Obsah (8)

§ 101§ 113§ 1243§ 17§ 128§ 114§ 43§ 28

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. oktoobril 2001. a 3-1-1-94-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas 11. sep

§ 101

p-de 7,8 järgi ja Marek Pihlakase süüdistuses

§ 113järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa K. Dubro kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland, M. Pihlakase kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kalju Dubro anti kohtu alla järgmistes süüdistustes:

§ 1243

lg 1 järgi teiselt isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest;

§ 17

lg 5 ja § 114 järgi piinavatele tegudele kihutamise eest;

§ 128

lg 1 järgi tapmisega ähvardamise eest;

§ 101

punktide 7 ja 8 järgi varem tahtliku tapmise toime pannud isikuna teise isiku eriti julmal ja piinaval viisil tapmise eest. Marek Pihlakas anti kohtu alla järgmistes süüdistustes:

§ 114

järgi teise isiku pika aja kestel, s.o piinaval viisil peksmise eest;

§ 101

p-de 2 ja 7 järgi teise isiku tahtlikult huligaansel ajendil eriti piinaval ja julmal viisil tapmise eest. 2. Lääne-Viru Maakohus mõistis 5. aprillil 2001. a M. Pihlakase

§ 114ja § 101 p-de 2, 7 ja K.

Dubro

§ 17

ja § 114 ning

§-de 1243 ja 128 lg 1 järgi esitatud süüdistustes õigeks kuriteo koosseisu puudumise ja süü tõendamatuse tõttu. Kohus mõistis K. Dubro süüdi

§ 101

p-de 7, 8 järgi ja karistas teda 14-aastase vabadusekaotusega, millele liitis eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse, lugedes lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust. Kohus luges kantuks eelvangistuses viibitud aja

1. juunist
2. a kuni
3. aprillini
4. a, s.o 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva. Seega kuulub ärakandmisele 13 aastat 2 kuud ja 5 päeva vabadusekaotust. Maakohus leidis, et puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et M. Pihlakas oleks Lääne-Virumaal Tamsalus Vasara 1a-10 6.juunil
5. a kannatanu Svetlana Pavlovat K. Dubro käsul peksnud, ja et K. Dubro oleks võtnud S. Pavlovalt vabaduse ning teda tappa ähvardanud. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli kannatanu kogu aeg pekstud väljanägemisega. Kuna ta pöördus politseisse alles
6. juunil
7. a ja arsti poole
8. juunil
9. a, kuigi tunnistaja Ljubov Tänavots soovitas tal seda teha juba
10. juunil
11. a, ei ole tõendatud, et S. Pavlovat peksis M. Pihlakas. Kogutud tõendite kohaselt oli S. Pavloval võimalik K. Dubro korterist lahkuda ja abi paluda, kui sinna tuli tunnistaja Gennadi Kut"erov. S. Pavlova jäi aga K. Dubro korterisse, ning tema edasine käitumine näitab, et S. Pavlova on süüdistused K. Dubro ja M. Pihlakase vastu välja mõelnud. Asjas kogutud tõendeid arvesse võttes leidis kohus, et tõendatud on K. Dubro süü

§ 101

p-de 7 ja 8 järgi varem tahtliku tapmise toime pannud isikuna Oiva Matvejevi eriti julmal ja piinaval viisil tapmises

1. juunil
2. a Tamsalus O. Matvejevile kuuluvas korteris Tööstuse 14-
4. Apellatsioonkaebuses leidis K. Dubro, et teda on alusetult tunnistatud süüdi O. Matvejevi tahtlikus tapmises raskendavatel asjaoludel ning palus saata kriminaalasi täiendavale uurimisele.
5. Apellatsioonprotestis vaidlustas prokurör maakohtu otsuse osaliselt M. Pihlakase õigeksmõistmises

§ 114järgi ja K.

Dubro õigeksmõistmises

§ 17lg 5 ja § 114 järgi.

Prokurör leidis, et kohtu järeldused K. Dubro ja M. Pihlakase õigeksmõistmises kannatanu S. Pavlova suhtes toimepandud kuriteos ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele. Prokurör taotles M. Pihlakase süüditunnistamist

§ 114järgi ja K.

Dubro süüditunnistamist

§ 17lg 5 ja § 114 järgi.

1. Viru Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu otsus M. Pihlakase õigeksmõistmises

§ 114järgi S.

Pavlova episoodis. Apellatsioonprotest rahuldati osaliselt, M. Pihlakas tunnistati süüdi

§ 113

järgi ning karistuseks mõisteti rahatrahv 1500 päevamäära.

§ 43lg 4 alusel võeti arvesse M.

Pihlakase vahi all viibitud aeg (500 päeva) ja loeti karistus kantuks. K. Dubro apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt on Lääne Viru-Maakohus uurinud kõiki antud kriminaalasjas kogutud tõendeid, hinnanud neid kogumis kooskõlas KrMK §-s 50 sätestatud nõuetega ning tulnud põhistatud järeldusele K. Dubro süüs O. Matvejevi tahtlikus tapmises raskendavatel asjaoludel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et tunnistajate ütlustega ning eksperdi arvamusega on leidnud tõendamist, et M. Pihlakas peksis 6. juunil 1999. a K. Dubro korteris S. Pavlovat. Samas ei nõustunud kriminaalkolleegium protestis avaldatud seisukohaga, et M. Pihlakase tegu on hinnatav piinamisena

§ 114järgi.

Ringkonnakohus leidis, et iga löömine, peksmine ja muu vägivallategu, ka kehavigastus, põhjustab füüsilist valu, kuid piinamine tekitab tavaliselt suuremat valu või füüsilisi kannatusi. Asja materjalidest ei nähtu, et S. Pavlovat oleks pekstud väga pika aja kestel või siis erilisi piinu tekitaval viisil. Lisaks eeldab piinamine subjektiivsest küljest tahtlust. Antud asjas puuduvad tõendid selle kohta, et M. Pihlakasel oleks olnud tahtlus panna kuritegu toime eeltoodud viisil. Seega puudub alus kuriteo kvalifitseerimiseks piinamisena ning M. Pihlakase poolt toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida kerge kehavigastuse tahtliku tekitamisena

§ 113järgi.

MENETLUS RIIGIKOHTUS 6. Kassatsioonkaebuse esitasid M. Pihlakase kaitsja Jüri Landberg ja K. Dubro. K. Dubro leiab kassatsioonkaebuses, et teda on

§ 101

p-de 7, 8 järgi alusetult süüdi mõistetud, kuna kohtud on põhjendamatult uskunud M. Pihlakase ütlusi ja jätnud tähelepanuta tema ütlused, jättes seega tõendid igakülgselt hindamata. M. Pihlakase kaitsja J. Landberg taotleb Viru Ringkonnakohtu 5. juuni 2001. a otsuse tühistamist ja M. Pihlakase õigeksmõistmist

§ 113järgi.

J. Landberg leiab kassatsioonkaebuses, et Viru Ringkonnakohtu otsuses on hinnatud tõendeid valikuliselt ja kohus on võtnud otsuse tegemisel aluseks apellatsioonprotestis toodud faktid. Tähelepanuta on jäänud kaitsja kirjalikus vastuses ja kaitseteesides viidatud tõendid. Ringkonnakohus ei ole oma otsuses ümber lükanud Lääne-Viru Maakohtu otsuses toodud M. Pihlakase õigeksmõistmist põhistavaid asjaolusid.

1. Esitatud vastuses K. Dubro kassatsioonkaebusele leiab J. Landberg, et kaebus ei vasta nõuetele, kuna selles ei ole ära toodud, kas vaidlustatakse tervet otsust või osa sellest, samuti pole näidatud nõude sisu ja otsuse vaidlustamise motiive. Lääne-Viru Maakohus ja Viru Ringkonnakohus on põhjalikult uurinud antud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja tulnud põhistatud järeldusele M. Pihlakase suhtes õigeksmõistva otsuse tegemisel. Vastustes M. Pihlakase kaitsja J. Landbergi kassatsioonkaebusele ja tema seisukohale K. Dubro kassatsioonkaebuse suhtes leiab K. Dubro, et kuna tal puuduvad juriidilised teadmised, ei ole põhjendatud märkused puuduste kohta tema kassatsioonkaebuses ning ta kordab oma seisukohti toimunu suhtes.
2. Riigikohtu istungil toetasid kaitsjad kassatsioonkaebusi ja taotlesid ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning kaitsealuste õigeksmõistmist. Riigiprokuröri arvates kassatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele, kuid eksitud on M. Pihkasele karistuse mõistmisel, sest kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt võis mõista rahatrahvi maksimaalselt 900 päevamäära.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et prokuröri seisukoht on õige ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus kuulub tühistamisele M. Pihlakasele mõistetud karistuse osas. 9.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega K. Dubro ja M. Pihlakase süüküsimuse lahendamisel ning märgib, et kohtuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja kassatsioonkaebustes toodud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. 9.2 Viru Ringkonnakohus on aga eksinud M. Pihlakasele karistuse mõistmisel

§ 113järgi.

M. Pihlakas pani kuriteo toime

1. juunil
2. a ja sel ajal kehtinud

§ 28lg 1 kohaselt võis kohus mõista rahatrahvi kuni 900 päevamäärani.

1. märtsil
2. a vastu võetud kriminaalkoodeksi ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamise seaduse (RT I 2000, 29, 173) § 1 kohaselt võidi rahatrahvi mõista kuni 4000 päevamäärani. Kuna kriminaalkaristust kohaldatakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse alusel, võis ringkonnakohus karistada M. Pihlakast maksimaalselt rahatrahviga 900 päevamäära. Tegemist on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega ja M. Pihlakasele mõistetud karistus tuleb viia kooskõlla seadusega. Sealjuures ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid ja Riigikohtu kriminaalkolleegium ise saab muuta mõistetud karistust, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
3. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni
5. a kohtuotsus Marek Pihlakasele mõistetud karistuse osas.
6. Mõista Marek Pihlakasele karistuseks

§ 113

järgi rahatrahv 900 päevamäära ja arvestades tema vahi all viibitud aega lugeda karistus kantuks.

1. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a kohtuotsus muutmata.
4. Kalju Dubro ja Marek Pihlakase kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.
5. Välja mõista Kalju Dubrolt 1734,60 krooni ja Marek Pihlakaselt 1115,10 krooni kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
6. oktoobril
7. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher