Obsah (7)

§ 29§ 23§ 36§ 3§ 20§ 57§ 19

III-3/1-8/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 26. mail 1995. a. Projekteerimise Instituudi EKE Projekt ja aktsiaseltsi Eesti Külaehitus kassatsioon-kaebuse läbivaatamine

§-de 3 lg 2 p. 1, 19 lg 5 ja 36 lg 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas

1. mail
2. a. avalikul kohtuistungil läbi Projekteerimise Instituudi EKE Projekt ja aktsiaseltsi Eesti Külaehitus kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. veebruari
4. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-19/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Projekteerimise Instituudi EKE Projekt esindaja vandeadvokaat Jüri Raidla, aktsiaseltsi Eesti Külaehitus esindaja vandeadvokaat Hasso Lepik ning osaühingu EKE Projekt esindajad osaühingu juhatuse esimees Rein Kontus, osaühingu peadirektor Jaak-Hillar Hannus ja vandeadvokaat Leo Urge. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Tallinna Linnavalitsuse
6. juuli
7. a. korralduse nr. 687-k punktiga VI anti asutamisluba osaühingule EKE Projekt. Selle sätte kohaselt on OÜ EKE Projekt Projekteerimise Instituudi EKE Projekt õigusjärglane. Õigusjärglus on tuletatud OÜ EKE Projekt asutamislepingust, mille
8. mail
9. a. sõlmisid PI EKE Projekt töötajate poolt moodustatud aktsiaseltside juhatuste esimehed. PI EKE Projekt ei olnud OÜ EKE Projekt asutamislepingu pooleks. PI EKE Projekt ja AS Eesti Külaehitus esitasid
10. juunil
11. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tunnistada Tallinna Linnavalitsuse
12. juuni
13. a. korralduse nr. 687-k täielikult seadusevastaseks ja teha linnavalitsusele ettekirjutuse see korraldus tühistada. Tallinna Halduskohtu
14. juuli
15. a. otsusega haldusasjas nr. I-3-232/94 tunnistati selle korralduse punkt VI täielikult seadusevastaseks ja tehti linnavalitsusele ettepanek korraldus tühistada. OÜ EKE Projekt esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu
16. juuli
17. a. otsus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
18. septembri
19. a. määrusega haldusasjas nr. II-3-126/94 lõpetati

§ 29alusel apellatsioonimenetlus ja tagastati kaebus selle esitajale.

Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et kuna OÜ EKE Projekt ei olnud Tallinna Halduskohtus protsessiosaline, siis ei olnud tal

§ 23

alusel õigust esitada apellatsioonkaebust.

§ 23lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise õigus ainult protsessiosalisel.

OÜ EKE Projekt esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles taotles Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a. määruse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus põhjusel, et ringkonnakohtu halduskolleegium rikkus oluliselt

§ 23ja 12 lg 1 p.

1. Kaebuse kohaselt puudus Projekteerimise Instituudil EKE Projekt õigus esitada kaebust Tallinna Halduskohtule, sest tema tegevus juriidilise isikuna oli kaebuse esitamise ajaks lõppenud, õigusjärglaseks ja seaduslikuks protsessiosaliseks on OÜ EKE Projekt. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a. määrusega haldusasjas nr. III-3/1-11/94 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
4. septembri
5. a. määrus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus tühistati põhjusel, et Tallinna Halduskohus ei kaasanud protsessi osaühingut EKE Projekt. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et esimese astme halduskohus peab põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks asja läbivaatamisele täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise

§ 36lg 1 p.

2 alusel analoogiliselt TKS §-s 318 lg 1 p. 3 märgitud protsessinormide rikkumise tagajärjele. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari
2. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-19/95 tühistati Tallinna Halduskohtu
3. juuli
4. a. otsus ja lõpetati asja menetlus. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et

§ 3lg 2 p.

1 kohaselt ei kuulu PI EKE Projekt ja AS Eesti Külaehitus kaebus halduskohtu pädevusse, kuna see on seotud samade isikute poolt Tallinna Linnakohtusse OÜ EKE Projekti vastu esitatud hagiga, milles taotletakse osaühingu asutamisaktide kehtetuks tunnistamist ja tema tegevuse lõpetamist. Tallinna Linnavalitsuse

1. juuli
2. a. korraldus nr. 687k, millega anti asutamisluba osaühingule EKE Projekt, on tsiviilõigusliku iseloomuga õigusakt, sest selle andmine tuleneb otseselt tsiviilseadusandlusest, mitte aga kohaliku omavalitsuse avalikõiguslikke funktsioone reguleerivast normatiivaktist. Ettevõtteseaduse § 23 kohaselt on ettevõtte tegevuse lõpetamise üheks aluseks kohtu poolt ettevõtte asutamisdokumentide kehtetuks tunnistamine.

§ 20

lg 1 kohaselt tunnistab halduskohus õigusakti mitte kehtetuks, vaid osaliselt või täielikult seadusevastaseks. Kehtiv seadusandlus ei anna ettevõtte asutamisloa andnud organile õigust asutamisluba ise kehtetuks tunnistada või tühistada. TKS §-st 9 lg 1 tuleneb, et maa- või linnakohus saab jätta kohaldamata kohaliku omavalitsuse organi tsiviilõigusliku iseloomuga haldusakti, kui see on ebaseaduslik. Tsiviilkolleegium märkis samas kohtuotsuses, et ta ei pea vajalikuks anda hinnangut sellele, kas asja menetlemisel esimese astme kohtus rikuti

§ 36lg 1 p.

1. Halduskohus menetles tema pädevusse mittekuuluvat asja, millega ta oluliselt rikkus Halduskohtumenetluse seadustiku sätteid. Projekteerimise Instituudi EKE Projekt ja aktsiaseltsi Eesti Külaehitus esindajad esitasid Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
2. veebruari
3. a. otsusele kassatsioonkaebuse, milles paluvad kohtuotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohtu tsiviilkolleegium, pidamata vajalikuks anda hinnangut

§ 36lg 1 p.

2 rikkumisele esimese astme kohtu poolt, on seisukohal, mis on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a. määrusega. Selle määruse kohaselt tuleb Tallinna Halduskohtu
3. juuni
4. a. otsus igal juhul tühistada, kuna see otsus oli vahetult suunatud protsessi kaasamata jäetud Projekteerimise Instituudile EKE Projekt. Samas sisaldub Riigikohtu halduskolleegiumi määruses postulaat, et käesolev asi kuulub halduskohtu pädevusse, sest vastasel korral pidanuks Riigikohus ise menetluse lõpetama

§ 57p. 3 alusel.

Seega rikkus Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium TKS § 349 lg 1, mille kohaselt kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel on kohustuslikud asja uuesti läbivaatavale kohtule. Samuti väidetakse kassatsioonkaebuses, et Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus, millega menetlus lõpetati põhjusel, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse, on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a. määrusega, mis on tehtud analoogses asjas samade protsessiosaliste osavõtul. Halduskolleegiumi selle määruse kohaselt on halduskohtu pädevuses kaebuste lahendamine kohaliku omavalitsuse täitevorgani õiguakti või toimingu peale. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et Tallinna Ringkonnakohus on Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse lahendamisel mõistnud ebaõigesti aktsiaseltsi Eesti Külaehitus ja Projekteerimise Instituudi EKE Projekt poolt osaühingu EKE Projekt vastu esitatud hagi tähendust ning vääralt kohaldades

§ 19lg 5 lõpetanud haldusasja menetluse.

Sama vea on teinud ka Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium, seostades käesoleva haldusasja lõpetamise sellesama hagi menetlemisega Tallinna Linnakohtus. Veel leiab kassaator, et ettevõtte nende asutamisdokumentide kehtetuks tunnistamine, mis on antud kohaliku omavalitsuse organite poolt avalik-õiguslike ülesannete täitmisel, on halduskohtumenetluse objektiks. Ettevõtteseadus ei sätesta, et selliseid haldusakte saab kehtetuks tunnistada ainult tsiviilkohtupidamise korras. Asutamisaktide kehtetuks tunnistamisest võib tuleneda ettevõtte tegevuse lõpetamine, mis on aga tsiviilkohtupidamise objektiks. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:

1. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a. määrusest tuleneb, et asja uuesti läbi vaadanud Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium pidi tühistama Tallinna Halduskohtu
4. juuli
5. a. otsuse põhjusel, et viimane on protsessi kaasamata jätnud OÜ EKE Projekt, kellele halduskohtu otsus oli vahetult suunatud. Riigikohtu halduskolleegiumi selle määruse kohaselt oli OÜ EKE Projekt protsessi kaasamine kohustuslik ja teda sai materiaalõigusliku vaidluse lahendamisse kaasata üksnes esimese astme halduskohus.

§ 57

p. 2 kohaselt ei saa Riigikohus kassatsioonimenetluses saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ta saab saata asja uueks läbivaatamiseks üksnes ringkonnakohtule. TKS § 349 lg 1 kohaselt, mis laieneb ka halduskohtumenetlusele, on kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel kohustuslikud asja uuesti läbivaatavale kohtule. Seega on põhjendatud kassaatori väide, et Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari
2. a. otsus on vastuolus nii Riigikohtu halduskolleegiumi
3. novembri
4. a. määruse kui ka TKS §-ga 349 lg 1 põhjusel, et tsiviilkolleegium eiras asja uuesti läbivaatamisel Riigikohtu seisukohta.
5. Põhjendatud on kassaatori väide, et Riigikohtu halduskolleegiumi
6. novembri
7. a. määrusest tuleneb, et antud asi kuulub halduskohtu pädevusse, sest vastasel korral oleks Riigikohtu menetluse ise lõpetanud

§ 57p. 3 alusel.

