3-1-1-108-01

KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. oktoobril
2. a. 3-1-1-108-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Ott Järvesaar vaatas
3. oktoobril
4. a toimunud avalikul kohtuistungil läbi J. T. erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. augusti
6. a määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata süüdistatava J. T. ja tema kaitsja vandeadvokaadi Ruth Sild"i erikaebused Lääne Maakohtu kohtuniku
7. augusti
8. a määruse peale tõkendina kohaldatud vahi all pidamise kohta
9. augustini
10. a. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa J. T. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. J. Tarakanov peeti kinni
12. märtsil 2001.a ja tema suhtes kohaldati tõkendina vahi all pidamist, mille tähtaega pikendati. Talle esitati süüdistus KrK § 141 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi selles, et ta
13. märtsil
14. a koos teiste isikutega pani toime röövimised M. T. ja A. S. korterites. J. T. end süüdi ei tunnistanud.
15. Süüdistatava vahi all pidamise tähtaeg lõppes
16. augustil
17. a. Samal päeval taotles Lääne Politseiprefektuuri juhtivinspektor Elle Teder süüdistatava vahi all pidamise tähtaja pikendamist
18. augustini
19. a põhjendusega, et see aeg on vajalik eeluurimise jätkamiseks, kuid süüdistatav võib vabaduses olles kõrvale hoiduda kriminaalmenetlusest ja panna toime uusi kuritegusid. Lääne Maakohtu kohtunik, olles eelnevalt küsitlenud süüdistatavat kaitsja osavõtul, andis
20. augustil
21. a loa pidada J. T.-t vahi all uurija poolt taotletud tähtaja lõpuni.
22. Kohtu määruse peale esitasid erikaebuse J. T. ja tema kaitsja vandeadvokaat Ruth Sild, kes taotlesid määruse tühistamist. Kaitsja erikaebuse motiivides väideti, et süüdistatava vahi all pidamise tähtaeg lõppes Vangistusseaduse § 104 lg 3 kohaselt
23. augustil
24. a päeval kell 12.
25. Kohtunik arutas uurija taotlust õhtul kell 19.30, mil süüdistatav oleks pidanud olema vabastatud. Sellistel asjaoludel ei olnud kohtunikul õigust J. T. vahi all pidamise tähtaega pikendada. Lisaks on rikutud KrMK § 73 lg 5 nõudeid sellega, et kohtuniku määrus ei olnud varustatud pitsatiga. Analoogilised motiivid olid esitatud ka J. T. erikaebuses.
26. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis oma
27. augusti
28. a määrusega esitatud erikaebused läbi vaatamata. Kriminaalkolleegium ei hinnanud pitsatijäljendi puudumist kohtuniku määrusel kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. Ka märkis ringkonnakohus, et Lääne Maakohtu kohtuniku määruse sõnastusest nähtub, et selle määrusega ei pikendatud süüdistatava vahi all viibimise tähtaega, vaid anti luba süüdistatava vahi all pidamiseks
29. augustini
30. a. Kriminaalkolleegium leidis, et esitatud erikaebused ei kuulu sisulisele läbivaatamisele, sest ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks on möödunud tähtaeg, milleni vahi all pidamiseks oli antud kohtuniku luba. MENETLUS RIIGIKOHTUS
31. Ringkonnakohtu määruse peale esitas erikaebuse J. T., kes palub tunnistada Lääne Maakohtu istung ebaseaduslikuks ja sellest tulenevalt tunnistada kehtetuks vahi all pidamise tähtaja pikendamise määrus. 5.1 Kaebuse motiivide kohaselt näeb Vangistusseaduse § 104 lg 3 ette, et kui vahistustähtaega ei pikendata, vabastatakse vahistatu vahistustähtaja viimasel päeval, milleks oli
32. august 2001.a, hiljemalt kell 12.00, kaebuse esitajat selleks ajaks ei vabastatud. Vahi all pidamist, mille tähtaeg on lõppenud, ei ole võimalik pikendada. Kaebuse esitaja leiab, et vajadusel oleks olnud võimalik vahi all pidamise tähtaega pikendada varem, kuna
33. augustil
34. a etapeeriti ta kolmeks päevaks Haapsallu. 5.3 Lääne Maakohtu kohtuniku määrus ei olnud varustatud pitsatiga. 5.4 Ringkonnakohus käsitles oma määruses vaid osa esitatud J. T. erikaebusest. Ringkonnakohtu teatis istungi toimumise kohta anti J. T.-le kätte
35. augustil
36. a, s.o vähem kui kaks ööpäeva enne istungi toimumist. Sellega rikuti süüdistatava võimalust esitada taotlusi. Samuti taotles süüdistatav võimalust istungist osa võtta, mida ei võimaldatud.
37. Riigikohtu istungil J. T. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa toetas erikaebust. Prokurör leidis, et probleemne oli vahi all pidamine pooleteise tunni ulatuses, s.o tööpäeva lõpust kohtuniku määruse tegemiseni, kuid see ei välista vahi all pidamise pikendamist.
38. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et puudub alus Tallinna Ringkonnakohtu
39. augusti
40. a määruse tühistamiseks.
41. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub erikaebuses toodud väitega, et Lääne Maakohtu
42. augusti
43. a määruse koostamise ajaks oli J. T. vahi all pidamise tähtaeg lõppenud. Seega pidanuks kohus lahendama küsimuse, kas J. T.-t oli alust vahi all pidamise pikendamise taotluse alusel uuesti vahi alla võtta. Selles osas on maakohtu nimetatud määrus ebajärjekindel, sest kohtunik on küll rahuldanud määruse resolutiivosa kohaselt uurija taotluse, kuid samas ei ole vahi all pidamise tähtaega pikendanud vaid on lubanud J. T.-t vahi all pidada kuni
44. augustini
45. a. Kuna aga vastavalt KrMK § 73 lg 51 sätestatule pikendatakse vahi all pidamise tähtaega vahi alla võtmist reguleerivate sätete alusel, tuleb mõlema protseduuri raames kontrollida ühtede ja samade õiguslike aluste olemasolu ja otsustada sarnane küsimus - kas isikult võtta ajutiselt enne kohtuotsuse tegemist vabadus või mitte. Seetõttu ei oma terminid "vahi alla võtmine" ja "vahi all pidamise tähtaja pikendamine" olulist sisulist erinevust. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Lääne Maakohus on
46. augustil
47. a J. T-i vahi all pidamise küsimuse otsustamisel kaalunud nii vahistamise materiaalseid kui ka menetluslikke aluseid ning tulnud põhjendatult järeldusele, et seda isikut peab hoidma vahi all kuni kohtuni. Riigikohtu kriminaalkolleegium, viidates siinkohal ka oma varasematele määrustele 3-1-1-12-00 (RT III, 00, 5, 52) ning 3-1-1-108-00 (RT III, 00, 27, 299), nõustub maakohtu seisukohaga.
48. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma
49. augusti
50. a määrusega erikaebused sisuliselt läbi vaatamata, kuna määruse tegemise ajaks oli möödunud tähtaeg, milleni oli antud kohtuniku luba süüdistatava vahi all pidamiseks, ja seega on kaevatav määrus kaotanud õigusliku sisu.
51. augustil
52. a viibis J. T. vahi all Lääne Maakohtu kohtuniku määruse alusel seoses tema kohtu alla andmisega
53. augustil
54. a, millega ühtlasi valiti kohtuliku arutamise ajaks tõkend vahi all pidamine. Seega oli ringkonnakohus õigustatud jätma erikaebuse läbi vaatamata. Sellise lahenduse puhul ei olnud ringkonnakohus kohustatud andma seisukohta kõikide erikaebustes esitatud motiivide suhtes.
55. AKKS § 39 lg 3 annab kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumiste loetelu. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt võib Riigikohus või ringkonnakohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ka teisi menetlusosaliste õiguste või muude kriminaalmenetluse eeskirjade rikkumisi, mis on takistanud või oleksid võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Pitsatijäljendi puudumist dokumendil ei ole AKKS § 39 lg 1 loetelus toodud. Kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et pitsatijäljendi puudumise puhul ei ole tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, sest dokumendi koostanud ametiisiku tahe on tekstis selgelt väljendatud ning kinnitatud tema allkirjaga.
56. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 g-st 3 ja § 72 g-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30 augusti
57. a määrus jätta muutmata ja J. T. erikaebus jätta rahuldamata. Mõista J. T.-lt riigieelarve tuludesse kohtukulu 371 krooni ja 70 senti kaitsja esinemise eest Riigikohtu istungil. Kohtumäärus jõustub
58. oktoobril
59. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar