3-3-1-56-01

3-3-1-56-01 MÄÄRUS Tartus

1. novembril 2001 AS Diva erikaebuse läbivaatamine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. oktoobril 2001 kirjalikus menetluses läbi aktsiaseltsi Diva erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a määruse peale haldusasjas nr II-3/351/
5. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (edaspidi apellatsioonikomisjon) esitas Tallinna Halduskohtu
6. märtsi
7. a otsuse peale haldusasjas nr 3-419/2001 apellatsioonkaebuse
8. aprillil
9. Tallinna Halduskohus rahuldas oma
10. mai
11. a määrusega taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamisel pidas halduskohus mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et apellatsioonikomisjoni volitatud esindaja E. Mellikov oli ajavahemikul
12. aprillist kuni
13. aprillini 2001 töölähetuses. Halduskohtu määruse peale esitas erikaebuse AS Diva. Erikaebuse kohaselt ei selgitanud halduskohus välja teiste protsessiosaliste seisukohta tähtaja ennistamise küsimuses, kuna AS-le Diva ei antud võimalust tähtaja ennistamise taotlusele vastu vaielda. Samuti ei saa komandeeringut lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Tallinna Ringkonnakohtu
14. juuni
15. a määrusega haldusasjas nr II-3/351/01 jäeti halduskohtu määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus küll menetlusnorme, kui ta jättis teiste protsessiosaliste seisukoha tähtaja ennistamise taotluse suhtes välja selgitamata, kuid see ei ole antud juhul halduskohtu määruse tühistamise aluseks, sest protsessiosaline sai oma seisukohta väljendada erikaebuses ning seega on võimalik protsessinormi rikkumine apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et antud juhul võib töölähetust lugeda objektiivseks asjaoluks, mis takistas apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist. Apellandi poolt esitatud lähetuse käskkirja kuupäev kinnitab, et tegemist oli ootamatu lähetusega. Lähetus hõlmas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimased päevad ning kuna lähetus oli E. Mellikovi põhitöökoha poolt vormistatud E. Mellikovi nimele, oli konkreetselt tema lähetamine ilmselt vajalik. Halduskolleegium leidis, et kuna apellatsioonkaebuse esitamisega hilineti üksnes üks päev, ei tekkinud AS-l Diva veel õiguspärast ootust, et kohtuotsus on jõustunud. Kui apellatsioonkaebus oleks esitatud posti teel, oleks see samuti jõudnud kohtusse mõnepäevase hilinemisega. AS Diva esitas erikaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja jätta apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Erikaebuse kohaselt ei ole komandeering mõjuv põhjus tähtaja ennistamisel, kuna pole tõendatud apellatsioonikomisjoni esindaja vältimatu kohustus seminarist osa võtta ega ka komandeeringu ootamatus. Ringkonnakohus ei ole hinnanud lähetuse käskkirja igakülgselt täielikult ja objektiivselt vastavalt TsMS § 95 lõikele
16. Lähetuse käskkirja kuupäev ei kinnita lähetuse ootamatust, vaid ainult selle formaalset väljastamist. Vastuses erikaebusele palub apellatsioonikomisjon jätta erikaebus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht
17. HKMS § 31 lg 5 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates otsuse teinud halduskohtu kaudu. HKMS § 33 lg 4 järgi lahendab halduskohus apellandi taotluse apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise kohta. Halduskohus ennistab tähtaja, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Käesolevas asjas on kohtud lugenud mõjuvaks põhjuseks apellatsioonikomisjoni volitatud esindaja töölähetuse, mis langes apellatsioonkaebuse esitamise viimasele neljale päevale. Avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitval asutusel, kelle haldusakti või toimingut halduskohtus vaidlustatakse, on enamasti paremad võimalused kvaliteetse õigusabi saamiseks ja seega ka kohtus oma haldusaktide või toimingute kaitsmiseks kui kaebuse esitanud füüsilisel isikul. Asutusel on üldjuhul võimalik valida, kas esindada end kohtus ise oma ametnike kaudu või sõlmida esindamiseks leping advokaadi või teise õigusabi osutava isikuga. Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et rangemalt tuleb protsessitähtaja ennistamisel mõjuvaid põhjuseid hinnata siis, kui tähtaja rikkujaks on avaliku võimu kandja. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on halduskohtus apellatsioonikomisjoni esindajaks olnud apellatsioonikomisjoni liige E. Mellikov. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse (edaspidi põhimääruse) p 6 kohaselt koosneb apellatsioonikomisjon esimehest, aseesimehest, kuni seitsmest liikmest ja sekretärist. Põhimääruse p 46 kohaselt on apellatsioonikomisjoni esimehel ja aseesimehel õigus esindada apellatsioonikomisjoni kohtus ilma volikirjata. Apellatsioonikomisjoni liikmetele annab volikirja selle esimees või aseesimees. Seega tuleneb põhimääruse punktist 46, et apellatsioonikomisjoni näol on tegemist sellise haldusorganiga, kelle ülesannete hulka kuulub lisaks apellatsioonikomisjonile esitatavate vaidluste lahendamisele ka apellatsioonikomisjoni esindamine halduskohtus. Tähtsust omab samuti asjaolu, et põhimääruse punktist 46 tulenevalt saab lisaks apellatsioonikomisjoni esimehele või aseesimehele kohtus apellatsioonikomisjoni esindada ka iga apellatsioonikomisjoni liige. Seetõttu peaks apellatsioonikomisjonil olema võimalik korraldada oma töö selliselt, et ootamatud asjaolud, sealhulgas ühe liikme tööalane lähetus, ei takista apellatsioonikomisjoni kui haldusorgani osalemist halduskohtumenetluses. Näiteks saaks juhul, kui ilmneb, et ühel ametnikul tekkinud takistus võib seada ohtu protsessitähtajast kinnipidamise, teha apellatsioonkaebuse koostamine ja õigeaegne ärasaatmine teise ametniku ülesandeks. Siinkohal peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida, et HKMS § 31 lg 5 esimene lause, mille kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik, ei tähenda, et apellatsioonkaebuse peab esitama seesama füüsiline isik, kes esitas teate apellatsioonkaebuse esitamisest HKMS § 31 lg 4 järgi. Nimetatud sätte mõte on, et apellatsioonkaebuse esitaks seesama protsessiosaline, kes oli eelnevalt teatanud apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest. Apellatsioonkaebusele ei pea aga alla kirjutama seesama protsessiosalise esindajaks olnud füüsiline isik, kes kirjutas alla apellatsioonkaebuse esitamise teatele.
18. Protsessitähtaegade mõjuvatel põhjuste ennistamise osas on Riigikohus oma
19. jaanuari
20. a määruses nr 3-3-1-59-00 asunud järgmisele seisukohale: "Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik." Kohtud on ebaõigesti pidanud käesolevas juhul tähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks apellatsioonikomisjoni liikme tööalast lähetust. Ka juhul, kui E. Mellikovi tööalane lähetus oli vältimatu ja ootamatu, oleks apellatsioonikomisjon kui haldusorgan ja protsessiosaline halduskohtumenetluses, pidanud hoolitsema selle eest, et apellatsioonkaebus esitatakse õigeaegselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Juhindudes HKMS §-st 72 lg 1 p 4 ja §-st 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada AS Diva erikaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
21. mai
22. a määrus haldusasjas nr 3-419/2001 ja Tallinna Ringkonnakohtu
23. juuni
24. a määrus haldusasjas nr II-3/351/
25. Jätta tööstusomandi apellatsioonikomisjoni taotlus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Tagastada kautsjon. Määrus jõustub
26. novembril 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann