Obsah (4)

§ 139§ 40§ 41§ 45

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. oktoobril 2001. a 3-1-1-93-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi vaatas 11. septembril 2001

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 195 lg 3, § 184 lg 1 ning 1842 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M.G. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Narva Linnakohtu 21. septembri 2000. a otsusega tunnistati M.G. süüdi ja teda karistati

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 6 kuuks, § 184 lg 1 järgi arestiga kolmeks kuuks, § 1842 lg 1 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning § 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastaks.

§ 40

lg 1 alusel, liites need karistused osaliselt, mõisteti talle kuritegude kogumi eest karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust.

§ 41lg 1 alusel liideti osaliselt mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 12.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud kandmata karistus (8 kuud vabadusekaotust) ning M.G. lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
2. detsember
3. a. Sama otsusega mõisteti süüdi ka A.T..
4. Narva Linnakohtu
5. septembri
6. a otsuse vaidlustasid kohtualused M.G. ja A.T.. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
9. septembri
10. a otsus osaliselt.

§ 45sätete alusel arvestati M.G.

kantud karistustähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, kokku 1 aasta 7 kuud ja 20 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 10 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. detsember
2. a.
3. Riigiprokuröri Alar Kirsi kassatsioonprotesti alusel tühistas Riigikohtu kriminaalkolleegium
4. aprilli
5. a otsusega Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. detsembri
7. a otsuse M.G. ja A.T. süüdistusasjas täies ulatuses ning saatis kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks.
8. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. mai
10. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
11. septembri
12. a otsus muuhulgas M.G.le lõpliku karistuse mõistmise osas. M.G. lõplikuks karistuseks, mis mõisteti

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 195 lg 3; § 184 lg 1 ja § 1842 lg 1 järgi, loeti

§ 40lg 1 alusel 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust.

Karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. detsember
2. a. Menetlus Riigikohtus
3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. mai
5. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu M.G., kes palub kergendada talle

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 195 lg 3 ning 1842 lg 1 järgi mõistetud karistusi ning lõplikku karistust. Kassatori arvates on mõistetud karistus põhjendamatult karm. Samuti juhib ta tähelepanu asjaoludele, et tal on alaline elukoht, et ta õppis enne karistuse kandmist kolled"is ning tema tervislik seisund on halb. M.G. kahetseb oma tegu ning on nõus hüvitama tsiviilhagid.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esinenud kaitsja asus apellatsioonikohtu otsuse eestikeelse tõlke teksti analüüsides seisukohale, et vaidlustatud kohtuotsuse resolutiivosa ei vasta KrMK § 275 lg 1 ja 2 nõuetele ning taotles kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Prokurör leidis, et kohtulahendite puudused on apellatsioonikohtu poolt kõrvaldatud ja otsuse tõlke arvustatav stiil ei kahjusta otsuse originaali mõistetavust.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kasseeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. 7.1 Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsusega on kõrvaldatud M.G. kriminaalõigusliku kohtlemise sisulised ja menetluslikud puudused, millele viitas
5. aprilli
6. a otsuses Riigikohtu kriminaalkolleegium. 7.2 Läbivaadatavas kriminaalasjas on M.G-le karistuse mõistmisel arvestatud nii

1. peatükis sätestatud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid kui ka konkreetseid norme ja tuldud põhjendatult järeldusele, et korduvalt kuritegusid toime pannud isikuna välistas M.G. ise võimaluse kergemate karistusliikude valikuks. Kõiki tema poolt rõhutatud asjaolusid kajastab keskmistest võimalikest karistusmääradest lühiajalisema vabadusekaotuse kohaldamine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
2. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a kohtuotsus M.G. süüdistusasjas muutmata.
5. M.G. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6. Välja mõista M.G-lt riigieelarve tuludesse 867 krooni 30 senti kohtukulu vandeadvokaat Aino-Eevi Lukase esinemise eest. Kohtuotsus jõustub
7. oktoobril
8. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Rätsep Liikmed Jüri Ilvest, Lea Kivi