KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 24. septembril 2001. a 3-1-1-84-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg vaatas 21. august

§ 161järgi, teda karistati neljasaja päevamäära, s.o 14 400 kr suuruse rahatrahviga ning vastavalt Kr

K § 27 lg-tele 1 ja 2 keelati tal töötada valitsusasutustes juhtivatel ja finantsliikumisi korraldavatel ametikohtadel tähtajaga kolm aastat. Sama kohtuotsusega tunnistati A.H.

§ 1642

lg 3 järgi, talle mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust tingimisi kaheaastase katseajaga ning tal keelati töötada valitsusasutustes juhtivatel ja finantsliikumisi korraldavatel ametikohtadel tähtajaga kolm aastat. H.T-lt ja A.H-lt mõisteti solidaarselt välja 139 440,44 kr V linna kasuks. Kohus asus seisukohale, et H.T. süü ametiseisundi kuritarvitamises X linnavalitsuse nimel

1. novembril
2. a OÜ-ga H rendilepingu nr 214 sõlmimises ei ole tõendatud, kuid H.T. on ametialaseid volitusi ületades taotlenud linnavalitsuse ja volikogu nõusolekuta AS-lt A sõiduauto Volvo kasutusendilepingu üleandmist OÜ-lt H X linnavalitsusele
3. novembril
4. a. Põhjendatud ei olnud ka OÜ H poolt Volvole tehtud kulutuste hüvitamist. Kohus leidis, et A.H. on toime pannud korruptiivse teo KrK § 1642 tähenduses, mis seisnes selles, et ta osales iseenda osalusega OÜ-le H renditasude tasumise otsuste langetamisel kuni
5. a novembrini. Korruptiivse teo objektiivse külje koosseisuna on A.H. ametiisikuna toime pannud põhjendamatuid ja õigusvastaseid toiminguid. A.H. on rikkunud KVS § 13 lg 2 p 2 sätestatud töökohapiirangut, oli olemas huvide konflikt KVS § 21 lg 1 mõttes ning tema poolt on rikutud sama seaduse § 21 lg 2 sätteid. Lisaks on A.H. abilinnapeana finantsalal eiranud X linnavolikogu
6. oktoobri
7. a otsuseid nr 285 ja
8. Kohtualune tegutses otsese tahtlusega omakasupüüdlikul eesmärgil " endaga seotud äriühingu eksisteerimise võimaldamisel ja võimaliku kasumi teenimisel. OÜ-le H oli majanduslikult kasulik, et vabaneti avarii läbi teinud sõiduauto kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Nimetatu moodustab A.H. käitumises KrK § 1642 subjektiivse koosseisu. Maakohus leidis, et V linnale tekitatud lõplik varaline kahju on 139 440,44 kr. Kuriteo toimepanemise hetkel loeti varaline kahju summas 139 440,44 kr suureks varaliseks kahjuks. Kohtuotsuse tegemise ajal moodustas suure varalise kahju 160 000 kr. Kohus leidis, et kuna palgaseaduse muudatus kergendab A.H. karistust, tuleb kohaldada põhimõtet, et karistust kergendaval seadusel on tagasiulatuv jõud. Seetõttu kvalifitseeris kohus A.H-le esitatud süüdistuse KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi ümber KrK § 1642 lg 3 järgi.
9. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse H.T., A.H. ja H.T. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ning apellatsioonprotesti Võru Prokuratuuri prokurör Tõnis Tokko. Apellatsioonprotestis leiti, et A.H. süüdistuse ümberkvalifitseerimine KrK § 1642 lg 3 järgi ei olnud õige ning taotleti selles osas Valga Maakohtu
10. veebruari
11. a otsuse tühistamist, A.H. süüditunnistamist KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi kuid leiti, et mõistetud karistus tuleks jätta muutmata. Protesti põhjenduste kohaselt on arusaamatu kohtu viide palgaseaduse muudatusele, mis kergendavat A.H. karistust. "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni " Kriminaalkoodeksi kehtestamise seaduse § 9 järgi tuleb kuritegude kvalifitseerimisel, mille koosseisulise tunnusena nähakse ette materiaalne kahju, lähtuda toimepanemise hetkel kehtivast sotsiaalsest elatusmiinimumist. Nimetatud miinimum määratakse valitsuse määrusega, mitte seadusega. KrK § 6 lg 2 tekstist tulenevalt võib muudatusi kriminaalseadusesse, mis kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad karistust ja omavad seega tagasiulatuvat jõudu, teha ainult seadusega. Sellest tulenevalt on kohus A.H. poolt toime pandud kuriteo ümberkvalifitseerinud kriminaalseadust ebaõigesti kohaldades. A.H. tegu tuleb kvalifitseerida korruptsioonina, millega tekitati suur kahju, sest korruptsiooni toimepanemise ajal oli suur materiaalne kahju 110 000 kr. H.T. ja tema kaitsja palusid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist H.T. süüdimõistmise osas KrK § 161 järgi ja õigeksmõistva otsuse tegemist.
12. Tartu Ringkonnakohus tühistas Valga Maakohtu
13. veebruari
14. a otsuse osaliselt, s.o A.H. süüditunnistamises KrK § 1642 lg 3 järgi ja A.H-lt ning H.T-lt solidaarselt V linna kasuks 139 440 krooni ja 44 sendi väljamõistmise osas. Uue otsusega tunnistati A.H.

§ 1642lg 4 p 3 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata.

H.T-lt ja A.H-lt mõisteti V linna kasuks solidaarselt välja 115 201 krooni 84 senti. Ringkonnakohus märkis, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tõendatud, et H.T. X linnapeana möönis, et seadus keelab tal sõlmida süüdistuses märgitud lepinguid ja kokkuleppeid OÜ-ga H, kuid ta eiras keeldu ja allkirjastas Volvo S 40 kasutusrendiga seotud dokumendid, ning seetõttu on kohtualuse tegevus käsitletav ametiseisundi kuritahtliku ärakasutamisega KrK § 161 mõttes. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on samuti tõendatud, et H.T., kasutades tahtlikult ära oma ametiseisundit, põhjustas olulise kahju linnavalitsuse seadusega kaitstud huvidele, ohustades linnavalitsuse vara säilimist ja diskrediteerides ebaseadusliku tegevusega linnavalitsuse mainet. Ringkonnakohus nõustus maakohtu hinnanguga ka selles osas, et A.H. tegevus on käsitatav korruptsioonina. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus oli ekslikult tõlgendanud seadust A.H-le inkrimineeritud tegevuse ümberkvalifitseerimisel KrK § 1642 lg 3 järgi. Kohtuotsuses märgitakse, et suur ja oluline kahju kriminaalõiguses on sõltuvad palga alammäärast, mida ei kehtestata seadusega, kuid KrK § 6 mõtte kohaselt on tagasiulatuv jõud ainult seadusel. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et kohtualused tekitasid V linnale kahju 115 201, 44 krooni. MENETLUS RIIGIKOHTUS

1. Kassatsioonkaebuse piiramatu kassatsiooniõiguse korras esitasid A.H. ja tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland. 5.1 A.H. palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse tema süüdimõistmise osas. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole A.H. tekitanud suurt materiaalset kahju. Teo toimepanemise ajal moodustas suure materiaalse kahju 110 000 krooni. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tekitas A.H. X linnavalitsusele kahju 115 201 krooni ja 84 senti, kuid nimetatud summa sisaldab käibemaksu 17 573 krooni 16 senti, mis käibemaksu saaja poolt on kantud riigituludesse. Kohtuotsuses toodud kahju hulka on arvatud ka eraldi muretsetud lisavarustuse maksumus. Lisaks pole X linnavalitsuse bilansis kunagi olnud nõuet või kahju 115 201 krooni ulatuses. Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks ta peab materiaalse kahju suuruseks just 115 201 krooni 84 senti.
2. Samadel motiividel taotleb Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja A.H. õigeksmõistmist A.H. kaitsja J. Aland.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletustes A.H. ja tema kaitsja ning H.T. ja tema kaitsja toetasid kassatsioonkaebusi, prokurör taotles kaebuste rahuldamata jätmist.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele. Nii Valga Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on põhjendatult leidnud, et H.T. ja A.H. on süüdi vastavalt ametiseisundi kuritarvitamises ja korruptiivses teos ning kassatsioonkaebustes toodud väited ei anna alust kohtuotsustes toodu ümberhindamiseks.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea õigeks A.H. väidet, et ringkonnakohtu otsuses toodud materiaalne kahju on hüpoteetiline, et kahju X linnavalitsusele ei ole tekkinud ja et seda kinnitab ka X linnavalitsus ise. Tartu Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et X linnavalitsus, võttes üle sõiduauto Volvo kasutusrendilepingu, hüvitas ebaseaduslikult OÜ-le H sõiduauto amortisatsiooni ja kõik varem tehtud kulutused kokku 115 201,84 krooni (I kd tl 58). See summa ongi tekitatud materiaalne kahju ega vaja eraldi motiveerimist. Siinjuures jääb Riigikohtu kriminaalkolleegium juba varem avaldatud seisukoha (3-1-1-65-00
6. juunist
7. a) juurde, et kuriteo koosseisu olemasolu või puudumise seisukohalt ei ole olulist tähendust asjaolul, kas linnavalitsus taotleb tsiviilhagejana teatud summade väljamõistmist või mitte. Sellise taotluse esitamata jätmine ei muuda olematuks kohtu poolt tuvastatud kahju olemasolu.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tartu Ringkonnakohtu seisukohaga, et A.H. kuritegu tuleb kvalifitseerida KrK § 1642 lg 4 p 3 järgi kui korruptiivne tegu, millega tekitati suur kahju. Nimetatud seisukohta on põhjalikult motiveeritud ringkonnakohtu otsuses ja see on kooskõlas varasema Riigikohtu lahendiga nr 1-3-9-2000
9. augustist
10. a. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
11. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. aprilli
13. a kohtuotsus H.T. ja A.H. süüdistusasjas jätta muutmata, kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.
14. Välja mõista A.H-lt 1610,70 krooni kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
15. septembril
16. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Lea Kivi, Eerik Kergandberg