3-1-1-104-01

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril 2001 3-1-1-104-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas tõlgi Lüüli Lombi osavõtul
2. oktoobril
3. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. B. süüdistuses KrK § 187 lg 1 järgi Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V. B., tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
4. V. B. anti kohtu alla süüdistatuna valeandmete esitamise ja teabe varjamise eest KrK § 187 lg 1 järgi. Omades X Föderatsiooni kodaniku passi, varjas ta seda informatsiooni välismaalase passi taotlemisel
5. veebruaril
6. a Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida-Virumaa osakonnas. Välismaalase passi saamiseks esitatud taotluses kinnitas ta oma allkirjaga, et passi väljaandmise alused ei ole muutunud ja kõik taotluses näidatud andmed on õiged.
7. Ida-Viru Maakohtu
8. aprilli
9. a otsusega mõisteti V. B. õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud, et V. B. varjas tahtlikult vene kodakondsust. Kohus leidis, et taotluse esitamise ajal ei olnud ta teadlik, et alates
10. jaanuarist
11. aastast on Vabariigi Valitsuse
12. detsembri
13. a määrusega nr 425 kehtestatud kord, mille kohaselt tuleb välismaalase passi saamise taotlusesse märkida andmed olemasoleva või endise kodakondsuse kohta.
14. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Larissa Prokopenko apellatsioonprotesti, milles ta taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja V. B.-i süüditunnistamist KrK § 187 lg 1 järgi. Kohtualuse V. B.-i kaitsja Villem Ignatjev esitas apellatsioonprotestile vastuväited, milles leidis, et protest on põhjendamatu ning palus see rahuldamata jätta.
15. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. juuni
17. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
18. aprilli
19. a otsus. V. B. tunnistati KrK § 187 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati rahatrahviga 10 päevamäära, s.o 410 krooni. Prokuröri protest rahuldati. Kriminaalkolleegium nõustus apellatsioonprotesti seisukohaga, et isik tuleb võtta kriminaalvastutusele, kui ta paneb tahtlikult toime KrK § 187 lg 1 dispositsioonis kirjeldatud teo - esitab valeandmeid või varjab teavet välismaalase passi taotlemisel. KrK § 187 lg 1 ei ole blanketne norm ja selle sisustamine ei eelda viidet mingile muule normatiivsele aktile. Seega maakohtu otsuses toodud viited nii Välismaalaste seadusele kui ka Vabariigi Valitsuse
20. detsembri
21. a määrusele nr 404 ei ole asjakohased. Kriminaalkolleegium tuvastas teo subjektiivse külje - tahtluse - V. B.-i teo objektiivse külje kaudu. V. B. tõendas välismaalase passi väljaandmise taotlusel oma allkirjaga, et lahter "KODAKONDSUS" on õigesti täidetud sõnaga "UNDEFINED". Kohtualuse väide, et ta ei valda eesti keelt on ainetu, sest blanketi tekst oli dubleeritud nii vene kui ka inglise keelde. Võttes arvesse kohtualuse haridustaset ja elukogemust ning asjaolu, et sõna "UNDEFINED" esines ka tema esmases välismaalase passis, jõudis ringkonnakohus veendumusele, et selle sõna tähendus oli talle arusaadav. Asjaolu, et V. B. ei lugenud teise isiku poolt täidetud taotlust enne allkirjastamist läbi, ei vabasta teda vastutusest. Menetlus Riigikohtus
22. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. juuni
24. a otsuse peale esitas süüdimõistetu V. B. kassatsioonkaebuse, milles ta palub end süüdistuses KrK § 187 lg 1 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kassaator põhistab oma kaebust järgmiselt. 5.1 Ringkonnakohtu järeldused tema süüküsimuses on paljasõnalised, oletuslikud ja ei vasta faktilistele asjaoludele. Rajades oma otsuse oletustele, rikkus teise astme kohus KrMK § 268 lg 2 sätteid ning tõlgendas põhjendamatult kõik kõrvaldamata kahtlused kohtualuse kahjuks. 5.2 Ringkonnakohtu seisukoht, et KrK § 187 lg 1 ei ole blanketne norm ja sellest tulenevalt on esimese astme kohtu viited vastavatele õigusaktidele asjakohatud, on ebaõige. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et tema poolt 1.veebruaril
25. a täidetud taotlus ei sisaldanud Vabariigi Valitsuse
26. detsembri
27. a määrusega nr 425 kehtestatud nõuet, et passi taotleja teatab enda praeguse ja eelmise kodakondsuse. Kassaator leiab, et kuna temale esitatud taotluse blankett ei olnud vorminõuetele vastav, siis oli see kehtetu. 5.3 V. B.-i arvates tuleb kriminaalvastustele võtta kodakondsus- ja migratsiooniameti ametnik, kes, täites taotluse omakäeliselt, rikkus ametikohustusi ning pani tema nimel toime KrK § 187 lg-s 1 ettenähtud kuriteo.
28. Riigikohtu istungil toetasid V. B. ja tema kaitsja kassatsioonkaebust. Prokuröri arvates ei kuulu kaebus rahuldamisele.
29. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et vastavalt Isikut tõendavate dokumentide seadusele (
30. veebruaril
31. a kehtinud redaktsioonis, RT I 1999, 25, 365) on välismaalase pass isikut tõendav dokument, mis antakse välismaalasele Eesti Vabariigi poolt reisidokumendina ja millesse kantakse elamisloa ning vajaduse korral tööloa andmed (§ 2 lg 2 p 5 ja § 26 lg 1). Selle seaduse § 27 lg 1 kohaselt antakse välismaalase pass välja isikliku taotluse alusel välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada. Vastavalt sama paragrahvi lg-s 3 sätestatule, peab välismaalase passi väljaandmiseks välisriigi kodanikule välismaalane esitama oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmiseks või tõendama, et nimetatud nõusolekut ei ole võimalik saada.
32. Kriminaalasjas on tuvastatud, et V. B. on Vene Föderatsiooni kodanik ja talle on väljastatud
33. aprillil
34. a Vene Föderatsiooni kodaniku pass 43No
35. Seega juhindudes Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 27 lg-st 1, puudus alus V. B.-il välismaalase passi saamiseks, sest tal oli juba välisriigi reisidokument. Eirates sama paragrahvi lg-s 3 sätestatud nõuet, ei esitanud ta välisriigi kodanikuna välismaalase passi saamiseks kodakondsus- ja migratsiooniametile oma kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusolekut talle välismaalase passi väljaandmiseks ega ka tõendanud, et sellist nõusolekut pole võimalik saada.
36. Välismaalase passi teistkordsel taotlemisel
37. veebruaril
38. a, kehtis Vabariigi Valitsuse
39. detsembri
40. a määrusega nr 425 kinnitatud "Välismaalase passi ja ajutise reisidokumendi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu" (edaspidi - kord, RT I 1999, 100, 894). Selle korra p-de 23 ja 24 kohaselt esitatakse passi väljaandmise taotlemisel dokumente ja tõendeid, sh vormikohane taotlus; kodakondsuseta isikuks tunnistamist tõendav dokument ja selle koopia, kui taotleja on tunnistatud kodakondsuseta isikuks; kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse nõusolek taotlejale passi väljaandmiseks, kui taotleja kuulub välisriigi kodakondsusesse. Kui passi väljaandmist taotletakse teist või enamat korda, esitatakse passi väljavahetamise taotlemisel vormikohane taotlus, vajalikud dokumendid ning avaldus, milles taotleja kinnitab oma allkirjaga, et passi väljaandmise alused ei ole muutunud. (korra p 35).
41. V. B. ütluste alusel täidetud välismaalase passi väljaandmise/väljavahetamise taotluses sisalduvad isiku andmed tema kodakondsuse kohta (tl 15). Jättes taotluse täitnud ametniku informeerimata temal esinevast vene kodakondsusest ja kinnitades oma allkirjaga taotluse andmete õigsust, esitas V. B. välismaalase passi taotlemisel valeandmeid ja varjas üksnes temal teadaolnud teavet. Seetõttu nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses sisalduvate järeldustega V. B.-i süü tõendatusest KrK § 187 lg 1 järgi ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Asjaolu, et taotluse täitis kodakondsus- ja migratsiooniameti töötaja, ei välista V. B.-i süüd, sest tema ütlustele tuginedes taotlus täideti ja ta ise omakäeliselt kinnitas andmete õigsust.
42. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 63 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
43. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
44. juuni
45. a otsus V. B.-i süüdimõistmises ja karistamises KrK § 187 lg 1 järgi jätta muutmata.
46. V. B.-i kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
47. Välja mõista riigieelarve tuludesse kaitsjatasuna 743,40 kr. Otsus jõustub
48. novembril 2001 ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kivi Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher