Obsah (4)

§ 184§ 178§ 34§ 203

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 03. oktoobril 2001.a 3-1-1-85-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 04. septembri

) § 184 lõikega

1. Seega on osaühingu liikmeks olemine seadusega piiratud maksimaalselt kolme aastaga sõltumata sellest, kas isiku andmed eksisteerivad äriregistris, ning sellest, kas ta tähtaja lõppemisel on osanike poolt juhatusest kõrvaldatud või mitte. Kuna V.T. oli juhatusse valitud 1996 ja hilisema tagasivalimise kohta tõendid puuduvad, oli
2. jaanuariks
3. a, mil V.T. astus ametiisikuna avalikku teenistusse, tema liikmelisus osaühingu juhatuses seaduse järgi lõppenud. Seega ei olnud V.T. nimetatud ajal osaühingu juhatuse liige ja ei rikkunud KVS § 19 lg 2 p
4. MENETLUS RIIGIKOHTUS
5. Kassatsioonkaebuse esitas haldusõiguserikkumise protokolli koostaja A. Ratassepp, kes palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse ja saata asi ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks. 5.1 Kassaator leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, rajades asjas menetluse lõpetamise otsuse asjaoludele, mida ei olnud käsitletud esimese ega teise astme kohtus ega V.T. poolt esitatud apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu istungil võib uutele motiividele ja tõenditele viidata ainult juhul, kui esitatakse mõjuvad põhjused, miks neid ei esitatud esimese astme kohtus. Selliseid mõjuvaid põhjusi ei ole esitatud. Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks ta ei arvestanud kohtuotsuse tegemisel tunnistajate J.M., E.V. ja U.R. seletusi ning V.T. enda varem antud ütlusi, samuti seda, miks võttis ringkonnakohus otsuse tegemisel aluseks OÜ P põhikirja vana redaktsiooni, mitte aga selle
6. novembril
7. a kinnitatud, kehtivat redaktsiooni. 5.2 Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et avalikku teenistusse astumise ajal
8. jaanuaril
9. a ei olnud V.T. OÜ P juhatuse liige, kuna tema liikmelisus osaühingu juhatuses oli seaduse järgi lõppenud. Vastavalt

§ 184

lg 1 valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed tagasi osanike poolt, nõukogu olemasolul aga viimase poolt. Pärast

§ 184

lg 2 sätestatud kolmeaastase tähtaja lõppu võivad osanikud või nõukogu otsustada, et äriühing jätkab samade juhatuse liikmetega. OÜ-l P nõukogu puudub, seega valivad juhatuse selle osanikud, kelleks on V.T., U.R. ja J.M.. Kõik kolm kuulusid ka alates

1. juunist
2. a osaühingu juhatusse, V.T. ja U.R. volitused juhatuse liikmetena lõppesid äriregistri andmetel alles
3. märtsil
4. a. Tartu Ringkonnakohus ei võtnud arvesse OÜ P põhikirja
5. novembril
6. a kinnitatud ja
7. detsembrist
8. a äriregistris kande tegemisega kehtima hakanud redaktsiooni, mille järgi on juhatus kolmeliikmeline ja juhatuse liikmete volituse tähtaeg on kolm aastat. Seega tegutses OÜ P juhatus alates
9. detsembrist
10. a. Kuna osanike ja juhatuse liikmete ring kattusid, on juhatuse liikmete volituste pikenemine võimalik ka vaikiva kokkuleppe teel.

§-de 170 lg 1 ja 173 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata.

§ 178

lg 2 kohaselt ei saa isegi juhul, kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selleks ettenähtud korda, otsust vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. V.T. oli ametiisikuna avalikus teenistuses töötamise ajal äriühingu juhatuse liikmeks ka äriregistri andmetel, mis kehtivad vastavalt

§ 34lg-le 2 kolmanda isiku suhtes õigetena.

Samuti märkis kassaator, et Tartu Ringkonnakohtu otsuses lahknevad V.T-le õigusabi kulude hüvitamisel hüvitise numbrites ja sõnades antud suurus.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab V.T., et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. 6.1 Äriseadustiku kohaselt valitakse juhatuse liige kolmeks aastaks, kui äriühingu põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Pärast kolme aasta möödumist tuleb valida uus juhatus, seejuures toimub valimisprotseduur ühesuguselt sõltumata sellest, kas uue juhatuse liikmeteks on isikud, kes kuulusid vanasse juhatusse või mitte. Seaduse mõttes on uue juhatusega tegemist ka juhul, kui selles jätkavad eelmisse juhatusse kuulunud isikud. Kuna V.T. valiti juhatuse liikmeks 15.aprillil
2. a, lõppesid tema volitused

kohaselt

1. aprillil
2. a. Osaühingu põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmine ei tähenda seda, et juhatuse liikmete volituste kolmeaastane tähtaeg hakkaks uuesti kulgema. Ka

§ 203

lg 1 p 2, mille järgi kuulub osaühing kohtu korras sundlõpetamisele, kui selle juhatuse volituste tähtaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud, näitab, et juhatuse liikme ametisoleku aeg on seadusega piiratud. 6.

1. V.T. leiab, et ta ei ole korruptiivset tegu toime pannud ega sattunud korruptsiooniohtlikku suhtesse, seega puudub alus tema vastutusele võtmiseks. Lisaks eelnevatele korratakse vastuses kassatsioonkaebusele V.T. poolt esimese ja teise astme kohtus esitatud argumente.
2. Riigikohtu istungil toetas kaitsepolitsei esindaja kassatsioonkaebust. V.T. vaidles kaebusele vastu ja leidis, et Tartu Ringkonnakohtu otsus on õige.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et HÕS § 3076 keelab küll apellatsioonkaebuse esitajal viidata kaebuses nendele motiividele või tõenditele, mida ei ole esitatud maa- või linnakohtus, kuid nimetatud sättest ei tulene kohtutele keeldu põhistada otsuseid argumentidega, mida pooled menetluse käigus ei ole käsitlenud. Samuti ei saa oluliseks menetlusnormi rikkumiseks pidada hüvitamisele kuuluvate numbritega ja sõnadega kirjutatud õigusabikulude suuruse erinevust ringkonnakohtu otsuses. Kuna antud haldusõiguserikkumise asjas on vahetusse läinud hüvitamisele kuuluva summa keskmised numbrid, on tegemist trükiveaga. Seevastu väide, et ringkonnakohus on rikkunud HÕS § 301 lg-t 4, jättes otsuses käsitlemata apellatsioonkaebuses esitatud argumendid, väärib tähelepanu.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu Tartu Ringkonnakohtu seisukohaga, et V.T. ei olnud
5. jaanuaril
6. a, mil ta asus ametiisikuna avalikku teenistusse, OÜ P juhatuse liige.

§ 184

lg 2 näeb ette, et osaühingu juhatus valitakse kolmeks aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. OÜ P põhikiri nägi samuti ette, et juhatus valitakse kolmeks aastaks. Kuna juhatus valiti 15.aprillil 1996. a, oleksid tema volitused

kohaselt pidanud lõppema

1. aprillil
2. a. Vastava tähtaja saabumisel uut juhatust ei valitud ja nähtuvalt J.M. ning U.R. seletustest ning V.T. teatisest Keskkonnainspektsiooni X osakonna juhatajale jätkas endine juhatus tegevust ning seega V.T. kuulus endiselt OÜ P juhatusse. V.T. ja U.R. kutsuti juhatusest tagasi alles
3. veebruaril
4. a toimunud OÜ P osanike koosolekul. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et

§ 184lg 2 eesmärgiks on juhatuse legitiimsuse uuendamise nõue.

Juhul, kui juhatuse liikmed on ühtlasi ka osaühingu ainsad osanikud, ei kerki legitiimsuse säilitamise küsimust. Ka leiab kriminaalkolleegium, et äriühing ei saa pikemat aega tegutseda ilma juhatuseta. Seadusandja eesmärgiks

§ 184

lg 2 puhul ei saanud olla olukorra tekitamine, kus äriühing osanike tegevusetuse tõttu kaotab võimaluse tegutseda. Äriseadustiku § 184 lg 1 kohaselt juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Seega on

§ 184

lg-st 1 tulenevalt osaühingu juhatuse volituste tegelik lõppemine seotud alati osanike tegevusega, kes peavad juhatuse tagasi kutsuma ning valima uue juhatuse. Juhatuse liikmed U.R. ja V.T. kutsuti juhatusest tagasi OÜ P

1. veebruaril
2. a toimunud osanike koosolekul, seega peale haldusõiguserikkumise protokolli koostamist.
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÕS § 311 lg-st 2, § 324 lg 1 p-st 2 ja § 326 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a otsus V.T. haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 1581 järgi.
7. Saata haldusõiguserikkumise asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
8. Kassatsioonkaebus rahuldada, tagastada Kaitsepolitseiametile kassatsioonkautsjon. Kohtumäärus jõustub
9. oktoobril 2001 ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep