3-1-3-16-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril
2. a 3-1-3-16-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas
3. oktoobril
4. a toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja I.T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa I.T. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
5. I.T. tunnistati Tallinna Linnakohtu
6. detsembri
7. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja teda karistati rahatrahviga 200 päevamäära, s.o 3000 krooni. I.T. mõisteti süüdi selles, et ta
8. augustil
9. a kella 11.00 ja 11.40 vahel koos isikuga, kelle suhtes oli kriminaalasja menetlus eraldatud, tungis lukkude lõhkumise teel korterisse aadressiga Tallinn K x-xxx, kust varastas N.I-le kuuluvat vara kokku 1891 krooni eest. Kohtuotsusega muudeti I.T. suhtes valitud tõkend, vahi all pidamine, tõkendiks allkiri elukohast mittelahkumise kohta kuni kohtuotsuse jõustumiseni. I.T. vabastati kohtusaalis vahi alt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt viibis I.T. vahi all alates
10. augustist
11. a kuni
12. detsembrini
13. a, mil ta vabastati vahi alt, s.o 3 kuud ja 8 päeva. Tallinna Linnakohtu
14. detsembri
15. a otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. jaanuari
17. a otsusega. Menetlus Riigikohtus
18. Järgnevalt varavastaste kuritegude toimepanekut jätkanud ja nende eest korduvalt vabadusekaotusega karistatud I.T. esitas Riigikohtusse avalduse
19. aasta maikuus. Selles palub ta parandada viga Tallinna Linnakohtu
20. detsembri
21. a otsuses. Avaldaja leiab, et teda karistati ühe kuriteo eest kahe karistusega. I.T. selgitab, et ta viibis sama teo eest 3 kuud ja 8 päeva vahi all ning kandis ka kohtuotsusega mõistetud karistuse 3000 kroonise rahatrahvi näol. Avaldaja leiab, et linnakohus rikkus KrK § 45 sätteid, sest ei arvestanud karistuse tähtaja hulka tema poolt vahi all viibitud aega.
22. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära I.T. kaitsja, kes taotles avalduse rahuldamist ja prokuröri, kes leidis, et avaldus tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata, leiab, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt AKKS § 777 lg-le 1 võib süüdimõistetu Riigikohtule esitada avalduse kohtuvea parandamiseks ühe aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. I.T. poolt vaidlustatud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle viie aasta, mille vältel on tulnud kohtutel tema õiguskuulekuse äratamiseks korduvalt rakendada kriminaalõiguslikke meetmeid. Kahtlused, et vaidlustatud kohtulahendiga võidi kahjustada I.T. põhiseaduslike õiguste realiseerimist, puuduvad. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 777 lg-st 1 ja § 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
23. Tallinna Linnakohtu
24. detsembri
25. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
26. jaanuari
27. a kohtuotsused I.T. suhtes jätta muutmata, avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.
28. Välja mõista I.T-lt riigieelarve tuludesse 1115 krooni 10 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
29. oktoobril
30. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher