Obsah (6)

§ 86§ 69§ 72§ 74§ 6§ 64

3-2-1-107-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. oktoobril 2001. a Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi OÜ Autoultra, Tõnu Pihlaku ja Silve Siideri vastu nõude tunnustamiseks AS Ühiskindlustus

§ 86lg 1 p 5 järgi viienda järjekoha nõudena.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Linnakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebuse nii hageja kui kostja S. Siider. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

1. märtsi
2. a otsusega linnakohtu otsuse ning uue otsusega jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peab kohus nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel tegema kindlaks, kas kostjad vaidlesid nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või selle rahuldamisejärgule vastu põhjendatult. Kostja S. Siider vaidles vastu põhjendatult, sest pankrotimenetluses nõude esitamisel rikkus ELKF

§ 69

lg 1, lisades nõudeavaldusele lepinguid, tõendamaks nõude sisu ja alust, kuid puudusid dokumendid, mis kinnitaksid nõude suurust. ELKF raamatupidamise andmete alusel koostatud õiend on fondisisene dokument. Pankrotimenetluses peab esitatud arvandmeid olema võimalik kontrollida neid kinnitavate tõendite abil. ELKF ja AS Ühiskindlustus vahel sõlmitud üleandmise-vastuvõtu aktist ei selgu, millistel tingimustel toimus kohustuste üleandminevastuvõtmine ning millised dokumendid aktis esitatut kinnitasid. Õiendist nähtuvalt on ELKF tasunud AS Ühiskindlustuse poolt tasumata kindlustushüvitisi kannatanutele, samuti edasikindlustajatele, kuid summa ei ole lõplik. Nõudesse on koondatud ka kahjud, mis ei ole veel tekkinud. Kohtumenetluse käigus loobus hageja nõudest T. Pihlaku vastu. Pankrotiseaduse kohaselt ei loeta nõuet tunnustatuks, kui sellele on võlausaldaja vastu vaielnud. Pankrotiseaduses puudub säte, mille kohaselt kui pankrotimenetluses nõudele vastuväiteid esitanud võlausaldaja enda nõuet ei tunnustata, nagu T. Pihlaku puhul, loetakse, et nõudele ei ole vastuväiteid esitatud. Kostja S. Siider esitas

1. aprillil
2. a kirjaliku avalduse, milles võttis hagi õigeks, kuid hiljem loobus sellest. Linnakohus on õigesti leidnud, et kostjal on õigus protsessi käigus oma seisukohta muuta. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Esitatud kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi uueks läbivaatamisele samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebuse põhjendustel oleks kohus pidanud esmalt määratlema ELKF ja AS Ühiskindlustus vahelise õigussuhte ning andma selle hinnangu. Kindlustustegevuse seadus, mille § 65 lg 3 kohaselt rahuldatakse kindlustuslepingutest tulenevad nõuded eelisjärjekorras, jõustus
3. augustil
4. a, pärast nõuete kaitsmise koosolekut. Kui õigusliku vaidluse tekkimise momendil puudus materiaalõiguses regulatsioon asja lahendamiseks, tuleb lähtuda seaduse üldisest mõttest, seega tänasest antud valdkonna õiguslikust regulatsioonist. ELKF loobus hagist T. Pihlaku vastu, kuna nõuete kaitsmise koosolekul T. Pihlaku nõuet ei tunnustatud ning T. Pihlak ei esitanud hagi oma nõude tunnustamiseks. Seega ei ole T. Pihlak võlausaldaja

§ 72ja § 74 mõttes.

Kostja S. Siider esitas

1. aprillil
2. a kohtule kirjaliku hagi õigeksvõtu avalduse. Selline protsessitoiming kostja poolt on lõplik ning seadusel ei põhine ringkonnakohtu järeldus, et hagi õigeksvõtust on võimalik loobuda. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja AS Autoultra, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ning palus selle rahuldada. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde. Kostja S. Siideri esindaja kassatsioonkaebust ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 72

lg 2 sätestab isikute ringi, kelle vastuvaidlemise tõttu jääb nõue või selle rahuldamisjärk tunnustamata. Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise

§ 74lg 1 kohaselt võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus.

Kostjaks kohtus on nõudele või selle rahuldamisjärgule nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaielnud võlausaldaja või halduri vastuvaidlemise puhul võlgnik, keda esindab haldur. Võib tekkida olukord, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördu. Sellist isikut ei saa enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik. Järelikult ei pea ELKF saama T. Pihlaku suhtes nõude tunnustamise kohta kohtuotsust. Hagist loobumise osas juhib kolleegium tähelepanu TsMS §-le 182 lg 3, mille kohaselt selgitab kohus hagejale, keda ei esinda advokaat, enne hagist loobumise vastuvõtmist selle protsessitoimingu tegemise tagajärgi. S. Siider esitas eelmenetluses linnakohtus kirjaliku hagi õigeksvõtmise avalduse. Hagi õigeksvõtmise korral teeb kohus TsMS §-st 182 lg 9 lähtudes kindlaks, kas see protsessitoiming ei riku vastavalt TsMS §-le 116 teiste protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve ning et omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ja see ei rajane eksimusel. Hagi omaksvõtu läbi loeb kohus tõendatuks hagi aluseks olevad asjaolud ning tugineb neile oma lahendis. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kuni kohus ei teinud S. Siideri hagi õigeksvõtmise avaldusele rajanevat otsust, sai S. Siider hagi õigeksvõtmisest loobuda. Olenevalt asjaoludest võib kostja selline käitumine kujutada protsessiõiguste pahatahtlikku kasutamist. Kui sellega kaasneb asja arutamise edasilükkamine, kuulub kohaldamisele TsMS § 60 lg 5.

§ 6

lg 3 kohaselt kohaldatakse kindlustusseltside suhtes pankrotiseadust, kui kindlustustegevust reguleerivatest seadustest ei tulene teisiti.

§ 64

lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses esitada nõude, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ja mis põhineb võlal, mille tasumise tähtpäev on saabunud või mille tasumise tähtpäev loetakse saabunuks sama seaduse §-s 21 sätestatud alustel. ELKF esitas hagi AS Ühiskindlustuse pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks erinevatel alustel kogusummas 11 081 206 krooni 39 senti. Hagi jäeti rahuldamata põhjustel, et 1) ELKF on rikkunud

§ 69

lg 1, jättes nõuete kaitsmise koosolekule esitatud nõudeavaldusele lisamata nõude sisu, alust ja suurust tõendavad dokumendid. Nõude tõendamiseks esitatud õiendis sisalduvaid arvandmeid peab olema võimalik kontrollida neid kinnitavate tõendite abil; 2) nõudesse on koondatud kahjud, mida pole veel tekkinud; 3) ELKF on tasunud AS Ühiskindlustuse poolt tasumata kindlustushüvitisi ja makseid edasikindlustajatele, kuid summa pole lõplik. Pankrotimenetluses nõude tõendamise osas jääb kolleegium oma

1. septembri
2. a otsuses tsiviilasjas 3-2-1-97-01 esitatud seisukoha juurde. Linnakohus luges nõude tõendatuks. Ringkonnakohus pole kooskõlas TsMS §-dega 93 ja 95 välistanud hageja esitatud õiendit kui tõendit nõude kohta. Pidades vajalikuks õiendis toodud andmete kontrollimist, tuli tulenevalt TsMS §-st 171 lg 1 anda hagejale võimalus nõude täiendavaks tõendamiseks. Apellatsioonikohus on jätnud analüüsimata ELKF nõude sisu, aluse ja suuruse. Nii hõlmas esitatud nõue ka LKS § 14 lg 6 alusel tasumisele kuulunud maksetest tekkinud võlgnevust. Samuti on ringkonnakohus oma otsuses märkinud, et ELKF on tasunud AS Ühiskindlustuse poolt tasumata hüvitisi ja makseid, kuid summa ei ole lõplik. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei tunnustata LKS § 14 lg 6 alusel esitatud nõuet või nõuet juba tasutud hüvitiste ja maksete osas. Eelnevaga on rikutud TsMS § 330 lg
3. Apellatsioonikohus peab asja uuel läbivaatamisel kontrollima, milline ELKF esitatud nõue vastab

§-le

2. augustil
3. a jõustunud KTS § 65 lg 3 kohaldatavuse osas märgib kolleegium järgmist. Tulenevalt TsÜS §-st 170 lg 2 kohaldatakse enne seadusemuudatuse jõustumist tekkinud ja jõustumise ajal kestvale õigussuhtele muudetud seadust, kui seaduses ei sätestata teisiti. Seega on KTS § 65 lg 3 asjas kohaldatav, kui ELKF nõue tuleneb kindlustuslepingust. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Eesti Liikluskindlustuse Fondile
6. aprillil
7. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. A. Kull, H. Jõks, T. Vernik