← Eesti

3-1-1-98-01

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. oktoobril 2001 3-1-1-98-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas
  2. septembril 2001.a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi S.H. haldusõiguserikkumise asja HÕS § 1031 lg 1 järgi Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S.H. ja tema esindaja vandeadvokaadi vanemabi Jaak Pikma. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Ida-Viru Politseiprefektuuri liikluspolitsei vaneminspektor Igor Penkin koostas
  4. mail
  5. a S.H.le haldusõiguserikkumise protokolli HÕS § 1031 lg 1 sätestatud õiguserikkumise toimepanemise kohta. Protokollis toodud haldusõiguserikkumise kirjelduse järgi tuli S.H. poolt juhitud sõiduautol
  6. mail
  7. a kell 22.00 Kohtla-Järvel S tn x maja ees ratas alt ära ja veeres otsa kõnniteel liikunud jalakäijale. Autojuht ei veendunud enne väljasõitu sõiduki korrasolekus ega jälginud teel olles selle tehnoseisundit, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Juht lahkus õnnetuse sündmuskohalt politseid teavitamata, kuid teatas õnnetusest Päästeameti häirekeskusele. Ida-Viru Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissar Herman Piirsalu
  8. augusti
  9. a otsusega karistati S.H-t HÕS § 1031 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks.
  10. S.H. kaebuse alusel arutas seda haldusõiguserikkumise asja Kohtla-Järve Linnakohus. Kohus rahuldas oma
  11. detsembri
  12. a otsusega kaebuse, tühistas ametiisiku otsuse ja lõpetas asjas menetluse.
  13. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rahuldas oma
  14. märtsi
  15. a otsusega Ida-Viru Politseiprefektuuri apellatsioonkaebuse, tühistas linnakohtu otsuse ja jättis Ida-Viru Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissari H. Piirsalu otsuse muutmata.
  16. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas
  17. juuni
  18. a määrusega ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata ülemkomissari poolt määratud karistus ja saatis asja selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  19. Viru Ringkonnakohus muutis oma
  20. juuli
  21. a otsusega ülemkomissar H. Piirsalu
  22. augusti
  23. a otsusega määratud karistuse ja karistas S.H-t HÕS § 1031 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks ja rahatrahviga viiekümne päevapalga ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub käesoleva haldusõiguserikkumise asja materjalidest, et S.H. taotles oma kaebuses linnakohtule taotlenud talle ametiisiku poolt määratud karistuse vähendamist või ametiisiku otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Seega on ringkonnakohtu pädevuses halduskaristuse kergendamine. MENETLUS RIIGIKOHTUS
  24. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse S.H. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Jaak Pikma, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Ühtlasi taotleb esindaja vastavalt HÕS § 3511 lg 1 õigusabi eest makstud tasu hüvitamist riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 6.1 Kassaator leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu otsus on põhjendatud ja vastab asja tehioludele ning juhul kui helistati Päästeameti häirekeskusele, tuleb lugeda see võrdsustatuks politseisse teatamisega, kuna häirekeskusel on kohustus politseid liiklusõnnetusest informeerida. 6.2 Viru Ringkonnakohus tegi otsuse
  25. juulil
  26. a ja täisotsuse said menetlusosalised kätte
  27. juulil
  28. a, s.o rohkem kui aasta hiljem haldusõiguserikkumise toimepanemisest.
  29. mail
  30. a kehtinud HÕS § 30 lg 4 redaktsioon sätestas, et halduskaristust ei või määrata, kui haldusõiguserikkumisest on möödunud vähemalt üks aasta. Hilisemad HÕS § 30 muudatused raskendavad S.H. olukorda ja ei ole seega kohaldatavad.
  31. Vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustu politseiprefekt A. Uibo kaebusega ja leiab, et võimalikele menetlusnormi rikkumistele on hinnangu andnud Riigikohus ja need ei leidnud kinnitust. Karistuse määramine ringkonnakohtu poolt ei olnud aegunud, kuna pidevalt toimusid kohtuprotsessid ja aegumistähtaeg peatus.
  32. Riigikohtu istungil toetasid S.H. ja tema esindaja kassatsioonkaebust.
  33. Kriminaalkolleegium märgib, et kuna Riigikohus on samas haldusõiguserikkumise asjas oma
  34. juuni
  35. a määrusega nr 3-1-1-75-01 võtnud seisukoha kassatsioonkaebuse motiivide suhtes liiklusõnnetusest teatamise kohta, puudub alus nendele uuesti hinnangu andmiseks.
  36. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et õigusrikkumise aegumise küsimuse lahendamisel kuulub kohaldamisele õiguserikkumise ajal kehtinud HÕS § 30 redaktsioon.
  37. mail
  38. a kehtinud redaktsioonis nägi HÕS § 30 lg 4 ette järgmist: "Ühelgi juhul peale §-s 141 sätestatud haldusõiguserikkumiste ja käesoleva paragrahvi
  39. lõikes sätestatud juhtudel ei või halduskaristust määrata, kui haldusõiguserikkumise päevast, jätkuva haldusõiguserikkumise korral selle avastamise päevast, on möödunud üks aasta või rohkem aega." Seega tuleb kassaatori väidete objektiivseks hindamiseks kaaluda, millal ja kelle poolt S.H-le halduskaristus määrati. Kassaatori arvates tegi seda Viru Ringkonnakohus
  40. juulil
  41. a, s.o rohkem kui aasta pärast haldusõiguserikkumist. Selle seisukohaga ei saa nõustuda järgmistel kaalutlustel.
  42. HÕS § 189 lg 2 kohaselt on HÕS § 1031 sätestatud haldusõiguserikkumise asjades halduskaristuse määramise õigus kõrgemal politseiametnikul ning vanempolitseiametnikul (politseiasutuse struktuuri- või allüksuse juhil). Kohtuniku ainupädevust halduskaristuse määramisel käsitleb HÕS § 186 lg 1, mille kohaselt karistamine HÕS §-s 1031 sätestatud haldusõiguserikkumise asjades ei kuulu üldjuhul kohtuniku pädevusse. Siiski võib kohtunik lahendada HÕS §-s 1031 sätestatud õiguserikkumise asja, kuid mitte karistuse määrajana vaid ametiisiku poolt tehtud otsuse vaidlustamise korral selle vaidluse lahendajana. Seega on S.H-le halduskaristuse määranud Ida -Viru Politseiprefektuuri vanempolitseiametnik - korrakaitseosakonna ülemkomissar - H. Piirsalu
  43. augustil
  44. a. Karistus määrati vähem kui kahe kuu möödumisel samas asjas kriminaalasja algatamisest keeldumisest, s.o rikkumise toimepanemise ajal kehtinud HÕS § 30 lg 2 redaktsiooni kohaselt enne haldusõiguserikkumise aegumist. Edasine asja käik ei kujuta endast S.H-le halduskaristuse määramist vaid vaidlust selle üle, kas talle
  45. augustil
  46. a määratud karistus põhineb seadusel ning vastab oma raskuselt HÕS §-s 18 toodud eesmärkidele. Seega Viru Ringkonnakohtu
  47. juuli
  48. a kohtuotsusega mitte ei karistatud S.H-t
  49. mail
  50. a toimepandud haldusõiguserikkumise eest vaid kergendati talle juba
  51. augustil
  52. a määratud halduskaristust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÕS § 324 lg 1 p -st 1, § 327 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Viru Ringkonnakohtu
  53. juuli
  54. a otsus S.H. haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 1031 järgi jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  55. oktoobril
  56. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.