← Eesti

3-4-1-7-01

ERIARVAMUS Me jääme eriarvamusele Riigikohtu üldkogu

  1. oktoobri
  2. a otsuse Tallinna Halduskohtu taotluse tunnistada Relvaseaduse § 28 lg 1 p 6 kehtetuks suhtes järgnevates küsimustes. Esiteks. Meie arvates ei ole põhiseadusevastane kehtestatud piirang, mis keelab andmast relvaluba isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata sellest, kas karistatus on kustunud või kustutatud.
  3. jaanuarist
  4. a jõustunud Relvaseaduse § 28 lg 1 p 6 sõnastusest nähtub seadusandja tahe mitte anda relva soetamise või omandamise luba isikule, kes on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, sõltumata sellest, kas tema karistatus on kustunud või kustutatud. Selle piirangu eesmärgiks oli kriminaalkorras karistatud isikute poolt lähtuvate võimalike ohtude ennetamine inimeste elule ja tervisele. Tahtlikud kuriteod on kõige ohtlikumad ühiskonna vastu suunatud teod. Arvestades kõrget kuritegevuse taset ja riigivõimu kohustust kaitsta üliolulisi väärtusi- inimese elu ja tervist, oli tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud isikute suhtes seadusandja õigustatud ja kohustatud rakendama täiendavaid piiranguid, mis takistasid neid relvi omamast. Kas piirangu tegemisel lähtutakse erinevate tahtlike kuritegude laadist ja raskusest (mida peab õigustatuks ja põhjendatuks ka üldkogu) või süü vormist, on seadusandja otsustada. Kehtestatud piirang väljendas avalikku huvi piirata kriminaalkorras karistatud isikute õigust soetada relvi, oli eesti ühiskonnas õigustatud ja vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks ning seega proportsionaalne. Teiseks. Tunnistades põhiseadusevastaseks ja kehtetuks Relvaseaduse § 28 lg 1 p 6 lõigu "olenemata sellest, kas karistatus on kustunud või kustutatud", antakse võimalus soetada relvi kõigil isikutel, kes on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest karistatud ja kelle karistusandmed ei sisaldu karistusregistris, sh ka kõige raskemaid kuritegusid toimepannud isikutel. Kehtiv Relvaseadus annab ammendava loetelu füüsilisele isikule soetamisloa või relvaloa andmist välistavatest asjaoludest. Sellest loetelust on nüüd välja jäetud võimalus keelduda relvaloa andmisest isikule, kes on toimepannud raske tahtliku kuriteo, kuid kelle kohta andmed karistusregistris puuduvad, kui teisi välistavaid asjaolusid ei esine. Üldkogu soostus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsuses väljendatud seisukohaga, et seadusandja peab andma seaduse rakendajale võimaluse arvestada relvaloa taotleja isikut ja tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kuid tunnistades Relvaseaduse § 28 lg 1 p 6 osaliselt kehtetuks, pole seaduse rakendajal jätkuvalt sellist võimalust, sest Relvaseaduses sisalduv ettekirjutus on imperatiivne. Allakirjutanud on seisukohal, et Relvaseaduse § 28 lg 1 p 6 osalise kehtetuks tunnistamisega võib tekkida ebamõistlik õiguslik olukord, mil raske tahtliku kuriteo eest karistatud isik võib saada veel kehtiva Relvaseaduse alusel relva soetamise või omandamise loa. Tartus
  7. oktoobril 2001 Riigikohtunikud Lea Kivi, Lea Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.