3-3-1-40-01

3-3-1-40-01 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril 2001 Leoniida Rohtla kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korralduse tühistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. oktoobril 2001 avalikul kohtuistungil läbi Leoniida Rohtla kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. aprilli
4. a otsuse peale haldusasjas nr II-3/145/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Leoniida Rohtla ja Marta-Vilhelmine Aabi esindaja vandeadvokaat Ain Kiis. Istungisekretär oli Tiiu Varend. Tallinna Linnavalitsuse
6. märtsi
7. a korralduse nr 1507-k p-ga 1 otsustati MartaVilhelmine Aabile tagastada Tallinnas Adamsoni tn 30 asuv elamu. Kaebajale saadetud linnavalitsuse korralduse nr 1507-k kaaskirjas
8. märtsist 1998 paluti M.-V. Aabi "üleandmise-vastuvõtmise akti koostamiseks ja vajadusel ka lepingute sõlmimiseks pöörduda Tallinna Kesklinna Valitsuse poole, et täpsustada vara üleandmise-vastuvõtmise tähtaeg". Tallinna Linnavalitsuse
9. märtsi
10. a korralduse nr 1515-k p-ga 4 tunnistati Tallinna Linnavalitsuse
11. märtsi
12. a korraldus nr 1507-k kehtetuks ja p-ga 1 otsustati lõpetada Tallinnas Adamsoni tn 30 asuva elamu tagastamise menetlus, kuna õigustatud subjekt ei võtnud vara mõjuvate põhjusteta talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vastu. Korralduse õigusliku alusena oli ära näidatud ORAS § 12 lg 7 ja Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p
13. Marta-Vilhelmine Aab palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Tallinna Linnavalitsuse
14. märtsi
15. a korraldus nr 1515-k ja teha linnavalitsusele ettekirjutus talle õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluse jätkamiseks. Kaebuse väitel ei tundnud linnavalitsus huvi, miks vara ei ole vastu võetud. Kaebajal olid vara vastuvõtmata jätmiseks mõjuvad põhjused. Kaebaja saatis
16. aprillil 1998 linnaosa valitsusele tähtkirja, kus ta palus täpsustada elamu üleandmisevastuvõtmise tähtaega. Linnaosa valitsus jättis kaebajale vastamata. Linnavalitsusele oli teada, et kaebaja on kõrges vanuses ja halva tervisega ning et tema elukohaks on Ameerika Ühendriigid. Elamu üleandmise aeg oli kindlaks määramata. Tallinna Kesklinna Valitsuse
17. septembri
18. a kirjaga nr 1-22/2444 teatati Tallinna linna omandireformiametile, et Adamsoni tn 30 asuvat elamut ei ole tähtaegselt vastu võetud. See kiri ei saa olla vara tagastamata jätmise aluseks. Tallinna Halduskohtu
19. detsembri
20. a otsusega tühistati Tallinna Linnavalitsuse
21. märtsi
22. a korraldus nr 1515-k ja tehti linnavalitsusele ettekirjutus teatada tagastamismenetluse taastamisel õigustatud subjektiks tunnistatud M.-V. Aabile kirjalikult vara üleandmise tähtpäev, võimaldamaks tal teha menetluses vajalikke toiminguid. Kohus leidis, et tagastatud vara üleandmisevastuvõtmise korraldamine ei saa toimuda suvalisel ajal kolme kuu jooksul arvates õigustatud subjekti poolt vara tagastamise korralduse kättesaamisest, vaid selleks peab kohustud subjekt määrama konkreetse aja ja koha. Asjas ei leidnud kinnitust vara mõjuvate põhjusteta vastuvõtmata jätmine õigustatud subjekti poolt. Tõendatud on, et õigustatud subjekt pöördus Kesklinna Valitsuse poole, paludes määrata vara üleandmise-vastuvõtmise aeg. Haldusasja läbivaatamisele kolmanda isikuna kaasatud Leoniida Rohtla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes kohtuotsus tühistada ja jätta hoone kaebajale tagastamata. Apellant leidis, et vaidlustatud linnavalitsuse korralduse tühistamine on alusetu, sest kaebaja on vara tagastamise korralduse kätte saanud ja ta on asjaajamiseks volitanud oma tütart Krista Kanelit. Kaebaja ei ole teatanud mõjuvatest põhjustest vara vastuvõtmisega viivitamisel ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. Adamsoni tn 30 asuv elamu on erastatud endistele üürnikele, kelle hulka kuulub ka apellant. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
23. aprilli
24. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ja lisas, et halduskohus on õigesti kohaldanud ORAS § 12 lg-t 7 ja Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra sätteid. Kuna Tallinna Kesklinna Valitsus ei olnud kaebajale teinud teatavaks vara üleandmise-vastuvõtmise aega, oli ebaõige elamu tagastamise menetluse lõpetamine põhjusel, et õigustatud subjekt ei võtnud tähtaegselt vara vastu. L. Rohtla kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada kokkuvõtvalt järgmistel motiividel: kaebus on halduskohtule esitatud
25. märtsil
26. a tähtaja rikkumisega; kaebaja poolt Kesklinna Valitsusele kirja saatmine (vastuseks vara tagastamise korraldusele) ei ole tõendatud; kaebaja ei ole näidanud ära isikut, kellele vara üle anda, ega ole palunud vara vastuvõtmise tähtaja pikendamist. Ta ei võtnud vara talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul mõjuvate põhjusteta vastu. Seetõttu on vara tagastamise otsuse tühistamine põhjendatud; vaidlusaluse elamu korterid on erastatud ja ka maa erastamise menetlust on alustatud. Kassaator leiab, et ta on korteri omandanud seaduslikul teel ja tagastamismenetluse jätkamine rikuks tema õigusi, mis tulenevad Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 p-st
27. M.-V. Aab palub oma vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, leides, et see on esitatud tähtaega rikkudes. L. Rohtla ei ole kassatsioonkaebuses näidanud, millist materiaalõiguse normi on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on oluliselt rikutud. Kassatsioonkaebusest ei selgu isegi, mida selle esitaja taotleb. Seetõttu on võimatu esitada kassatsioonkaebusele põhjendatud vastuväiteid. Tallinna Linnavalitsus leiab vastuses, et kassatsioonkaebus on põhjendatud. Õigustatud subjekt ei võtnud tagastatud vara mõjuvate põhjusteta tähtaegselt vastu. Kohtud peavad koguma tõendeid, kas kaebaja õigusi on rikutud või mitte. M.-V. Aab ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit ega dokumenti, mis kinnitaks mõjuvaid põhjusi, miks ta ei saanud vara vastu võtta. Kohtud on vääralt leidnud, et vara üleandmise tähtaeg hakkab kulgema alles sellest momendist, kui õigustatud subjektile on teatavaks tehtud vara üleandmise aeg ja koht. See ei ole kooskõlas ORAS § 12 lg-ga
28. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht
29. M.-V. Aab leiab, et kassatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohtu otsus tehti avalikult teatavaks
30. aprillil
31. M.-V. Aabi esindaja vastuse kohaselt on kassatsioonkaebus esitatud
32. mail 2001 ja tähtaja ennistamist ei ole taotletud. HKMS § 53 lg 1 kohaselt võib pool või kolmas isik esitada ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest arvates. TsMS § 42 lg 2 kohaselt jäetakse pärast protsessitähtaja lõppemist esitatud kaebused ja muud dokumendid tähelepanuta. Riigikohtule esitatud materjalidest nähtub, et
33. aprillil 2001 on ringkonnakohtus registreeritud Leoniida Rohtla, Alina Vetrova, Margus Aroni ja Larissa Randrüüdi kassatsioonkaebus.
34. aprillil 2001 on L. Rohtla tasunud Riigikohtu arveldusarvele kautsjoni 800 kr. Tallinna Ringkonnakohus andis
35. mail 2001 kassaatoritele tähtaja kuni
36. maini 2001 kassatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks.
37. mail 2001 on L. Rohtla esitanud taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks.
38. mail 2001 esitas L. Rohtla uue kassatsioonkaebuse sama ringkonnakohtu otsuse peale.
39. mail 2001 saatis Tallinna Ringkonnakohus L. Rohtla kassatsioonkaebuse läbivaatamiseks Riigikohtule. Sellest lähtuvalt leiab Riigikohus, et L. Rohtla on esitanud kassatsioonkaebuse
40. aprillil 2001 ja tema poolt
41. mail 2001 esitatud kassatsioonikaebus kujutab protsessiõiguslikult endast täiendust, millega kõrvaldati kassatsioonkaebuse puudused. Vastavalt TsMS §-le 44 võib kohus pikendada kohtu poolt määratud tähtaega. Kuna ringkonnakohus on kassatsioonkaebuse Riigikohtule edastanud, on ta lugenud L. Rohtla kassatsioonkaebuse puudused kõrvaldatuks.
42. Kassaator on seisukohal, et käesolevas asjas ei oleks halduskohus tohtinud vaidlustatud korraldust tühistada. Vaidlustatud korraldus (vara tagastamise korralduse kui isikut soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamine linnavalitsuse poolt) peab tuginema õiguslikule alusele. Linnavalitsus on õigusliku alusena märkinud ORAS § 12 lg 7 ja Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (edaspidi Tagastamise kord) p
43. Sisulise motiivina on korralduse p-s 1 toodud põhjendus, et "õigustatud subjekt pärast tagastamise otsustamist ei võtnud mõjuvate põhjusteta talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vara vastu".
44. ORAS § 12 lg 7 sätestab: "Õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud vara tagastamise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja tagastamismenetlus lõpetatakse. Kui õigustatud subjekt pärast tagastamise otsustamist ei võta mõjuva põhjuseta talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vara vastu, tagastamismenetlus lõpetatakse ja tagastamise otsus tühistatakse. Nimetatud juhtudel vara kompenseerimise menetlust ei alustata.". Tagastamise korra p 40 lg 1 sätestab: "Kui valla- või linnavalitsus on andnud õigustatud subjekti taotlusel korralduse vara tagastamiseks, on õigustatud subjekt kohustatud selle vara vastu võtma hiljemalt kolme kuu jooksul vara tagastamise korralduse kättesaamise päevast arvates. Kui õigustatud subjekt ei saa mõjuvatel põhjustel vara selleks tähtajaks vastu võtta, peab ta sellest enne tähtaja möödumist teatama valla- või linnavalitsusele ja taotlema tähtaja pikendamist, näidates ära vara vastuvõtmist takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta.". Vara tagastamise korralduse tühistamist põhjusel, et õigustatud subjekt ei võta vara vastu, reguleerib ORAS § 12 lg 7 kolmas lause. Selle sätte tõlgendamisel tuleb arvestada ka sama lõike esimese ja teise lausega. Tagastamiskorralduse tühistamiseks peavad olema täidetud üheaegselt järgmised tingimused: - õigustatud subjektile peab olema kirjalikult teatatud tähtaeg, mille jooksul tuleb vara vastu võtta; - õigustatud subjekt peab olema jätnud tegemata omapoolsed toimingud; - toimingute tegemata jätmine peab olema takistanud vara üleandmist; - toimingud peavad olema jäänud tegemata ilma mõjuvate põhjusteta. Tagastamise korraldust ei saa ORAS § 12 lg 7 alusel tühistada, kui õigustatud subjekt ei saanud omapoolt vajalikku teha valla- või linnavalitsuse viivituse või tegevusetuse tõttu.
45. Kohtud on käesolevas asjas leidnud, et vara vastuvõtmise tähtaega ei ole õigustatud subjektile kirjalikult teatavaks tehtud ja et ainuüksi selle pärast on tagastamiskorralduse tühistamine alusetu. Kohtud on ekslikult asunud seisukohale, et tagastamiskorralduse tühistamine eeldab igal juhul, et õigustatud subjektile oleks teatavaks tehtud vara üleandmise konkreetne tähtpäev. ORAS § 12 lg-s 7 sätestatud "kirjalikult teatatud tähtajana" tuleb käsitada sama lõike esimese lause alusel Vabariigi Valitsuse poolt Tagastamise korra p 40 lg-s 1 kehtestatud vara vastuvõtmise tähtaega, milleks on kolm kuud vara tagastamise korralduse kättesaamise päevast arvates. See tuleneb ORAS § 12 lg 7 esimese lause koosmõjust, mille kohaselt õigustatud subjekt peab tegema tagastamiseks vajalikke toiminguid Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas see tähtaeg on õigustatud subjektile teatavaks tehtud. Tähtaja kirjalikku teatavakstegemist ei välista iseenesest asjaolu, et teadet sisaldav kiri on allkirjastamata või et selles ei ole märgitud kirja väljastanud haldusorganit. Näiteks kui tähtaeg oli teatavaks tehtud tagastamise korraldusele lisatud kaaskirjas, siis on võimalik mõistlikul viisil järeldada, et korralduse andnud haldusorgan on väljastanud ka kaaskirja. Samuti ei ole asjaajamiskorra nõuete mittejärgimine aluseks sellise teabe tähelepanuta jätmiseks.
46. Vara vastuvõtmise tähtaja teatavakstegemisega on aga täidetud vaid üks ORAS § 12 lg 7 kolmanda lause kohaldamise eeldustest. Õige on kohtute seisukoht, et vara vastuvõtmine ei saa toimuda suvalisel ajal kolme kuu jooksul arvates tagastamise korralduse jõustumisest. Tagastamise korra p 39 lg 3 paneb valla- või linnavalitsusele kohustuse korraldada vara üleandmine kolme kuu jooksul tagastamise korralduse vastuvõtmisest arvates. Vara üleandmist korraldades peab valla- või linnavalitsus tulenevalt Tagastamise korra p-st 36 muuhulgas teatama õigustatud subjektile üleandmise täpse tähtpäeva. Selle asemel võib linnavalitsus üleandmise täpse tähtpäeva temaga ka kokku leppida. Tähtpäeva kindlaksmääramiseks võib linnavalitsus paluda õigustatud subjektil pöörduda vara üleandmiseks kohustatud linna asutuse poole. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selgitada, kas vara jäi üle andmata linna asutuste või õigustatud subjekti tegevusetuse tõttu. Kassaatori ja linnavalitsuse väidet, et M.-V. Aabi poolt linnaosavalitsusele
47. aprillil 1998 kirja saatmine ei ole tõendatud, ei saa Riigikohus tulenevalt HKMS § 64 lg-st 2 hinnata.
48. Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu L. Rohtla apellatsioonkaebuses toodud väitele, et hoone tagastamine tema korteri osas pole võimalik, sest korter on talle erastatud. Tulenevalt HKMS § 26 lg 1 p-st 2 koostoimes § 7 lg-ga 1 on halduskohtul õigus teha ettekirjutus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, kui kaebuse esitajal on õigus haldusakti või toimingut vastustajalt nõuda ja vastustaja on õigusvastaselt jätnud haldusakti andmata või toimingu sooritamata ning ei esine põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus haldusaktile või toimingule võiks olla ära langenud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
49. märtsi
50. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-2-01 p 1). Erastaja omandis olev eluruum ei ole omandireformi objekt. Kui korteri omandiõigus on L. Rohtlale üle läinud, ei ole võimalik selles osas enam hoonet tagastada ilma korteri erastamist vaidlustamata ja ilma korterit linna omandisse tagasi nõudmata. Sellisel juhul ei saa kohus teha vastustajale ettekirjutust õigustatud subjektile vara üleandmise tähtpäeva teatamiseks.
51. Kassaatori väide, et M.-V. Aabi kaebus Tallinna Halduskohtule on esitatud tähtaega rikkudes, tuleb jätta tähelepanuta. Kaebuse esitamise tähtaeg on ennistatud Tallinna Halduskohtu
52. mai
53. a määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu
54. mai
55. a määrusega on see määrus jäetud muutmata. Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Leoniida Rohtla kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
56. aprilli
57. a otsus haldusasjas nr II-3/145/2001 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. Otsus jõustub
58. novembril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann