3-1-1-88-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril 2001 3-1-1-88-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher vaatas
2. septembril
3. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A.S. süüdistuses KrK § 280 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A.S. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. A.S. oli kohtu alla antud süüdistatuna KrK § 280 lg 1 järgi selles, et tema, omamata vastavat luba, kauples oma kaupluses asukohaga Narva, P tn x, 346 helikandjaga (CD-d ja audiokassetid), 2 videokassetiga ja 101 CD-ROM infokandjaga, mis osutusid piraatkoopiateks.
5. Narva Linnakohtu
6. mai
7. a otsusega mõisteti A.S. talle esitatud süüdistuses õigeks. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tuvastatud ühtegi inimest, kellele A.S. oleks müünud litsentseerimata audio-videotoodangut. Samuti leidis kohus, et millegagi ei ole kummutatud kohtualuse väide, et ta pani ülalnimetatud esemed välja üksnes vahetamiseks ja laenutamiseks ega kaubelnud nendega. Seega puudus kohtu arvates kohtualuse käitumises KrK § 280 lg-s 1 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne külg. Linnakohtu otsuses on veel märgitud, et kohtueelsel uurimisel on ekspertiiside korraldamisel, mille eesmärk oli selgitada A.S-lt äravõetud esemete autoriõiguslikku staatust, rikutud KrMK §-s 158 sätestatut. Kohtuotsuses on asutud seisukohale, et selle seadusesätte kohaselt tuleb ekspertiisi tegemisel väljaspool ekspertiisiasutust eksperdiks määrata konkreetne isik, kes ei tohi olla kriminaalmenetluse käigust huvitatud. Kohtu hinnangul rikuti seaduse nõuet kõigepealt sellega, et ekspertideks ei määratud mitte konkreetseid asjatundjaid vaid ekspertiiside läbiviimine tehti ülesandeks kolmele ühiskondlikule organisatsioonile - Eesti Autorite Ühingule, Eesti Filmilevitajate Liidule ja Business Software Alliance'i Eesti Komiteele. Teadmata on aga see, millisel moel ja kes nendes organisatsioonides määras konkreetsed isikud ekspertideks. Lisaks sellele olid ekspertiisi teinud isikud eelnevalt üle kuulatud tunnistajatena. Eeltoodu alusel ei pidanudki kohus võimalikuks käsitada ülalkäsitletud eksperdiarvamusi lubatavate tõenditena.
8. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Narva Prokuratuuri prokurör Silvi Erro, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja A.S. süüditunnistamist.
9. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. juuni
11. a otsusega linnakohtu otsus tühistati. A.S. tunnistati süüdi KrK § 280 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks kuu aresti. 4.1 Erinevalt linnakohtust asus ringkonnakohus seisukohale, et A.S. kauples tema kauplusest leitud piraattoodetega. Kriminaalkolleegium tugines seejuures esiteks tarbijakaitseseaduse § 3 p- le 5, mille kohaselt on kauplemine kas kauba või teenuse pakkumine või selle müük. Teiseks tugines kohus autoriõiguse seadusele, mille kohaselt loetakse piraatkoopiaga kauplemiseks piraatkoopia müüki, rentimist, müügile pakkumist või rendile pakkumist, samuti piraatkoopia ladustamist, hoidmist või edasitoimetamist ärilisel eesmärgil. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei eelda kriminaalvastutus KrK § 280 lg 1 järgi piraattoodangu konkreetsete ostu- müügi aktide tuvastamist. 4.2 Kriminaalkolleegium jättis tõendite hulgast välja ekspertide tunnistajana ülekuulamise protokollid, kuid ei nõustunud linnakohtu seisukohaga ekspertarvamuste hindamisel. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et kõigi kolme ekspertiisi määramisel on järgitud seaduse nõudeid. A.S. ja tema kaitsja ei ole varem - ekspertiiside määramisel ning ekspertiisiaktiga tutvumisel - avaldanud taandusi ekspertide suhtes, vaidlustanud eksperdiarvamusi ega nõudnud uute ekspertiiside määramist. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse sedagi, et autoriõiguse seaduse § 85 lg 1 p 2 kohaselt loetakse teose koopia piraatkoopiaks siis, kui autoriõigusega kaasneva õiguse objektil või selle pakendil puudub erimärgistus. Sellest põhimõttest ongi ringkonnakohtu arvates eksperdid piraatkoopia tunnuste kindlaksmääramisel lähtunud. MENETLUS RIIGIKOHTUS
12. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A.S. kaitsja A. Gamazin, kes taotleb oma kaitsealuse õigeksmõistmist järgmiste põhjendustega. 5.1 Kassaator leiab, et A.S. õigeks mõistes lähtus linnakohus sellest, et kõigepealt viidi audio-videotoodangut piraattoodanguks tunnistanud kolm ekspertiisi läbi seadusevastaselt, siis kuulati ebaseaduslikult ekspertiisi teinud isikud üle tunnistajatena ning seejärel määrati kõik kolm varem ekspertiisi teinud isikut taas ekspertideks. Sellises olukorras, leiab kaitsja, ei saanud eksperdid uue ekspertiisi tegemisel teha midagi muud kui korrata oma varasemaid seisukohti. 5.2 Kassaator on seisukohal, et ekspertideks ei tohi määrata isikuid, kes töötavad piraatkaubandusega võitlevates asutustes, sest sellised eksperdid ei saa olla erapooletud. Samuti ei oleks kassaatori arvates tohtinud eksperdiks määrata Eesti Autorite Ühingu esindajat seetõttu, et selle asutusega oli A.S. sõlminud toodangu levitamiseks lepingu. Järelikult - väidab kassaator - oli Eesti Autorite Ühingu esindaja huvitatud oma järeldustest. 5.3 Järgnevalt refereerib kassaator linnakohtu otsuses märgitut, et tõendamata on A.S. poolne kauplemine piraattoodanguga põhjusel, et pole tuvastatud mitte ühtegi ostjat. 5.4 Ringkonnakohtu ebaobjektiivsust tõendab kassaatori arvates see, et ringkonnakohtu otsuses on prokuröri apellatsiooniprotest edastatud peaaegu sõna-sõnaliselt, kuid kaitsja positsioon on mahutatud ühteainsasse fraasi.
13. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust, rõhutades seda, et ekspertiisi teinud eksperdid ei saanud kuidagi olla objektiivsed. Prokurör märkis, et A.S. ei ole sisuliselt mitte kunagi eitanud, et tema kauplusest äravõetud esemed olid piraatkoopiad. Kokkuvõtvalt taotles prokurör kaebuse rahuldamata jätmist.
14. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja ning prokuröri seletuse, leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. 7.1 Põhjendatult märgitakse ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses, et kooskõlas tarbijakaitseseaduse § 3 p-s 5 märgituga tuleb kauplemiseks lugeda lisaks kauba või teenuse müügile ka selle pakkumist. Seadusandja tahet lugeda piraatkoopiaga kauplemiseks ka piraatkoopia müügiks pakkumist kinnitab ka autoriõiguse seaduse täiendamine
15. septembril
16. a paragrahviga 802, milles sätestatakse otsesõnu, et piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müüki, rentimist, müügile pakkumist või rendile pakkumist. Ka KrK § 280 tervikteksti süstemaatilise tõlgendamise pinnalt võib sedastada, et seadusandja ei ole soovinud selle kriminaalõigusliku regulatsiooniga vältida mitte üksnes piraattoodangu ostu-müügi lepingu sõlmimist vaid mistahes piraattoodangu käitlemist Arvestades seda, et ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse kohaselt on põhjendatult loetud tuvastatuks, et A.S. tegevus seisnes piraattoodangu müügiks või rendile pakkumises, ei ole kriminaalseaduse eelkirjeldatud tõlgenduse pinnalt kahtlusi, et A.S. käitumises oli KrK § 280 lg-s 1 ettenähtud kuriteokoosseis. Kuid seda siiski üksnes tingimusel, kui lugeda tuvastatuks, et A.S. pakkus müügiks tõepoolest piraattoodangut. 7.2 Tuleb nõustuda ringkonnakohtu otsuses, samuti prokuröri poolt Riigikohtu istungil märgituga, et ei A.S. ega tema kaitsja ei ole kriminaalmenetluse raames kunagi otseselt eitanud ega vaidlustanud mitte seda, et A.S. kauplusest äravõetu oli piraattoodang. Nad on vaidlustanud otseselt üksnes seda, et ekspertiisi määramine ja tegemine eesmärgiga tuvastada, kas tegemist oli piraattoodanguga või mitte, ei olnud seaduslik. Esimese astme kohtu istungil esinenud kaitsja keskendus kohtuvaidlustes kõigepealt selle väite põhjendamisele, et A.S. tegevus ei ole käsitatav piraattoodanguga kauplemisena KrK § 280 lg 1 mõttes (tl 301 - 302) Seejuures - s.t KrK § 280 lg-s 1 ettenähtud kuriteokoosseisu puudumist motiveerides - ei vaidlustanud kaitsja üldsegi mitte piraattoodangu olemasolu. Alles pärast materiaalõigusliku sisuga seisukoha esitamist asus kaitsja vaidlustama läbiviidud ekspertiiside seaduslikkust. Sisuliselt samasugusest kaitsepositsioonist - seega seisukohast, mille kohaselt põhimõtteliselt tunnistatakse piraattoodangu olemasolu, on lähtunud A.S. ka oma vastuses apellatsioonprotestile (tl 319 - 320). Alles kassatsioonkaebuses on positsioon märgatavalt muutunud. Kassatsioonkaebuses rõhutab kaitsja kõigepealt ja põhiliselt seda, et ekspertiiside korraldamine oli ebaseaduslik ja üksnes kõrvalmotiivina väidetakse, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud KrK § 280 lg-s 1 sätestatut. Kuid eelöeldu pinnalt ei saa siiski teha järeldust, et A.S. oleks oma ütlustes kunagi otseselt tunnistanud, et temalt äravõetu oli piraattoodang. Sellesisulistele kohtualuse ütlustele ei tugineta ka ringkonnakohtu vaidlustatud kohtuotsuses. Ringkonnakohus on jätnud A.S. süüstavate tõendite hulgast välja ekspertide tunnistajatena ülekuulamise protokollid, kuid on lugenud lubatavateks tõenditeks Eesti Filmilevitajate Liidu spetsialisti I.J., Eesti Autorite Ühingu spetsialisti R.R. ning Business Software Alliance'i Eesti Komitee spetsialisti A.L. poolt antud eksperdiarvamused. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et need kolm eksperdiarvamust on vormistatud kooskõlas kriminaalmenetluse seaduses sätestatud nõuetega ja seetõttu on ringkonnakohus lugenud nad põhjendatult lubatavateks tõenditeks. Kassaatori vastupidised väited ei ole põhjendatud järgmistel kaalutlustel. 7.2.1 Kassaator märgib õigesti, et esmaekspertiiside määramine ja tegemine ei toimunud kriminaalmenetluse seaduses sätestatut järgides. Nii rikkus uurija esmaekspertiiside määramisel KrMK § 158 lg-tes 2-4 sätestatut. Eksperdiks määratud isikud omakorda ei järginud arvamuse vormistamisel täpselt KrMK §-s 160 sätestatut. Kuid nimetatud minetused kõrvaldati pärast seda, kui neile oli juhtinud tähelepanu kohtueelse uurimise järelevalvet teostav prokurör (tl 216). Prokuröri juhiste täitmiseks määras uurija kordusekspertiisid, kusjuures ekspertideks määrati samad isikud, kes olid varem teinud ka esmaekspertiisi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei ole sisuliselt kordusekspertiisi määramisel samade isikute eksperdiks määramine siiski käsitletav KrMK § 59 lg-s 8 sätestatu rikkumisena, sest esmaekspertiise ei olnud alust lugeda põhjendamatuteks. Samuti ei tekkinud kahtlusi esmaekspertiiside tulemi õigsuses. Esmaekspertiiside puhul oli tegemist üksnes vorminõuete rikkumisega nii ekspertiiside määramisel kui ka eksperdiarvamuste vormistamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et üksnes sellisest rikkumisest tingitud kordusekspertiisi määramisel ei pea ekspertideks määrama uusi eksperte. 7.2.2 Kassaator märgib õigesti, et esmaekspertiise teinud isikute ülekuulamine tunnistajatena ei olnud seaduslik. Samal seisukohal oli ka ringkonnakohus, kes jättis põhjendatult tõendite kogumist välja ekspertide poolt tunnistajana öeldu. Siinjuures võib siiski märkida, et sisuliselt kujutas ekspertide ülekuulamine endast KrMK §-s 161 sätestatud võimaluse kasutamist. Kuid mõistetavalt ei oleks eksperdi ülekuulamist tohtinud vormistada tunnistaja ülekuulamisena ja ülekuulamise tulemit ei oleks tohtinud käsitada iseseisva tõendina. 7.2.3 Kooskõlas KrK §-des 173 ja 175 sätestatuga vastutavad eksperdid personaalselt kriminaalõiguslikult oma ülesannete täitmisest keeldumise ning valearvamuse andmise eest. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda kassaatori väitega, et ekspertideks ei tohi määrata isikuid, kes töötavad piraatkaubandusega võitlevates asutustes. Sellist keeldu ei tulene seadusest. Veelgi enam: AutÕS § 87 lg-s 4 sätestatu kohaselt peaksid kohtud sellekohase vajaduse puhul kaasama autoriõigusaktide kohaldamise praktikast tulenevates kohtuasjades ekspertidena kultuuriministeeriumi juures tegutseva autoriõiguse komisjoni liikmeid - seega isikuid, kes ei saa olla neutraalsed piraatkaubandusega võitlemise suhtes. 7.3 Obitur dictum'i korras peab Riigikohtu kriminaalkolleegium siinjuures siiski vajalikuks märkida, et KrMK § 50 mõtte kohaselt võib üldjuhul menetleja kriminaalmenetluses oma parima äranägemise järgi otsustada, millistele tõenditele tuginevalt püüab ta tuvastada menetletava kuriteo faktilisi asjaolusid. Erandina sellest üldreeglist on seadusandja pidanud võimalikuks KrMK § 58 lg-s 2 loetletud asjaolusid tuvastada üksnes eksperdi arvamusele tuginevalt. Seda faktilist asjaolu, kas mingi autoriõigusega kaasnevate õiguste objekt on piraatkoopia või mitte, võib KrMK-s sätestatu kohaselt tuvastada üldpõhimõtte kohaselt ja seega ei ole kõnealuse asjaolu tuvastamiseks ekspertiisi määramine kohustuslik. Samas, kooskõlas KrMK § 58 lg-s 1 sätestatuga, peaks menetleja kahtlemata määrama ekspertiisi ka kõnealuse faktilise asjaolu tuvastamiseks, kui ta leiab, et antud konkreetsel juhul ei ole seda, kas tegemist on piraatkoopiaga või mitte, võimalik tuvastada muul viisil kui üksnes eriteadmistele tugineva ekspertuuringu tulemina. Ekspertiisi määramisel tuleks sellisel juhul lähtuda sellest konkreetsest eriteadmiste valdkonnast, millele peaks ekspertuuring tuginema. Ei ole põhjendatud nimetada kõiki autoriõigusaktide kohaldamise praktikast tulenevates kohtuasjades määratavaid ekspertiise audio-visuaalseteks ekspertiisideks, sest sellisest nimetusest lähtuvalt ei ole selge, millise valdkonna eriteadmisi täpselt soovitakse ekspertiisi tegemisel kasutada. 7.4 Autoriõiguse seaduse § 85 lg-s 1 sätestatakse, et kohtumenetlustes ja sealhulgas ka kriminaalmenetluses lähtutakse teose koopia käsitamisel piraatkoopiana: autori, tema õiguste valdaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest; esitatavatest dokumentidest; teose legaalsest koopiast; muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest; autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest. Kuid AutÕS § 85 süstemaatilise tõlgendamise pinnalt kuulub siiski ka eksperdi arvamus tõendite loetellu, mille alusel on võimalik tuvastada, kas tegemist on piraatkoopiaga või mitte. Nimelt - nii nagu ka ülal viidatud - on AutÕS § 85 lg-s 4 märgitud, et "kohus kaasab sellekohase vajaduse puhul komisjoni liikmeid eksperdina käesolevas seaduses ja muudes autoriõigusaktides sätestatud nõuete rikkumisest tulenevates tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguserikkumise asjades". 7.5 Ei saa nõustuda sellega, et AutÕS-s sätestatuga saaks laiendada KrMK 48 lg-s 2 sisalduvat kriminaalmenetluses lubatavate tõendiliikide loetelu. Seetõttu ei saa kriminaalmenetluses tõendamisel lähtuda AutÕS § 85 lg-s 1 nimetatud "muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest", kui need muud faktilised andmed ei ole KrMK § 48 lg-s 2 sätestatuga hõlmatavad. KrMK § 48 lg 2 kontekstis on arusaamatu ka see, millise tõendiliigiga võiks kriminaalmenetluse kontekstis seonduda "autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumine". Kohtuotsuses ei ole võimalik tugineda üksnes mingi asjaolu puudumise faktile ilma et see puudumine oleks teatud viisil vormistatud. Kuid arvestades AutÕS § 85 lg-s 1 pakutavaid võimalusi, tuleks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates igati aktsepteeritavaks lugeda ka seda, kui mingi eseme tunnistamisel piraatkoopiaks lähtutakse selle eseme vaatluse tulemina vormistatud vaatlusprotokollist, milles on spetsialistina osalenud mingi konkreetse intellektuaalse omandi valdkonnas pädev spetsialist. Spetsialisti abile tuginevalt võidakse vaatlusprotokollis sedastada ka autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
17. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. juuni
19. a otsus A.S. süüditunnistamises KrK § 280 lg 1 järgi jätta muutmata ja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
20. Mõista A.S-lt kohtukuluna välja 867.30 kr (kaheksasada kuuskümmend seitse krooni ja 30 senti) kaitsjatasu kaitsja esinemise eest Riigikohtus. Kohtuotsus jõustub
21. oktoobril
22. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Lea Kivi, Peeter Vaher