3-1-1-36-99 KOHTUMÄÄRUS Tartus 13. aprillil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Ott Järvesaar ja Uno Lõhmus vaatas avalikul kohtuistungil läbi vande

§ 17

lg 4 ja § 164 lg 1 järgi (RT III 1997, 16, 162), ei saa kohtu luba käsitada iseseisva kohtulahendi alaliigina. Kriminaalmenetluse seaduse mõtte ja kriminaalmenetluse teoorias aktsepteeritud arusaama kohaselt vormistatakse kõik kohtu menetlusotsustused eranditult kas kohtumääruse või kohtuotsusena. Seega saab KrMK § 412 lg 1 alusel kohtule esitatav vara üleandmise määrus olla käsitatav kohtumääruse projektina, mis iseseisvalt, ilma kohtu märketa, ei oma mingit juriidilist jõudu. Kohtumääruse projekt omandab juriidilise jõuga kohtumääruse kvaliteedi pärast seda, kui kohus on sellele teinud loa andmist kinnitava märke.

1. AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 on esitatud nende kohtumääruste loetelu, mida saab vaidlustada erikaebe korras. Selles loetelus ei sisaldu KrMK § 412 lg 1 alusel vara välisriigile üleandmise kohta tehtavat kohtumäärust.
2. AKKS § 68 lg-s 2 sätestatu kohaselt saab kõigi teiste kohtumääruste peale, mida erikaebe korras vaidlustada ei saa, esitada vastuväiteid kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendi vaidlustamisel apellatsiooni - või kassatsiooni korras. KrMK § 412 lg 1 alusel vara välisriigile üleandmise kohta tehtavat kohtumäärust aga ei saa vaidlustada ka AKKS § 68 lg 2 alusel, sest kriminaalmenetlus, milles vara üleandmist taotletakse, ei ole mitte Eesti vaid vastava välisriigi kriminaalmenetlus ja seetõttu ei saa selles kriminaalasjas Eestis põhimõtteliselt tekkida ei apellatsiooni- ega kassatsioonimenetlust.
3. Käsitletaval juhul on tegemist Rootsi kriminaalmenetlusega ja Eesti osa selles kriminaalmenetluses seisneb
4. veebruaril
5. a ratifitseeritud Väljaandmise Euroopa Konventsioonist tulenevate õigusabi kohustuste täitmises. Kui taotleja- ja taotletava riigi vahelisi suhteid nagu mistahes teisigi riikidevahelisi suhteid reguleeritakse eeskätt rahvusvahelise õigusega, siis taotletava riigi (antud juhul Eesti) ja üksikisiku vahelisi suhteid reguleeritakse selle riigi põhiseaduste ja teiste siseriiklike seaduste alusel. See tähendab, et KrMK
6. peatükis sätestatu alusel mistahes põhiõiguste piiramisi, sealhulgas ka vara välisriigile üleandmist otsustades peab kohus kõigi Eestis kehtivate põhiõiguste tagamiseks järgima kõiki Eestis kehtivaid põhiõiguste piiramise seaduslikke tingimusi. Muuhulgas tähendab see ka kohtukaebe õiguse tagamise kohustust isikule, kelle vara on kohtumääruse alusel otsustatud üle anda välisriigile, sest Põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kuivõrd käesoleval juhul on põhiõiguste piiramine seaduseandja poolt sätestatud KrMK
7. peatükis, siis kuuluvad ka sellega seonduvad vaidlused lahendamisele kriminaalmenetluse normide järgi.
8. Ülalesitatud järelduse selgituseks tuleb siinkohal märkida, et kohtukaebe õiguse instituudi mõttest ja põhiõigusliku kohtukaebeõiguse tagamise vajadusest tulenevalt on Riigikohtu praktikas ka varem AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 ettenähtud erikaebe võimalusi laiendatud. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt
9. jaanuari
10. a määruses M. V.

§ 143

lg 2 p-de 1 ja 11 ; § 185 lg 2 ning § 186 järgi asutud seisukohale, et erikaebe korras peab olema võimalik vaidlustada ka KrMK § 159 korras sundpaigutamist meditsiiniasutusse, sest selle meetme kasutamine on sisuliselt vahi alla võtmisega täiesti analoogiline isiku liikumisvabaduse kui põhiõiguse piiramine (RT III 1998, 10, 106). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a määruses M. J. S.

§ 15

lg 1 ja § 101 p 1 järgi on aga asutud seisukohale, et kohtukaebe instituudi loogikast tulenevalt võib AKKS § 68 lg 1 p 9 alusel olla erikaebe korras vaidlustatav lisaks kaebuste käiguta jätmisele ka kaebuste läbivaatamata jätmine (RT III 1998, 14, 150).

1. Arvestades erikaebe võimaluste laiendamisele suunatud Riigikohtu praktikat ning lähtudes KrMK § 1 pst 4 sisuliselt tulenevast Riigikohtu kohustusest lahendada küsimusi, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud seaduse kohaldamisel, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks ka KrMK § 412 lg 1 alusel vara välisriigile üleandmise kohta tehtava kohtumääruse vaidlustamist erikaebe korras.
2. Käsitletava kaebuse läbivaatamisel tõusetus kriminaalmenetluses mitmeid seadusandja poolt seni üheselt lahendamata probleeme, seetõttu peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks selgitavalt märkida järgmist. 7.
3. Üldaktsepteeritult on kriminaalmenetluses põhiõiguste piiramine vältimatu. Vastavalt põhiseaduse §-le 11 tohib põhiõigusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Ei põhiseadusest, muudest Eesti Vabariigi seadustest ega ka mitte Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulene nõuet, et kõiki kriminaalmenetluses asetleidvaid põhiõiguste piiramise juhtusid peaks olema obligatoorselt võimalik vaidlustada riigi kõrgeimas kohtus. Rõhutagem siinjuures, et iga konkreetse vara välisriigile üleandmise juhtumi puhul on vaidlusküsimustest " kas vara üleandmine on siseriiklikult lubatav ja otstarbekas " viimane kahtlemata valdavalt faktiline ja mitte õiguslik küsimus ning ei peaks juba seetõttu olemuslikult üldse kuuluma kassatsioonikohtu pädevusse. 7.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab, et vara välisriigile üleandmiseks tehtud kohtu määruse peale esitatud erikaebust läbivaatav kohus peab sisuliselt kontrollima, kas loa andmine oli siseriiklikult lubatav ja otstarbekas. Seejuures tuleb kontrollida ka seda, kas üleantava vara võetus või arestimine on toimunud seaduslikult ning on täidetud KrMK §-s 411 sätestatud nõuded. Eeltoodu alusel ja juhindudes Põhiseaduse § 24 lg-st 5 ; AKKS § 72 lg-st 2 ning KrMK § 1 p-dest 1 ja 4, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
4. Tühistada Tallinna Linnakohtu
5. jaanuari
6. a määrus, millega jäeti käiguta T. P. esindaja vandeadvokaat Tiit Kollomi apellatsioonkaebus Tallinna Linnakohtu poolt
7. jaanuaril
8. a antud loa peale T. P. sõiduauto Rootsi Kuningriigile üleandmiseks ning Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. veebruari
10. a määrus, millega jäeti linnakohtu eeltoodud määrus muutmata.
11. Saata erikaebus lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
12. Erikaebus rahuldada.
13. Kassatsioonkautsjon tagastada. Määrus jõustub
14. aprillil
15. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik Kergandberg, Kohtu liikmed. Uno Lõhmus, Ott Järvesaar