Obsah (7)

§ 58§ 59§ 17§ 266§ 263§ 218§ 311

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. oktoobril 2001. a 3-1-1-96-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher vaatas 18. septembril

§ 58lg 1 ja 59 lg 1 järgi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa K.K.

esindaja Reet Relvik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Toomas Liidja koostas
2. veebruaril
3. a haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et ASi O ametiisik K.K. rikkus Jäätmeseaduse § 18 lg 1, § 19 lg 1, § 30 lg 1 ja lg 3 p-de 1, 2 ning Välisõhu kaitse seaduse § 11 lg 4 p 3 nõudeid ning pani seega toime haldusõigusrikkumised

§ 59lg 1 ja § 58 lg 1 järgi.

1. Lääne-Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega lõpetati K.K. haldusõiguserikkumise asjas menetluse

§ 17alusel.

Kohus vabastas K.K. halduskaristusest haldusõiguserikkumise vähese tähtsuse tõttu ning piirdus hoiatusega. Kohus leidis, et AS O poolt loomsete jäätmete põletamine ei olnud Jäätmeseaduse ega Välisõhu kaitse seaduse rikkumine. Haldusõiguserikkumise moodustab ilma kehtiva jäätmeloata papi põletamine, kuid sellel on vähene tähtsus. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et asja menetluse ajal saadi nõutav jäätmeluba.

1. Lääne-Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Keskkonnainspektsioon, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist K.K-le halduskaristuse määramise kohta välisõhu kaitse nõuete ja jäätmete tekke vältimise ning jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest. Apellatsioonkaebust motiveeriti sellega, et haldusõiguserikkumist ei moodustanud ainult papi kahjutustamine ilma kehtiva jäätmeloata. Menetluse lõpetamisel

§ 17

alusel oleks kohus pidanud

§ 266lg 7 alusel tegema vastava kande haldusõiguserikkumise protokolli.

Vastavalt Loomatauditõrje seaduse § 19 lg-le 5 peavad loomsete jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted omama Jäätmeseaduse alusel väljastatud jäätmeluba või jäätmete käitluslitsentsi. Sellist luba kontrollimisel ei esitatud. Apellant leidis, et kohus ei ole haldusõiguserikkumise protokollis kirjeldatud tegude suhtes andnud õiguslikku hinnangut ja ei ole asja arutamisel välja selgitanud, kas haldusõiguserikkumise protokollis märgitud haldusõiguserikkumine on toime pandud. Sellega on kohus rikkunud

§ 263nõudeid.

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsusega rahuldati Keskkonnainspektsiooni apellatsioonkaebus osaliselt. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse resolutiivosa. Kriminaalkolleegium lõpetas K.K. süüdistuses

§ 59

lg 1 järgi haldusõiguserikkumise asja menetluse vastavalt

§ 218

lg 1 p-le 1 seoses haldusõiguserikkumise koosseisu puudumisega ning tunnistas K.K. süüdi haldusõiguserikkumise toimepanemises

§ 58lg 1 järgi.

Seoses õiguserikkumise vähese tähtsusega vabastati K.K.

§ 17alusel halduskaristusest ja piirduti hoiatusega.

Ülejäänud osas jäeti Lääne-Viru Maakohtu

1. aprilli
2. a otsus muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus on õigesti leidnud, et K.K. ei ole toime pannud

§ 59lg 1 ettenähtud õiguserikkumist.

Kriminaalkolleegium nõustus maakohtu motiividega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Samuti nõustus ringkonnakohus maakohtu järeldustega osas, et K.K. on toime pannud haldusõiguserikkumise

§ 58

lg 1 järgi, kuna pappi põletati ilma erisaasteloata, mis on Välisõhu kaitse seaduse § 11 lg 4 p 3 kohaselt nõutav. Kolleegium leidis, et antud õiguserikkumine on vähese tähtsusega, mistõttu haldusõiguserikkuja vabastamine halduskaristusest ja piirdumine hoiatusega on põhjendatud. Ringkonnakohus leidis, et kuigi maakohtu otsuse resolutiivosa ei ole kooskõlas otsuse motiveeriva osa ja Haldusõigusrikkumiste seadustiku nõuetega, ei ole antud rikkumine selline, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja seda on võimalik parandada apellatsioonmenetluses. MENETLUS RIIGIKOHTUS

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisik T. Liidja. Kaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks saatmist. Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt ei ole kohtud arutanud haldusõiguserikkumise protokollis fikseeritud haldusõiguserikkumist. Protokollis ei ole fikseeritud papi põletamist ilma erisaasteloata ning selles osas ei ole haldusõiguserikkumise menetlust alustatud. Tegelik haldusõiguserikkumine on kirjas haldusõiguserikkumise protokollis. Lääne-Viru Maakohus ja Viru Ringkonnakohus ei ole välja selgitanud, kas K.K. ametiisikuna korraldas AS O hulgikaubanduse ja tapamaja jäätmete veo ja ladestamise Rakvere vallas ilma jäätmeloata ja ei korraldanud jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale isikule. Asjasse mittepuutuv on ringkonnakohtu seisukoht loomsete jäätmete põletamise osas. Motiveeritud seisukoht oleks tulnud võtta hulgikaubanduse ning tapamaja jäätmete veo, ladestamise ja üleandmise toimumise või mittetoimumise asjus, selleks jäätmeloa kohustuslikkuse ja selle tegevuse või tegevusetuse Jäätmeseadusele vastavuse asjus. Haldusõiguserikkumise protokollis fikseeritud rikkumise toimumise või mittetoimumise välja selgitamata jätmisega on kohus rikkunud

§ 263nõudeid.

Kokkuvõttes on kohtud K.K.

§ 58

lg 1 järgi alusetult süüdi tunnistatud, sest selles osas ei ole haldusõigusrikkumise protokolliga menetlust alustatud.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab K.K., et kaebus on alusetu. Kohtud on tõendeid igakülgselt uurinud ja oma järeldusi põhjendanud. Haldusõiguserikkumise protokollis on väidetava rikkumise kirjeldus ebaselge. Ei ole arusaadav, millise õigusaktiga oli tema tegevus vastuolus.
2. Riigikohtu istungil jäi K.K. esindaja kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde ja taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Riigikohus nõustub K.K. poolt kassatsioonkaebuse vastuses esitatud seisukohaga, et haldusõiguserikkumise protokollis on väidetava rikkumise kirjeldus ebaselge. Ei ole arusaadav, milline konkreetne tegevus moodustab iga loetletud õigusnormi rikkumise sisu. 8.
4. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks korrata Riigikohtu halduskolleegiumi
5. oktoobri
6. a määruses nr III-3/3-2/95 väljendatud seisukohta, et vastavalt

§-le 263 peab kohtunik haldusõiguserikkumise asja arutamisel selgitama, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud. Siinjuures peetakse silmas just seda haldusõiguserikkumist, mille kirjeldus peab olema esitatud haldusõiguserikkumise protokollis. Selleks, et kohtul oleks võimalik kindlaks teha, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud, peab haldusõiguserikkumise protokollis toodud teo kirjeldusest selguma, mida konkreetselt tegi väidetav haldusõiguserikkuja. 8.

1. Haldusõiguserikkumise protokollis on järgmine teo kirjeldus "K.K. AS O ametiisikuna, kelle kirjalike töökohustuste hulka kuulub jäätmemajanduse korraldamine ja kes vastutab keskkonnakaitse nõuete täitmise eest AS O poolt, on korraldanud R vallas AS O hulgikaubanduse ja tapamaja jäätmete veo ja ladustamise firma tootmiskompleksist 100 m kaugusele. Nimetatud kohas ladustatakse ja põletatakse oksi, toiduainete " tomatid, apelsinid jne - papp-, puit- ja plasttaarat ning linnusõnnikut koos allapanuga. Ladestuskohas vedeleb üksikuid loomade kehaosade tükke. AS O ei oma jäätmeluba. Jäätmeid ei ole üle antud jäätmeluba omavale isikule. Jäätmeid on põletatud, kontrolli momendil hoidla suitseb. Sellega rikuti Jäätmeseaduse § 18 lg 1, § 19 lg 1, § 30 lg 1, lg 3 p 1 ja 2 ning Välisõhu kaitse seaduse § 11 lg 4 p
2. Vastutuse selle haldusõigusrikkumise eest näevad ette

§ 59lg 1 ja § 58 lg 1." 8.3.

Haldusõiguserikkumise protokollist ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, milliseid jäätmeid ilma jäätmeloata ladustati ning milliseid jäätmeid ilma vastava erisaasteloata põletati. Ladustamise ja põletamise erinevast olemusest tulenevalt ei ole aga võimalik samu jäätmeid üheaegselt ladustada ja põletada. Ka rikutakse jäätmete ladustamisel ilma jäätmeloata ning jäätmete põletamisel ilma erisaasteloata erinevates õigusaktides toodud norme ning nende rikkumiste eest sätestavad vastutuse erinevad

normid "

§-d 58 ja

1. 8.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna

§ 58

lg 1 ja § 59 lg 1 on blanketsed normid siis peab haldusõiguserikkumise protokollis olema näidatud konkreetsed eriseaduste sätted, milliseid haldusvastutusele võetud isik on rikkunud. Samuti peab protokollis olema näidatud haldusvastutusele võetud isiku tegevus, milles väljendub iga eriseaduse sätte rikkumine. Käesolevas asjas on

§ 59

lg 1 osas haldusõiguserikkumise protokollis viidatud tervele reale Jäätmeseaduse sätetele ilma, et oleks näidatud, milles seisnes K.K. tegevus iga sätte rikkumise osas. Seega on kohtud õigesti asunud seisukohale, et K.K. tegevuses ei ole haldusõiguserikkumise koosseis

§ 59lg 1 järgi tuvastatud.

8.5. Kohtud on tuvastanud, et K.K. on rikkunud Välisõhu kaitse seaduse § 11 lg 4 p 3 nõudeid, kuna ta põletas jäätmeid ilma erisaasteloata. Selline tegevus on kohtute poolt õigesti kvalifitseeritud

§ 58lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest.

Selle haldusõiguserikkumise koosseis oli kohtutel võimalik tuvastada seetõttu, et seonduvalt haldusõiguserikkumise koosseisuga

§ 58

lg 1 järgi on haldusõiguserikkumise protokollis viidatud konkreetselt ühele Välisõhu kaitse seaduse sättele ning selle sätte rikkumine sisaldub ka K.K. teo kirjelduses. Kassaatori väide, et haldusõiguserikkumise protokollis ei ole sellist rikkumist kirjeldatud ei vasta tegelikkusele, sest vastasel korral jääb hoopiski arusaamatuks, miks on protokollis tehtud viited Välisõhu kaitse seaduse § 11 lg 4 p-le 3 ja

§ 58lg-le 1.

Samuti ei nähtu protokollist, et K.K.t oleks süüdistatud jäätmete ladestamises. Protokollis on kirjeldatud jäätmete ladustamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 311

lg-st 3, § 324 lg 1 p-st 1 ja § 326 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus K.K. haldusõiguserikkumise asjas muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
4. Kassatsioonikautsjon kanda riigituludesse. Kohtumäärus jõustub
5. oktoobril 2001 ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Ott Järvesaar Liikmed Lea Kivi, Peeter Vaher