3-2-1-112-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 1. oktoobril 2001. a OÜ Lagedi Soojus hagi OÜ Harbet vastu kahju hüvitamiseks ja OÜ Harbet vastuhagi OÜ Lagedi Soojus vastu kohustuse täitmisele su

§ 72lg 1).

Pettust ei saa siduda asjaoludega, mis tekkisid pärast lepingu sõlmimist ja mille tekkimisest ei olnud lepingu sõlmimisel kummalgi poolel ettekujutust. Seega ei saanud kostja

1. novembril
2. a viia hagejat eksimusse selles, et
3. aastal müüakse vedur ja kaalumaja antakse rendile või et AS Eesti Raudtee piirab liiklust kostjale kuuluval haruraudteel. Ostu-müügilepingu sõlmimisel soojatootmise lepinguid hagejale üle ei antud. Katlamaja endiste soojatarbijate kirjade kohaselt oli hageja neile enne ostu-müügilepingu sõlmimist
4. aasta septembris-oktoobris pakkunud võimalust osta soojust. Järelikult oli hageja teadlik, et kostja oli soojatootmise lepingud lõpetanud ning soojatootmine oli praktiliselt lõpetatud. Tehingut ei tehtud ka eksimuse mõjul. Vastavalt

§-le 71 tuleb tegelike asjaoludena käsitleda neid asjaolusid, mis olid olemas tehingu tegemise ajal, mitte aga neid asjaolusid, mis võivad saabuda tulevikus. Veduri müük ja kaalumaja rendile andmine leidis aset peale lepingu sõlmimist. Hageja ei olnud eksimuses ka selles, et katlamaja oli soojatootmise lõpetanud. Hagejalt tuleb TsK §-de 173 ja 174 järgi välja mõista ostu-müügilepingu kohaselt tasumisele kuuluv võlg. Samuti tuleb hagejalt välja mõista intress ja viivis, sest nende maksmises on kokku lepitud lepingu p-des 2.3.3 ja 2.3.

1. Kuna lepingu järgi on hageja kohustuseks vaid raha maksmine ja kohus mõistab hagejalt lepingu järgi tasumisele kuuluva summa välja, siis pole alust enam hagejat lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kohustada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Hageja kaebas apellatsiooni korras maakohtu otsuse edasi hagi rahuldamata jätmise osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel märkis hageja hagi alusena TsK § 173, § 174 ja § 222 lõiked 1 ja
2. Nendele sätetele vastavaid asjaolusid hageja aga esile ei toonud. Järelikult ei olnud kohtul võimalik eelnimetatud sätteid kohaldada.

§ 71

alusel hagi ei esitatud, mistõttu sellega seotud põhjendused on otsuses ülearused. Kohus kohaldas õigesti

§ 72

lõiget 1 ja leidis õigesti, et pettuseks ei saa olla ettekujutus asjaolude suhtes, mis tekkisid pärast lepingu sõlmimist. Hageja väidetel ei teatanud kostja talle, et ta on soojatarbijatega soojamüügilepingud lõpetanud, et ta kavatseb kaalumaja anda rendile, veduri võõrandada ja katkestada elektrienergiaga varustamise ning et tema haruraudtee on halvas seisukorras. Vaidlus puudub selles, et kaalumaja rendile andmine, veduri võõrandamine ja elektrienergiaga varustamise katkestamine leidsid aset pärast lepingu sõlmimist. Hageja ei tõendanud, et kostja viis ta enne lepingu sõlmimist eksimusse soojusenergia müügilepingute lõpetamise ning haruraudtee seisukorra suhtes. Hageja ei tõendanud, et ta tundis nende asjaolude vastu enne lepingu sõlmimist huvi ja kostja varjas tema eest tegelikku olukorda. Kostja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks jättis ringkonnakohus rahuldamata, sest kostja ei esitanud kohtukulude nimekirja ning esitatud advokaadikulude arve pole kuludokument. II. Hageja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendustel käsitles ringkonnakohus ebaõigesti hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normi hagi alusena. Hageja esitas selgelt väljendatud nõude ja hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja näitas ära, et kostja ei täida endale ostu-müügilepingu pdes 3.1.1 ja 3.1.2 võetud kohustusi ja sellest tulenevalt tekkis hagejal varaline kahju kokku 2 212 300 krooni. Hageja nõudis kahju hüvitamist osas, mis tal endal tulnuks veel lepingu järgi tasuda. Hageja on kirjeldanud, kuidas kostja oma kohustusi rikub ning ära näidanud tõendid, mis hagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad. Samuti on hageja ära näidanud, kuidas tal kahju tekkis ning milline on seos kahju ja kostja käitumise vahel. Kuna üheaegselt võivad esineda nii eksimuse (

§ 71

) kui pettuse (

§ 72

) tunnused ning õigussuhte lõplik kvalifitseerimine saab toimuda alles tõendeid kogumis hinnates, siis pole õige ringkonnakohtu seisukoht, et

§-ga 71 seotud põhjendused on maakohtu otsuses üleliigsed. Kohtud jätsid hindamata tõendid, mis kinnitasid kostja poolt hageja eksimusse viimist enne lepingu sõlmimist. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et kostja haruraudtee oli juba lepingu sõlmimisel amortiseerunud ja kostja varjas lepingu sõlmimisel soojatarbijatega lepingute lõpetamist. Ringkonnakohus jättis TsMS § 330 lg 4 rikkudes nimetamata, millistele tõenditele on kohtu järeldused rajatud. Samuti ei vastanud ringkonnakohus kõigile apellatsioonkaebuse põhjendustele. III. Kostja vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja hageja kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Hagi oli esitatud

§ 72

alusel ja kohus pidi otsustama, kas hagi saab

§ 72kohaselt rahuldada.

Asjas pole tõendatud, et kostja hagejat tehingu tegemiseks tahtlikult eksimusse viis või eksimuses hoidis. IV. Kostja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse muuta ja välja mõista hagejalt apellatsioonimenetluses kostja kantud kohtukulud. Kostja kohtukulud teise astme kohtus olid ainult õigusabikulud, mistõttu kostja ei pidanud otstarbekaks esitada arvet dubleerivat kohtukulude nimekirja. Samuti oli esitatud arve käsitletav kuludokumendina, kuna arvel oli kirjas, et tegemist on tasutud arvega, mis näitab reaalse kulu olemasolu. V. Hageja vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidles kostja kaebusele vastu. TsMS § 60 lg 3 kohaselt ei ole õigust nõuda kulude hüvitamist poolel, kes ei ole enne kohtuvaidlust esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente. VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole hagi alusena TsK § 222 lõikele 1 vastavaid asjaolusid esile toonud. Kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta TsK § 222 lg 1 kohaselt kohustatud hüvitama kreeditorile tekitatud kahju. Oma nõuet on hageja põhjendanud ka sellega, et kostja rikkus lepingu punkte 3.1.1 ja 3.1.2, millega tekitas hagejale kahju. Seega on hageja väitnud asjaolude esinemist, millega seadus seob kahju hüvitamise kohustuse. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma esmalt hinnangu hageja väidetele, et kostja on rikkunud lepingu punkte 3.1.1 ja 3.1.2 ja tekitanud sellega hagejale kahju ning seejärel otsustama, kas kostjal on tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Hageja väitele tehingu tegemisest pettuse mõjul on ringkonnakohus andnud õige hinnangu.

§ 72

lg 1 kohaselt on pettus isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hageja esiletoodud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust vaidlusaluse tehingu tegemisest pettuse mõjul. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et ringkonnakohus oleks pidanud hindama ka seda, kas vaidlusalune tehing on tehtud eksimuse mõjul. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kohtul polnud vaja võtta seisukohta eksimuse osas, sest hageja sellele ei tuginenud. Pettus (

§72

lg 1) ja eksimus (

§ 71

lg 1) on tehingu vaidlustamise iseseisvad alused, mille tuvastamisel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Kohus ei saa rajada otsust asjaolule, mida pool ei ole asja läbivaatamisel esitanud (TsMS § 229 lg 2). Samasugusele seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviilkolleegium

1. mai
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-34-
3. Ringkonnakohus jättis kostja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks rahuldamata põhjendusega, et kostja ei esitanud kohtukulude nimekirja ning esitatud advokaadikulude arve pole kuludokument. TsMS § 61 lg 1 reguleerib vajalike ja põhjendatud kulude väljamõistmist esindaja poolt osutatud õigusabi eest poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus. Selle sätte eesmärk on hüvitada poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, tema esindaja vajalik ja põhjendatud õigusabi tasu. Seega pole TsMS § 61 lg 1 eesmärki arvestades oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Väljamõistmisele kuulub aga vaid vajalik ja põhjendatud esindaja osutatud õigusabi tasu, arvestades TsMS § 61 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud piiranguid. TsMS § 60 lg 3 sätestab, et poolel ei ole õigust kohtukulude hüvitamist nõuda, kui ta ei ole enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Arvestades TsMS § 61 lõikele 1 antud tõlgendust, asub kolleegium seisukohale, et TsMS § 60 lõikes 3 nimetatud kuludokumendiks võib lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Ka on kolleegium seisukohal, et kui pool, kelle kasuks on otsus tehtud, on esitanud taotluse teiselt poolelt kohtukuluna vaid õigusabi tasu väljamõistmiseks ning esitanud õigusabi eest tasumise kohustust tõendava dokumendi, siis pole kulude hüvitamise taotluse rahuldamiseks eraldi kohtukulude nimekirja esitamine vajalik. Kuna asi tuleb OÜ Lagedi Soojus hagi rahuldamata jätmise osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb ringkonnakohtul uuesti lahendada ka kostja taotlus tema õigusabikulu hagejalt väljamõistmiseks. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
4. märtsi
5. a otsus osas, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu
6. juuni
7. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Lagedi Soojus hagi OÜ Harbet vastu 883 399 krooni 48 sendi saamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Saata asi tühistatud osas samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. OÜ Lagedi Soojus kassatsioonkaebus rahuldada. OÜ Harbet kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada OÜ-le Lagedi Soojus
8. märtsil
9. a tasutud kautsjon 8834 (kaheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend neli) krooni ja Advokaadibüroole Teder & Rask
10. aprillil
11. a OÜ Harbet kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, A. Kull, J. Luik