Ettevõtteseaduse § 23 p. 2 kohaselt on ettevõtte tegevuse lõpetamise üheks aluseks kohtu poolt ettevõtte asutamisaktide kehtetuks tunnistamine. OÜ EKE Projekt asutamisaktideks olid tema asutamisleping, põhikiri ja Tallinna Linnavalitsuse korraldusega antud asutamisluba. Asutamislepingu kehtetuks tunnistamine kuulub Tallinna Linnakohtu pädevusse. Linnavalitsuse korraldus, millega anti asutamisluba, on aga kohaliku omavalitsuse organi poolt avalik-õiguslike ülesannete täitmisel antud haldusakt ja vaidlus selle üle, kas see dokument on antud seaduslikult, kuulub halduskohtu pädevusse. Ekslik on Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht, et kohus võib tsiviilkohtumenetluse korras TKS § 9 lg 1 alusel jätta kohaldamata ettevõtte asutamisloa, kui see on antud seadusevastaselt. Linnavalitsuse korraldust, millega anti asutamisluba, ei saa kohus kohaldada ega kohaldamata jätta. Asutamisloa, samuti nagu teistegi riigihaldus- või kohaliku omavalitsuse organite poolt avalikõiguslike ülesannete täitmisel antud lubade või litsentside andmise seaduslikkuse saab vaidlustada halduskohtus. Samas ei anna Halduskohtumenetluse seadustik halduskohtule õigust tunnistada haldusakte kehtetuks.

§ 20

kohaselt on halduskohus pädev tunnistama haldusakte üksnes seadusevastaseks ja tegema akti andnud organile ettepaneku asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Seda on Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium õigesti märkinud. Ta on aga vääralt järeldanud, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse põhjusel, et halduskohus ei saa asutamisluba kehtetuks tunnistada. Maa- või linnakohus ega halduskohus ei saa tunnistada kehtetuks ei asutamisluba ega haldusakti, millega see luba anti, sest see ei kuulugi kohtu pädevusse. Halduskohus ei tunnista kehtetuks mitte ettevõtte asutamisluba, vaid seadusevastaseks haldusakti, millega see luba anti. Halduskohtu otsuse alusel peab akti andnud organ ise tunnistama kehtetuks haldusakti. Sellega kaotab kehtivuse ka asutamisluba. Tulenevalt Ettevõtteseaduse § 23 p. 2 mõttest, tuleb asutamisloa kohtu korras kehtetuks tunnistamisega võrdsustada akti, millega anti asutamisluba, kohtu korras seadusevastaseks tunnistamine. Vastasel korral poleks ettevõtte tegevuse lõpetamine selle sätte alusel üldse võimalik. Haldusakti, millega ettevõttele anti asutamisluba, seadusevastaseks tunnistamist saab taotleda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse organ on luba andes rikkunud seadust, näiteks jätnud loa andmisel kontrollimata asutamislepingu seaduslikkuse. Luba andev kohaliku omavalitsuse täitevorgan peab kontrollima esitatud dokumentide seaduslikkust.

1. Põhjendatud on kassaatori väide, et asutamisloa kehtetusest võib tuleneda ettevõtte tegevuse lõpetamine. Asutamisloa kehtetus ei tähenda ettevõtte lõpetamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Registrist kustutamisele peab eelnema ettevõtte tegevuse lõpetamine sama seaduse § 49 alusel või mõnel muul seadusega sätestatud alusel, ja likvideerimismenetlus.
2. Ebatäpne on kassaatori väide, et Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus on vastuolus analoogilises asjas tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi
3. veebruari
4. a. määrusega. See asi ei ole analoogiline käesoleva asjaga. See määrus oli tehtud asjas, milles Tallinna Linnavalitsus ise, ilma kohtuotsuseta, tühistas korralduse, millega ta andis ettevõttele asutamisloa. Käesolevas asjas aga taotletakse, et kohus tunnistaks seadusevastaseks linnavalitsuse korralduse, millega anti asutamisluba. Õigus on aga kassaatoril selles, et nimetatud hagi menetlemine Tallinna Linnakohtus ei takista haldusasja läbivaatamist. Tsiviil- ja halduskohtumenetlusel on erinevad objektid. Nende vaidluste pooled on erinevad. Haldusakti andes tegutses linnavalitsus avalik-õigusliku isikuna.
5. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on ekslikult kohaldanud

§ 36

lg 2, leides, et halduskohtu pädevusse mittekuuluva asja menetlemine on selles sättes nimetatud kohtumenetluse seaduse muu rikkumine, mille korral ringkonnakohus võib protsessiosaliste taotlustest olenemata kohtuotsuse tühistada. Kui halduskohus on lahendanud asja, mis ei kuulu tema pädevusse, siis on asja lahendanud ebaõige kohtunik ja otsus kuulub kohustuslikus korras tühistamisele hoopis

§ 36lg 1 p.

1 alusel. Seega kuulub Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari
2. a. otsus tühistamisele ja asi saatmisele uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Juhindudes

§-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas:

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
2. veebruari
3. a. otsus haldusasjas nr. II-3-19/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus.
4. Kassatsioonkaebus rahuldada.
5. Tagastada Projekteerimise Instituudile EKE Projekt ja aktsiaseltsile Eesti Külaehitus kassatsioonikautsjon kummalegi 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
6. juunil
7. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel