3-1-1-105-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril
2. a 3-1-1-105-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas
3. oktoobril
4. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja U. M. süüdistuses KrK § 113 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa U. M. ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. U. M. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 113 järgi selles, et ta
6. juunil
7. a kella 18.00 paiku kutsus O. M.-i endaga kaasa oma krundi piirile ja hakkas teda süüdistama, et viimane on umbes 20 tonni raskuse kivi lükanud tema krundile. O. M.-i vastas, et ei tea kivi liigutamisest midagi. Kui O. M-i tahtis lahkuda, haaras U. M. vasaku käega O. M.-i paremast õlast, pööras ta ümber ja lõi parema käega talle näkku, mille tagajärjel O. M.-i kukkus vastu aeda. O. M.-i pöördus E. Haigla traumapunkti, kus tal fikseeriti kerged lühiajalist terviseriket põhjustavad kehavigastused. Tartu Maakohtu
8. aprilli
9. a otsusega mõisteti U. M. süüdistuses KrK § 113 järgi õigeks. Kohus leidis, et kohtualuse U. M.-i käitumises puudus tahtlus rikkuda kannatanu kehalist puutumatust. Krundi piiril tülitsemine ja selle käigus O. M.-i endast kaugemale tõukamine näitab, et U. M. tõukas kannatanut ettevaatamatusest. U. M.-il tahtluse puudumist kasutada kannatanu suhtes vägivalda näitab ka asjaolu, et ta ei rünnanud kannatanut kohe viimase kodus, vaid püüdis eelnevalt asja selgitada. Kuna kehalise puutumatuse rikkumine ettevaatamatuse tõttu ei ole kriminaalkorras karistatav ka siis, kui see põhjustas füüsilist valu, mõistis kohus kohtualuse õigeks.
10. Kannatanu esindaja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu
11. aprilli
12. a otsuse ja tunnistada U. M. süüdi KrK § 113 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kaebuses leiti, et kohus on asjas kogutud tõendeid vääralt hinnanud ja seetõttu ei vasta kohtu järeldused faktilistele asjaoludele.
13. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas
14. juuni
15. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse selles sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, tunnistas U. M.-i süüdi KrK § 113 järgi ja mõistis karistuseks rahatrahvi 50 päevamäära, s.o 1400 krooni. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kinnitavad tunnistajate V. A. ja E. M. ütlused, et U. M. lõi rusikaga kannatanut ja viimasel oli nägu verine. Kannatanu ütlusi talle tekitatud kehavigastuste kohta kinnitavad traumateatis ja eksperdi arvamus. Kuna kannatanu pöördus koheselt pärast kuriteosündmust E. haiglasse, siis on välistatud võimalus, et ta võis vigastused saada mujal. Tunnistaja E. T. kinnitas, et ta nägi ainult, kui U. M. tõukas kannatanut käega eemale. Ringkonnakohtu arvates ei välista E. T. ütlused tõendite kogumit, mis kinnitavad kannatanu löömist U. M.-i poolt. Kohtualuse U. M.-i ütlused, milles ta võtab omaks ainult kannatanu tõukamise, on vastuolus teiste tõenditega ning ringkonnakohtu arvates on need ütlused antud süü vähendamise motiivil. Eelnevast tulenevalt luges ringkonnakohus tõendatuks, et U. M. lõi tahtlikult O. M.-le rusikaga näkku ja tekitas kannatanule kerged lühiajalist terviseriket põhjustavad kehavigastused, s.o pani toime KrK § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUS RIIGIKOHTUS
16. Kassatsioonkaebuses palub kohtualune U. M. tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. juuni
18. a otsuse ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 4.1 Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole motiveerinud kohtualuse tahtlust kannatanu löömisel ja miks on jäetud arvestamata tunnistajate E. T. ning E. M.-i ütlustega tuvastatud asjaolu, et tekkinud tüli käigus lõi O. M.-i U. M.-i esimesena. 4.2 Spetsialistide arvamused ei kinnita, et just kohtualune oma löögiga põhjustas kannatanule peaaju vapustuse ja hamba kaotuse. Seega on ekslik ringkonnakohtu järeldus, et kannatanul tuvastatud kehavigastused on põhjuslikus seoses kohtualuse käitumisega. 4.3 Kassaator on seisukohal, et asudes hindama tõendeid valikuliselt ja ignoreerides täielikult esimese astme kohtu poolset hinnangut tõenditele, rikkus Tartu Ringkonnakohus KrMK § 274 p 3 sätteid, mis on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.
19. Vastuses kassatsioonkaebusele palub O. M.-i jätta Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõusse. Kannatanu leiab, et mittetahtlikult ei ole võimalik rusikaga näkku lüüa. Tartu Maakohus pidas põhjendamatult E. T. ütlusi teistest tõenditest usaldusväärsemaks ning hindas tõendeid valesti.
20. Riigikohtu istungil toetasid U. M. ja tema kaitsja kassatsioonkaebust ja taotlesid ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
21. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. juuni
23. a otsus on seaduslik.
24. Vastavalt AKKS § 65 lg-le 4 ei tuvasta Riigikohus faktilisi asjaolusid. Tartu Ringkonnakohtu poolt tuvastatud faktilistest asjaoludest nähtub, et U. M. lõi tahtlikult O. M.-le rusikaga näkku ja tekitas sellega kannatanule lühiajalist terviseriket põhjustavad kehavigastused. Seejuures on ringkonnakohus üksikasjalikult motiveerinud, miks ta ei nõustu maakohtu teistsuguste järeldustega, et omavahelise tüli käigus U. M. tõukas kannatanut ettevaatamatusest. Kriminaalkolleegium on kõiki tõendeid uurinud nende kogumis ja näidanud, et kannatanu järjekindlad ütlused U. M.-i poolt tahtliku löömise kohta on usaldusväärsed ja kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Pealegi on U. M. oma seletuses politseile sisuliselt omaks võtnud kannatanu löömise. Tartu Maakohus jättis otsuse tegemisel aga kannatanu ütlused arvestamata ning ei põhjendanud, miks ta seda tegi. Kõikidele kassatsioonkaebuses tõstatatud küsimustele on ringkonnakohtu otsuses sisuliselt vastatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega U. M.-i süüküsimuse lahendamisel ja rõhutab, et kohtuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja kassatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
25. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
26. juuni
27. a kohtuotsus U. M.-i süüdistusasjas KrK § 113 järgi jätta muutmata.
28. U. M.-i kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
29. Välja mõista U. M.-lt 743,40 krooni kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
30. oktoobril
31. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher