lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, seega ka kahju hüvitamise hagi esitamise õigus. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus tuvastas, et hagejale kuulub kahjustatud elamust 2197/4034 mõttelist osa, kuid mõistis hageja kasuks välja hüvitise kogu tuvastatud kahju eest.
K § 458 alusel, kuid ei tuvastanud, et kollektori ehitus oli seotud suurema ohuga lähikonnale ning ei põhjendanud, miks tuleb Tallinna linna antud asjaoludel lugeda suurema ohu allika valdajaks. Tunnelkollektori omandiõiguslik kuuluvus ei oma asjas tähtsust. Kui kahju tekitati ehitustegevusega ja see on kvalifitseeritav kõrgema ohu allika valdamisena, saab valdajaks TsK § 458 tähenduses lugeda vaid selle vahetut valdajat. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et Tallinna linn oli rajatava objekti valdaja või vahetult seotud selle rajamise protsessiga. Linnakohus, asudes seisukohale, et kostja tegevus ei olnud seotud suurema ohuga lähikonnale, ei hinnanud tõendeid kahju olemasolu, selle suuruse ja tekkimise põhjuste kohta. Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja lahendas asja sisuliselt, andes hinnangu kõigile nimetatud tõenditele. Ringkonnakohus oleks pidanud kohtuotsuse muutmisel saatma asja tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Tõendite hindamine apellatsioonimenetluses on vastavalt TsMS §-le 308 lubatud erandlikel tingimustel. See välistab poolte kaebeõiguse tõenduslikus osas, sest Riigikohus ei hinda tõendeid. Kohus pole põhjendanud, miks ta ei usu tunnistaja G. Pogorelova ütlusi ega arvesta teisi tõendeid hoone seisundi kohta enne tunnelkollektori ehitamise algust. Sellega on rikutud TsMS § 227 lg-t 1 ja § 231 lg-t 4. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohus rakendas õigesti
Kahjustatud hoone kaasomanikuna on hageja õigustatud nõudma hüvitist kogu varale tekitatud kahju eest. Asja on kaasatud kolmandate isikutena hageja poolel ka teised kaasaomanikud, kes ei esitanud vastuväiteid hageja nõudele. TsK § 458 sõnastus viitab tegevusele, mis on seotud suurema ohuga lähikonnale. Milline tegevus on seotud suurema ohu allikaga, otsustatakse asjaolude alusel. Kui nimetatud sätte rakendamise eelduseks olekski valduse olemasolu, on kostja valdajaks
Kollektorit ehitati kostja rahastamisel ja ülesandel, mida tuleb vaadelda tegutsemisena kostja korralduste alusel tema majapidamises või ettevõttes. Ringkonnakohus hindas tõendeid vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule. TsMS § 228 ei erista tõendite hindamise esma- või teistkordsust ega välista tõendite hindamise võimalust apellatsioonimenetluses. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Riigikohtu istungil jäi kostja esindaja esitatud kassatsioonkaebuse juurde ja palus selle rahuldada. Hageja esindaja palus jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et kuna tunnelkollektor kuulus ehitamise kestel Tallinna linnale ja kollektori ehitust korraldas linnaasutus, siis peab ta TsK § 458 alusel vastutama hagejale tekitatud kahju eest. Vastavalt TsK §-le 458 on organisatsioonid ja kodanikud, kelle tegevus on seotud suurema ohuga lähikonnale (transpordiorganisatsioonid, tööstusettevõtted, ehitused, autovaldajad jt) kohustatud hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju, kui nad ei tõenda, et kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Seega pidi TsK § 458 kohaldamiseks apellatsioonikohus tuvastama, et Tallinna linn teostas faktilist võimu suurema ohu allika üle. Kuna apellatsioonikohus seda asjaolu otsuses ei tuvastanud, siis polnud tal alust TsK § 458 kohaldada. See, et Tallinna linn oli tunnelkollektori omanik ja ehitust korraldas linnaasutus, ei tähenda, et Tallinna linna tegevus oli seotud suurema ohuga lähikonnale. Seega ei nõustu kolleegium ka vastustaja seisukohaga, et Tallinna linna tegevust tuleb lugeda seotuks suurema ohuga lähikonnale tulenevalt
lõikest 3, sest kollektorit ehitati kostja rahastamisel ja ülesandel.
lg 3 sätestab, et valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Asjas pole tuvastatud, et tunnelkollektori ehitustöödel andis korraldusi Tallinna linn. Kolleegium ei soostu kassatsioonkaebuse seisukohaga, et
lõike 4 kohaselt võib kaasomanik nõuda ühisele asjale tekitatud kahju hüvitamist vaid osas, mis vastab tema osale ühises asjas. Vastavalt
lõikele 4 on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.
lg 1 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kolleegium on seisukohal, et nendest sätetest tulenevalt võib kaasomanik kolmandalt isikult nõuda ühisele asjale tekitatud kogu kahju hüvitamist. Õige ei ole kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus oleks pidanud saatma asja tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 308 käsitleb uute tõendite esitamist apellatsioonikohtule. Sellest sättest ei tulene tõendite hindamise erandlikkus apellatsioonimenetluses. Asjas esitati tõendid esimese astme kohtule ning ringkonnakohtul oli vastavalt TsMS § 330 lõikele 4 õigus neile oma otsuses tugineda. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et Tallinna linna kassatsioonkaebuselt on kassatsioonkautsjon tasutud ekslikult. TsMS § 57 lg 4 kohaselt on riik ja kohalik omavalitsusüksus kautsjoni tasumisest vabastatud. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2001. a otsus tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroo Paul Varul AS-le 26. aprillil 2001. a tasutud kautsjon 3070 (kolm tuhat seitsekümmend) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.