu
33. veebruari
34. a. määrusele erikaebuse otse ringkonnakohtule. Kaebuses leidis kostja, et ei saa olla kohtulahendit, millele ei ole õigust esitada kaebust. Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata ja maakohtu
35. veebruari
36. a. määruse muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et TsKS § 279 lg 3 kohaselt võivad pooled ja teised protsessiosalised esimese astme kohtu määruse peale apellatsiooni korras edasi kaevata, kui see on tsiviilkohtupidamise seadustikus ette nähtud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Teiste esimese astme kohtu määruste peale erikaebust ei esitata. Maakohtu
37. novembri
38. a. määrusega jäeti kaja käiguta ning anti kaja esitajale aeg puuduste kõrvaldamiseks. Sellele määrusele esitatud erikaebuse tagastamine oli seaduslik. Seadusest ei tulene, et kaja käiguta jätmise määrusele saab esitada kaebuse, ka ei takista see määrus asja edasist menetlemist, kuna puuduste kõrvaldamisel menetlus taastatakse. Erikaebuse saab esitada määrusele, millega kaja läbivaatamatult tagastatakse. Kassatsioonkaebuses palus kostja Tallinna Ringkonnakohtu
39. mai
40. a. määruse tühistada ja teha uus määrus, millega erikaebus rahuldada. Kaebuse kohaselt määrus kaja käiguta jätmise kohta peatab asja menetluse ning seetõttu on TsKS § 279 lg 3 p 2 kohaselt edasikaevatav. Kui tsiviilkohtupidamise seadustik ei võimalda kaja käiguta jätmise määrust edasi kavata, siis on seadustik selles osas vastuolus PS §-ga 24 lg
41. Kostja leidis, et ringkonnakohus on määruse tegemisel oluliselt rikkunud neid protsessiõiguse norme, mille kohaselt kohtulahend peab olema põhjendatud. Apellatsioonikohus ei ole sisuliselt hinnanud kõiki kaebuse väiteid esimese astme kohtu lahendi põhjendamatuse kohta, mis võis viia asja ebaõigele lahendamisele. Hageja kaebusega ei nõustu ning leiab, et ringkonnakohtu määrus on õige. Tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsKS § 347 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise ja väära kohaldamise tõttu. TsKS 203 lg 1 kohaselt võib pool, kelle vastu tagaseljaotsus tehti, 10 päeva jooksul pärast otsusest teada saamist taotleda kajas samalt kohtult menetluse taastamist. Kostja esitas kaja. Kohus jättis
42. novembri
43. a. määrusega kostja avalduse menetluse taastamiseks TsKS § 203 lg 2, 3 ja 4 alusel käiguta, tehes kostjale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus on seejuures õigesti määruses märkinud, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse avaldus esitajale läbivaatamatult. Tulenevalt TsKS §-st 203 lg 3 annab kohus kaja esitanud poolele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab seniks kaja käiguta, kui eelmenetluses tehtud tagaseljaotsuse peale esitatud kajal puuduvad sama paragrahvi
44. lõikes nõutud lisad. Käiguta jätmisel teatab kohus, mida konkreetselt on vaja kajale lisada. Samuti tuleb määruses märkida, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaja läbivaatamatult. Eelnevast tulenevalt lahendab kohus ühe protsessuaalse dokumendiga nii kaja käiguta jätmise kui ka selle võimaliku tagastamise tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel. Kuna kaja käiguta jätmise määrus puuduste kõrvaldamata jätmisel on ka selle läbivaatamatult tagastamise aluseks, siis TsKS § 205 lg 3 võimaldab sellele määrusele esitatava erikaebusega vaidlustada kaja käiguta jätmise ja tagastamise aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu ei ole seaduslik ringkonnakohtu järeldus, et kaja käiguta jätmise määruse peale ei saa erikaebust esitada. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
45. mai
46. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Erikaebus rahuldada Tagastada Leonid Jakersonile
47. mail
48. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik ja T. Vernik