KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. augustil 2000. a 3-1-1-79-00 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuist

§ 40

lg 1 sätetele ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liideti mõistetud karistused ning lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust.

§ 45sätetele loeti I.

V. karistustähtaja hulka vahi all viibitud aeg alates

1. novembrist
2. a kuni
3. veebruarini
4. a, s. o 2 kuud ja 16 päeva. I. V. lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud ja 14 päeva vabadusekaotust.

§ 40

lg 3 sätetele liideti mõistetud karistusele täielikult Kohtla-Järve Linnakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning I. V. lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 9 kuud ning 14 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
3. veebruar
4. a. Ida-Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu I. V. I. V. vaidlustas talle mõistetud karistuse selle ranguse motiivil.
7. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. mai
9. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
10. veebruari
11. a otsus osaliselt. I. V. arvestati KrK § 45 alusel karistuse tähtaja hulka vahi all viibitud aeg,
12. detsembrist
13. a kuni
14. veebruarini
15. a, s.o 1 kuu ja 26 päeva. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele Kohtla-Järve Linnakohtu
16. novembri
17. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 kuud ja 14 päeva. Lõplikuks karistuseks mõisteti I. V. 1 aasta ja 7 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kriminaalkolleegiumi otsuses märgiti: " V. mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu
18. novembri
19. a otsusega 6 kuud vabadusekaotust, samast kuupäevast võeti ta vahi alla ja seega kohtupäevaks oli V. seda karistust ära kandnud 2 kuud ja 16 päeva. Jäi kanda 3 kuud ja 14 päeva. Käesolevas kriminaalasjas võeti V. vahi alla
20. detsembril
21. a kohtu alla andmise määrusega ja seega KrK § 45 alusel oli tal kohtupäevaks kantud 1 kuu ja 26 päeva. Järelikult käesolevat karistust jäi V. kohtupäevast alates kanda 1 aastat 4 kuud ja 4 päeva, millele tuleb liita eelmise otsuse järgi kandmata karistus, see on 3 kuud ja 14 päeva. Seega võib maksimaalne karistus olla vaid 1 aasta 7 kuud ja 18 päeva, mitte 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva, nagu otsustas maakohus." Menetlus Riigikohtus
22. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. mai
24. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs. Protesti esitaja palub ringkonnakohtu otsuse tühistada I. V. lõpliku karistuse mõistmise ja eelvangistusaja korduva arvestamise osas. Kassaator ei nõustu I. V. karistuse kergendamisega, leides, et ringkonnakohus on põhjendamatult lugenud ajavahemiku
25. detsembrist
26. a kuni
27. veebruarini
28. a kahekordselt tema kantud karistuse hulka. Kassatsioonprotestis märgitakse, et nimetatud ajavahemik loeti I. V. kantud karistuse hulka nii Kohtla-Järve Linnakohtu
29. novembri
30. a otsuse järgi, kui ka käesolevas kriminaalasjas karistuse mõistmisel. Lisaks eeltoodule leiab kassaator, et apellatsioonikohus on I. V. KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmisel maakohtu poolt kohaldatud karistuste täieliku liitmise põhimõtte asemel rakendanud osalist liitmist, jättes selles osas oma otsustuse motiveerimata. Nendel kaalutlustel taotleb kassaator Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
31. mai 2000.a otsuse tühistamist I. V. süüdistusasjas viimasele lõpliku karistuse mõistmise ja eelvangistusaja korduva arvestamise osas.
32. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas kassatsioonprotesti ning I. V. kaitsja, kes vaidles protestis esitatud seisukohale vastu, leidis: 4.1 I. V. suhtes on Kohtla-Järve Linnakohtu
33. novembri
34. a otsusega valitud tõkendiks vahi all pidamine ja sellest kuupäevast alates on arvestatud temale mõistetud kuuekuulise vabadusekaotuse kandmist. Ida-Viru Maakohtu
35. veebruari
36. a otsusega on talle täiendavalt mõistetud ühe aasta ja kuuekuulisest vabadusekaotusest maha arvatud eelmise kohtuotsuse järgi kantud karistuse osa "
37. novembrist
38. a kuni
39. veebruarini
40. a. Viimati nimetatud kohtulahendi apellatsioonikorras läbivaatamisel on Viru Ringkonnakohtu
41. mai
42. a otsusega omakorda loetud kantud karistuse hulka vahi all viibitud aeg
43. detsembrist
44. a kuni
45. veebruarini
46. a. Seega on nimetatud menetlusdokumentide järgi arvestatud kahekordselt kantud karistusena ajavahemik
47. detsembrist
48. a kuni
49. veebruarini
50. a s.o üks kuu ja 26 päeva. 4.2 I. V. KrK § 40 lg 3 järgi lõpliku karistuse mõistmisel on apellatsioonikohus motiveerimatult ja otsuse resolutiivosas sellele viitamata kasutanud maakohtu poolt kohaldatud täieliku liitmise põhimõtte asemel karistuste osalist liitmist. 4.3 Need apellandi etteheited I. V. kriminaalõiguslikule kohtlemisele on kooskõlas kriminaalasjas olevatele menetlusdokumentidega ja viitavad kriminaalõiguse kohaldamise vigadele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
51. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
52. mai
53. a otsus I. V. mõistetud lõpliku karistuse osas.
54. Saata kriminaalasi selles osas arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
55. Mõista I. V. välja kohtukulu 867 krooni 30 senti riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
56. augustil
57. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kivi, Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep