KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. oktoobril 2001. a 3-1-1-101-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher vaatas 2. oktoobri
§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.
Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. O.-i kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. M. O. tunnistati Narva Linnakohtu 2. veebruari 2001. a otsusega süüdi
§ 139
lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
- august
- a. Kantud karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg
- kuni
- märtsini ja
- kuni
- juunini
- a, s.o 4 päeva. Sama otsusega tunnistati süüdi V. B., V. J., V. A. ja O. S.
- Narva Linnakohtu eeltoodud otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse teiste hulgas M. O. ja tema kaitsja Mihhail Korlenko, kes palusid M. O.-le mõistetud karistuse kergendamist. M. O. palus arvestada karistuse aja algust
- juunist
- a, s.o päevast, mil ta vahistati.
- Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
- veebruari
- a otsus osaliselt. M. O.le mõisteti
§ 139
lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust.
§ 40
lg 3 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust, millest arvestati maha Narva Linnakohtu
- juuni
- a otsuse järgi kantud karistus 2 kuud aresti ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 4 kuud vabadusekaotust.
§ 45alusel arvestati kantud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.
kuni
- märtsini
- a, s.o 2 päeva,
- kuni
- juunini
- a, s.o 2 päeva,
- augustist
- a kuni
- maini
- a, s.o 8 kuud ja 24 päeva - kokku 8 kuud ja 28 päeva. Ringkonnakohtu otsuse järgi jäi M. O.-l karistust kanda 7 kuud ja 2 päeva vabadusekaotust. Karistusaja alguseks loeti
- maid
- a. Muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata, M. O.-i apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, kuid tema kaitsja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, s.t jättis kohaldamisele kuulunud seaduse kohaldamata. Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et M. O. pani käesoleva asja kuriteoepisoodid toime
- märtsil
- a ja
- juunil
- a, s.o enne Narva Linnakohtu
- juuni
- a otsust ning sellest tulenevalt tuleb tema lõplik karistus mõista
§ 40lg 3 järgi.
Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-35-97 ja 3-1-1-44-97 väljendatud seisukohale, arvas ringkonnakohus M. O.-i lõplikust karistusest maha Narva Linnakohtu
- juuni
- a otsuse järgi mõistetud ja ärakantud karistuse 2 kuud aresti. Menetlus Riigikohtus
- Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu M. O. ja kassatsioonprotesti osakonda juhtiv riigiprokurör Jüri Pikma. 4.1 M. O. ei ole nõus, et tema karistusaja alguseks on loetud
- juuni
- a asemel
- august 2000 a. Ta palub karistuse mõistmisel võtta arvesse tema perekondlikku seisundit ja töökohalt antud positiivset iseloomustust ning soovib karistuse kergendamist. 4.2 Kassatsioonprotesti esitaja leiab, et ringkonnakohus, mõistes M. O.-le lõpliku karistuse
§ 40
lg 3 järgi, kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust..
§ 40
lg 3 kohaselt " " liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse ärakandmata osa täies ulatuses või osaliselt või loeb kergema karistuse kaetuks raskema karistusega." Kassaator leiab, et kuritegude toimepanemise ajal kehtinud
§ 40
lg 3 redaktsioon ei võimalda täielikult ärakantud karistuse mahaarvamist hilisemas asjas mõistetud karistusest. Küll aga oli see võimalik nimetatud paragrahvi kuni
- veebruarini
- a kehtinud sõnastuses ning ringkonnakohtu otsuses viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-44-97 käsitabki
§ 40lg 3 varasemat, s.o kuni 5.
veebruarini
- a kehtinud redaktsiooni. Kassaator leiab, et teine ringkonnakohtu otsuses viidatud Riigikohtu otsus nr 3-1-1-35-97 on vastuoluline ning sellest juhindumine ei olnud asjakohane.
- Riigikohtu istungil toetas riigiprokurör esitatud kassatsioonprotesti ja taotles selle rahuldamist, kassatsioonkaebuse palus jätta rahuldamata. Kaitsja arvates kuulub M. O.-i kassatsioonkaebus rahuldamisele, kassatsioonprotest tuleb jätta rahuldamata.
- Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. 6.1 Alusetu on M. O.-i taotlus lugeda karistuse kandmise aja alguseks
- juuni
- a, sest ta kandis alates
- juunist
- a karistust 2 kuud aresti linnakohtu
- juuni
- a otsuse järgi ja see arvati lõplikust karistusest maha kui hiljem tuvastatud konkurentsi järgi mõistetud karistus.
- juunist kuni
- juunini
- a vahi all viibitud aeg arvestati samuti maha tema lõplikult mõistetud karistusest. Seega on M. O.-i poolt
- augustini
- a vahi all viibitud aeg juba ringkonnakohtu poolt maha arvestatud kandmisele kuuluvast karistusest. Samuti leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et puudub alus M. O.-le mõistetud karistuse kergendamiseks, sest ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ja eelnevalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. 6.2 Jättes rahuldamata kassatsioonprotesti, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada, jäädes oma varasema seisukoha juurde, et kui isik on eelmise kohtuotsusega hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluva kuriteo eest mõistetud karistuse täielikult ära kandnud, arvatakse see lõplikust karistusest lihtsalt maha. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a kohtuotsus M. O.-i süüdistusasjas
§ 139lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi muutmata.
- M. O.-i kassatsioonkaebus ja prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.
- Välja mõista M. O.-lt riigieelarve tuludesse 867 krooni ja 30 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
- oktoobril
- a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Jüri Ilvest, Peeter Vaher