3-1-1-83-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril 2001 3-1-1-83-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi vaatas
2. augustil
3. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T.R. süüdistuses KrK § 155 lg 2 p 1 ja A.L. süüdistuses KrK § 155 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa T.R. ja A.L. kaitsja vandeadvokaat Mart Missik ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. T.R. ja A.L. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et nad teostasid ajavahemikul 1.-
5. märts
6. a isikute grupis Lääne maakonnas K vallas L külas M looduskaitseala piiranguvööndi hoiumetsas asuval 10,7 ha suurusel U.P-le kuuluval R kinnistul nr x eeluurimise käigus kindlakstegemata palgatud raietöölisi kasutades ebaseaduslikku raiet. Süüdistuse kohaselt rikkusid kohtualused Metsaseaduse (edaspidi MS) § 17, § 23 lg 1 ja 2, § 28 lg 2 p 4 ning M looduskaitseala kaitseeeskirja punkte 10.5 ja
7. Nimelt jäeti esitamata metsateatis ja raietöid teostati hoiumetsas ilma nõutava kaitseala valitseja nõusolekuta. Lisaks ületati lubatud raiemahtu, mis oli antud U.P. poolt Läänemaa Metsaametile esitatud ja
8. märtsil
9. a kinnitatud metsateatises BB
10. Nimetatud raieõiguse andis U.P.
11. märtsil
12. a koostatud volikirja alusel T.R-le ja A.L-le. Raieõigust omamata võeti maha 1482 kaske keskmise kännudiameetriga 15,2 cm, kõrgusega 11 m ja tüvemahuga 0,0572 tm, mille tulemusena mets muutus harvikuks. Ebaseadusliku metsaraie tulemusena tekitasid A.L. ja T.R. loodusele suure varalise kahju, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse
13. detsembri
14. a määruses nr 377 toodud määradele on 137 826 krooni. T.R. ja A.L. panid vahendlikku täideviimist kasutades toime puude ebaseadusliku raie, millega põhjustasid suure kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, s.o KrK § 155 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistati T.R. ja A.L. riikliku kaitse alla võetud looduskaitseobjekti rikkumises, s.o KrK § 198 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises.
15. Lääne Maakohus tunnistas A.L. ja T.R. süüdi KrK § 155 lg 2 järgi ja karistas üheaastase vabadusekaotusega tingimisi katseajaga üks aasta. Samuti mõisteti neilt Keskkonnainspektsiooni kasuks välja solidaarselt 123 714 krooni looduskeskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. KrK § 198 järgi mõisteti T.R. ja A.L. õigeks. Maakohus leidis, et kohtualustele esitatud süüdistus KrK § 155 lg 2 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja süü on tõendatud. Kohus asus seisukohale, et kuna metsateatis on dokument, milleta ei tohi raietöid teostada, on olulised ja järgimiseks kohustuslikud ka kõik sellel dokumendil märgitud andmed: raie liik ja maht ning väljaraie protsent. Kohtualused ei ole ühtegi teatises märgitud nõuet arvestanud. Kuna kohtualused tegelesid elukutseliselt metsa ülestöötamisega, leidis kohus, et nad olid teadlikud vajalikest toimingutest, ning need toimingud jäid tegemata teadlikult ja tahtlikult. Kohus luges tõendatuks kohtualuste poolt looduskeskkonnale tekitatud suure kahju, kuid märkis, et 137 826 kroonist tuleb maha arvata asitõendiks tunnistatud ja realiseeritud 58,8 tm kasepaberipuu maksumus 14 112 krooni. KrK § 198 alusel mõistis Lääne Maakohus kohtualused õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohus leidis, et pole tõendatud kohtualuste teadlikkus ebaseadusliku raie organiseerimisest looduskaitseobjektil.
16. Apellatsioonkaebuses palus kohtualuste kaitsja M. Missik kohtuotsuse tühistada, mõista A.L. ja T.R. õigeks ja jätta tsiviilhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse motiivide kohaselt ei saanuks kohtualuseid süüdistada MS § 23 lg 1 ja 2 rikkumises, kuna see säte on kohaldatav ainult metsaomaniku suhtes. Kuna metsaomanikule oli väljastatud registreeritud ja kinnitatud metsateatis, ei olnud kohtualustel kohustust uue metsateatise esitamiseks. Apellant leidis, et mets, kus raiet teostati, ei ole hoiumets MS § 28 lg 1 p 2 tähenduses. Pealegi ei keela kaitse-eeskiri raietöid täielikult, vaid selleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Selle omamine on aga metsaomaniku ja metsateatise registreerinud Läänemaa metsaameti kohustus. Nii metsateatisel, kui ka kinnistusraamatus puudus märge keskkonnakaitseks määratud metsa kohta. Seega kohus, mõistnud kohtualused õigeks KrK § 198 järgi ning olles tuvastanud, et kohtualused ei olnud teadlikud sellest, et tegemist on looduskaitsealaga, ei saa neid samaaegselt süüdistada MS § 28 lg 2 p 4 rikkumises.
17. Tallinna Ringkonnakohus jättis Lääne Maakohtu otsuse muutmata, kuid täpsustas kohtuotsuse resolutiivosa ja luges A.L. ja T.R. süüdimõistetuks KrK § 155 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalkolleegium nõustus Lääne Maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsi ja motiividega täielikult ega pidanud vajalikuks nende kordamist. Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohus on põhjendatult lugenud tõendatuks keskkonnale tekitatud kahju suures ulatuses. Kahju arvutamisel on õigesti aluseks võetud Vabariigi Valitsuse
18. detsembri
19. a määruse sätted, kuna Vabariigi Valitsuse
20. juuni
21. a määrusega nr 186 kinnitatud "Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade" sätted raskendaksid kohtualuste olukorda märgatavalt. Lisaks leidis ringkonnakohus, et kahju määramisel kasutatud metoodika on põhjendatud ning tõendid on usaldusväärsed. Kriminaalkolleegium nõustus apellandi väitega, et akt väljaraiutud metsa koguse määramise kohta ei vasta kehtestatud vorminõuetele, kuid kohtu arvates ei muuda vormipuudused dokumendis sisalduvaid andmeid ebausaldusväärseks. Kohus leidis, et kui on tuvastatud kuriteo sündmus, siis on kuriteo toimepanemisest osavõtjat võimalik süüdi tunnistada ja karistada ka juhul, kui kuriteo täideviijat ei ole suudetud tuvastada. MENETLUS RIIGIKOHTUS
22. Kassatsioonkaebuses palub kohtualuste kaitsja vandeadvokaat M. Missik tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. aprilli
24. a otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 5.1 Kassatsioonkaebuses leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, kuna kohtuotsus on jäetud piisavalt motiveerimata, käsitlemata on jäänud apellatsioonkaebuse motiivid seaduse kohaldamise osas. Samuti leiab kassaator, et esitatud süüdistus on ebakonkreetne, mistõttu see pole kontrollitav. Süüdistuses ja kohtuotsustes puudub viide MS § 56 lg-le 3, mis sätestab, milliste konkreetsete tegudega tekitatakse metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale kahju. 5.2 Kohtualuseid ei saa süüdistada MS § 23 lg 1 ja 2 rikkumises, kuna antud säte on kohaldatav ainult metsaomaniku suhtes. 5.3 Vastavalt MS § 28 lg 1 p 2 kuulub mets hoiumetsa kategooriasse, kui kaitseala kaitse-eeskirjadega on seal majandustegevus keelatud. Vastavalt M looduskaitseala kaitse-eeskirjadele ei ole piiranguvööndis majandustegevus, sh raie keelatud. 5.4 A.L. ja T.R. ei saa süüdistada MS § 28 lg 2 p 4 rikkumises, kuna antud säte on blanketne. Viidatud on küll MS §-le 27, kuid süüdistuses puudub viide selle paragrahvi lõikele ja punktile. Kuigi süüdistuse sisuks on üleraie ja aktsepteeritud on harvendusraie 150 tm ulatuses, süüdistatakse kohtualuseid metsaseaduse § 17 lg 1 rikkumises. Kohus on jätnud tähelepanuta, et teo toimepanemise ajal ei kehtinud veel harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad. 5.5 Kaitsja arvates on arusaamatu, miks kohus lähtus olukorras, kus metsateatisel toodud väljaraie protsent ja tihumeetrites antud raie maht ei langenud kokku, just viimasest, kuigi esimese arvestamine oleks olnud kohtualuste jaoks soodsam. 5.6 Esimese astme kohtus esitatud süüdistuse kohaselt pandi väidetavalt toime ebaseaduslik metsaraie, mille tulemusena tekitati suur kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks. Sama süüdistuse alusel mõisteti kohtualused süüdi, kohus kohaldas seega KrK § 155 vana, s.o kuni
25. aprillini
26. a kehtinud redaktsiooni. Tallinna Ringkonnakohus, täpsustades väidetavalt kohtuotsuse resolutiivosa, mõistis kohtualused süüdi sama paragrahvi uue redaktsiooni alusel, mille dispositsioonis on teistsugune teokirjeldus " suure kahju tekitamine keskkonnale. 5.7 Tööliste palkamine ja langi kättenäitamine ei saa olla ebaseadusliku raie täideviimine; selle kuriteo täideviimine saab olla ainult metsa raiumine. 5.8 Kohtuotsustes puuduvad nõuetekohased normatiivsed viited raiemahtu ületava puidukoguse arvutamise kohta. 5.9 Ringkonnakohus, nõustudes apellandi väitega, et akt väljaraiutud metsa koguse määramise kohta ei vasta kehtestatud vorminõuetele, lähtus otsuse tegemisel siiski sellest aktist.
27. Riigikohtu istungil toetas kaitsja kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokuröri arvates on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
28. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et teo toimepanemise ajal 1.-
29. märtsil
30. a, kehtis
31. detsembril
32. a vastu võetud Metsaseadus § 23 lg 1 ja lg 2 alljärgnevas redaktsioonis: "§ 23 Metsateatis